{"id":250172,"date":"2026-08-12T09:36:12","date_gmt":"2026-08-12T09:36:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/250172\/"},"modified":"2026-08-12T09:36:12","modified_gmt":"2026-08-12T09:36:12","slug":"uuringud-naitavad-lapsepolveharjumuste-pikaajalist-moju-tervisele-tervis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/250172\/","title":{"rendered":"Uuringud n\u00e4itavad lapsep\u00f5lveharjumuste pikaajalist m\u00f5ju tervisele | Tervis"},"content":{"rendered":"

Kaks Tervise Arengu Instituudi (TAI) teadlase osalusel valminud uuringut vaatlevad laste tervist eri nurkade alt. M\u00f5lema teadusartikli \u00fcks autor on TAI krooniliste haiguste osakonna juhtivteadur Toomas Veidebaum. Uuringud p\u00f5hinevad rahvusvahelisel IDEFICS\/I.Family pikiuuringul, milles j\u00e4lgiti Euroopa laste kasvamist varasest lapsep\u00f5lvest noorukiikka. Teadlased kogusid korduvalt andmeid laste tervise, kehakaalu, toitumise, liikumise, une, ekraanikasutuse ja elukeskkonna kohta.<\/p>\n

Lapse kogu p\u00e4ev m\u00f5jutab tema heaolu<\/p>\n

Ajakirjas International Journal of Obesity<\/a> avaldatud uuringus vaadeldi, kuidas on laste heaolu seotud kolme igap\u00e4evase harjumusega: kehalise aktiivsuse, une ja ekraaniajaga.<\/p>\n

Anal\u00fc\u00fcs h\u00f5lmas 7359 vaatlust Euroopa 2\u201316-aastaste laste kohta. Andmeid koguti kuue aasta jooksul kolmes uuringulaines. Teadlased hindasid, kui h\u00e4sti j\u00e4rgisid lapsed oma vanusele kehtivaid liikumise, une ja ekraaniaja soovitusi.<\/p>\n

Laste ps\u00fchhosotsiaalse heaolu n\u00e4itaja oli madalam neil, kes j\u00e4rgisid neid soovitusi harvem. Seos oli tugevam poiste ning \u00fclekaalu v\u00f5i rasvumisega laste ja noorte puhul. Kehakaalu hindamiseks kasutati kehamassiindeksit ja talje\u00fcmberm\u00f5\u00f5tu. M\u00f5lemad n\u00e4itajad m\u00f5jutasid seda, kui tugev oli seos liikumise, une ja ekraaniaja ning heaolu vahel.<\/p>\n

Uuringu vaatluslik \u00fclesehitus v\u00f5imaldab kirjeldada pikema aja jooksul kujunenud seoseid, kuid selle p\u00f5hjal ei saa \u00f6elda, et \u00fcks tegur p\u00f5hjustab otseselt teist.<\/p>\n

“Liikumine, uni ja ekraaniaeg moodustavad lapse p\u00e4evas \u00fche terviku. Kui ekraan v\u00f5tab suure osa \u00f5htust, v\u00f5ib v\u00e4heneda uneaeg. V\u00e4hene uni m\u00f5jutab omakorda energiat, meeleolu ja soovi liikuda. Lapse tervise toetamisel tasub seet\u00f5ttu vaadata kogu p\u00e4evakava, mitte ainult \u00fcht harjumust,” \u00fctles Veidebaum.<\/p>\n

Ps\u00fchhosotsiaalne heaolu t\u00e4hendab lapse emotsionaalset ja sotsiaalset enesetunnet. Seda m\u00f5jutavad muu hulgas suhted pere ja s\u00f5pradega, koolikeskkond, enesehinnang ning igap\u00e4evane toimetulek.<\/p>\n

Uuringu tulemused viitavad sellele, et liikumist, und ja ekraanikasutust \u00fchendav p\u00e4evamuster v\u00f5ib heaolu seisukohalt olla eriti oluline liigse kehakaaluga lastele. “Liigse kehakaaluga laps v\u00f5ib kogeda liikumisel rohkem f\u00fc\u00fcsilisi ja sotsiaalseid takistusi. Samal ajal toetab regulaarne aktiivsus enesekindlust, suhtlemist ja head enesetunnet. Sobiv tegevus peab pakkuma lapsele eduelamust ning arvestama tema v\u00f5imete ja huvidega,” s\u00f5nas Veidebaum.<\/p>\n

Eesti noortest liigub regulaarselt veidi \u00fcle poole<\/p>\n

Rahvusvahelise uuringu tulemusi aitab Eesti oludega v\u00f5rrelda TAI rahvastiku tervise aastaraamat. Selles kajastatud 2022. aasta kooli\u00f5pilaste tervisek\u00e4itumise uuringu j\u00e4rgi osales 57 protsenti Eesti 11\u201315-aastastest v\u00e4hemalt kaks korda n\u00e4dalas treeningutel, spordi-, tantsu- v\u00f5i m\u00f5nes muus aktiivse tegevuse huvialaringis. Poistest liikus regulaarselt 60 ja t\u00fcdrukutest 54 protsenti.<\/p>\n

V\u00e4hemalt kaks korda n\u00e4dalas trennis (spordi-, tantsu- vm aktiivse tegevusega huvialaringis) k\u00e4ivad noored ja tervisesporti harrastavad t\u00e4iskasvanud. Autor\/allikas: HBSC 2022 (TAI); TKU 2024 (TAI)<\/p>\n

Regulaarne treenimine oli seotud ka sellega, kuidas noored oma tervist hindasid. Trennis k\u00e4ivatest 11-aastastest hindas oma tervist heaks 91 protsenti. Harvem v\u00f5i ebaregulaarselt treenivate seas oli sama n\u00e4itaja 81 protsenti.<\/p>\n

Positiivse (v\u00e4ga \/ \u00fcsna hea) tervise enesehinnanguga rahvastiku osakaal vastavalt trennis k\u00e4imise sagedusele ja vanuser\u00fchmale.<\/p>\n

Aktiivsed noored olid sagedamini eluga rohkem rahul, neile meeldis rohkem koolis k\u00e4ia ning nende seas oli v\u00e4hem depressiivseid episoode.<\/p>\n

Erinevus ilmnes ka tervisekaebustes. Masendust, \u00e4rrituvust, n\u00e4rvilisust v\u00f5i uinumisraskusi koges ligikaudu 40 protsenti harva treenivatest noortest. V\u00e4hemalt kaks korda n\u00e4dalas treenivate seas esines neid kaebusi v\u00e4hem kui kolmandikul.<\/p>\n

Peaaegu igap\u00e4evaste somaatiliste (pea-, selja- ja\/v\u00f5i k\u00f5huvalu) v\u00f5i ps\u00fchholoogiliste (masendus, \u00e4rritatud olek, n\u00e4rvilisus ja\/v\u00f5i uinumisraskused) tervisekaebustega \u00f5pilaste osakaal vastavalt trennis k\u00e4imise sagedusele ja vanuser\u00fchmale (* p < 0,05). Autor\/allikas: HBSC 2022 (TAI)<\/p>\n

Regulaarselt treenivatest noortest kimbutas \u00fclekaal v\u00f5i rasvumine 17 protsenti. Kord n\u00e4dalas v\u00f5i harvem treenivate noorte seas oli neid 24 protsenti.<\/p>\n

Need tulemused n\u00e4itavad, et ka Eesti laste puhul on liikumine, heaolu ja kehakaal omavahel tihedalt seotud. Siin tasub siiski meeles pidada, et kirjeldatud andmed n\u00e4itavad seoseid, mitte seda, et regulaarne treenimine p\u00f5hjustab otseselt paremat vaimset v\u00f5i f\u00fc\u00fcsilist tervist.<\/p>\n

Terviseprogrammi m\u00f5ju hinnati kuus aastat hiljem<\/p>\n

Ajakirjas European Journal of Preventive Cardiology<\/a> avaldatud uuring keskendus IDEFICS-programmi pikaajalisele m\u00f5jule. Teadlased uurisid, kas lapsep\u00f5lves rakendatud terviseprogramm oli seotud osalejate hilisema s\u00fcdame ja ainevahetuse tervisega.<\/p>\n

Kardiometaboolne tervis kirjeldab s\u00fcdame-veresoonkonna ja ainevahetuse seisundit. Seda aitavad hinnata n\u00e4iteks verer\u00f5hk, veresuhkru ainevahetus, vere rasvasisaldus, talje\u00fcmberm\u00f5\u00f5t ja kehakaal.<\/p>\n

IDEFICS-uuring algas 2007.\u20132008. \u00f5ppeaastal. Kaheksas Euroopa riigis osales terviseuuringutes 16 229 last vanuses kaks kuni \u00fcheksa eluaastat. Ligikaudu pooled neist elasid piirkondades, kus rakendati kogukonnap\u00f5hist terviseprogrammi. \u00dclej\u00e4\u00e4nud lapsed elasid sarnase sotsiaalmajandusliku taustaga v\u00f5rdluspiirkondades.<\/p>\n

Programm keskendus kolmele valdkonnale: toitumisele, kehalisele aktiivsusele ja stressiga toimetulekule. Tegevustesse kaasati lapsed, pered, lasteaiad, koolid ja kohalikud kogukonnad.<\/p>\n

Programmi eesm\u00e4rk oli toetada vee ning puu- ja k\u00f6\u00f6giviljade tarbimist, igap\u00e4evast liikumist, piisavat und, m\u00f5\u00f5dukat ekraaniaega ning perede \u00fchiseid tervist toetavaid tegevusi.<\/p>\n

Laste tervisen\u00e4itajaid m\u00f5\u00f5deti uuringu alguses, kaks aastat hiljem ja kuus aastat p\u00e4rast programmi algust. V\u00e4rskesse anal\u00fc\u00fcsi kaasati 1159 last Belgiast, Eestist, Saksamaalt, Ungarist, Itaaliast ja Rootsist. Neil olid olemas verest m\u00e4\u00e4ratud n\u00e4itajad nii uuringu algusest kui ka kuue aasta m\u00f6\u00f6dudes. Sekkumisr\u00fchma kuulus 685 ja v\u00f5rdlusr\u00fchma 474 last.<\/p>\n

Suurim erinevus ilmnes verer\u00f5hus<\/p>\n

Teadlased arvutasid iga osaleja metaboolse s\u00fcndroomi riskiskoori. See \u00fchendas verer\u00f5hu, talje\u00fcmberm\u00f5\u00f5du, insuliinitundlikkuse ja vere rasvade n\u00e4itajad ning v\u00f5imaldas hinnata nende muutumist tervikuna.<\/p>\n

Kuue aasta jooksul muutus metaboolse riski n\u00e4itaja terviseprogrammis osalenute seas m\u00f5nev\u00f5rra soodsamalt kui v\u00f5rdlusr\u00fchmas. Tulemus p\u00fcsis ka siis, kui arvesse v\u00f5eti osalejate vanust, sugu, p\u00e4ritoluriiki, kehakaalu ja vanemate haridustaset.<\/p>\n

K\u00f5ige rohkem m\u00f5jutasid tulemust s\u00fcstoolse ja diastoolse verer\u00f5hu n\u00e4itajad. Poiste seas oli sekkumisr\u00fchma soodsam metaboolse riski muutus k\u00f5ige selgem.<\/p>\n

Kehakaaluindeksi muutus oli kuue aasta jooksul sekkumis- ja v\u00f5rdlusr\u00fchmas sarnane. See t\u00e4hendab, et terviseprogrammi v\u00f5imalik kasu v\u00f5is avalduda verer\u00f5hus ja teistes ainevahetusn\u00e4itajates ka ilma selge erinevuseta kehakaalus.<\/p>\n

“Kehakaal on \u00fcks kergesti n\u00e4htav tervisen\u00e4itaja, ent lapse organismis toimuvad muutused ulatuvad sellest kaugemale. Verer\u00f5hk, veresuhkru regulatsioon ja vere rasvade sisaldus annavad varakult teavet s\u00fcdame ja ainevahetuse koormuse kohta,” \u00fctles Veidebaum.<\/p>\n

Tema s\u00f5nul n\u00e4itab tulemus ka pikaajalise j\u00e4lgimise t\u00e4htsust. “Ennetusprogrammi m\u00f5ju v\u00f5ib kujuneda j\u00e4rk-j\u00e4rgult ning avalduda eri vanuses erinevates tervisen\u00e4itajates. Pikiuuring v\u00f5imaldab j\u00e4lgida, millised lapsep\u00f5lves tekkinud muutused kanduvad noorukiikka ja millised vajavad kestvamat tuge,” lausus Veidebaum.<\/p>\n

Uuringu autorid kirjeldasid tulemust tagasihoidliku, kuid rahvatervise seisukohalt olulise v\u00f5imalusena. Lapsep\u00f5lves alanud verer\u00f5hu ja ainevahetusn\u00e4itajate soodsam areng v\u00f5ib m\u00f5jutada hilisemat s\u00fcdame-veresoonkonnahaiguste ja teist t\u00fc\u00fcpi diabeedi riski.<\/p>\n

Kogukonnad valiti sekkumis- ja v\u00f5rdluspiirkondadeks praktilistel kaalutlustel ning need sobitati sotsiaalmajandusliku tausta j\u00e4rgi. Kuue aasta anal\u00fc\u00fcs h\u00f5lmas osalejaid, kellelt koguti paastuveri nii uuringu alguses kui ka kuus aastat hiljem.<\/p>\n

Tervist toetav keskkond peab kestma aastaid<\/p>\n

Uuringud toovad esile kaks teineteist t\u00e4iendavat vaatenurka. Lapse igap\u00e4evased liikumis-, une- ja ekraaniajaharjumused on seotud tema heaoluga. Pere, kooli ja kogukonda kaasav programm v\u00f5ib omakorda m\u00f5jutada tervisen\u00e4itajaid, mis on seotud krooniliste haiguste riskiga aastaid hiljem.<\/p>\n

“Laps kujundab oma harjumused keskkonnas, mille loovad t\u00e4iskasvanud. Turvalised liikumisv\u00f5imalused, p\u00e4evakava, koolikorraldus, huvitegevus ja pere \u00fchised harjumused m\u00e4\u00e4ravad suure osa sellest, kui lihtne on lapsel tervist toetavalt elada,” r\u00e4\u00e4kis Veidebaum.<\/p>\n

TAI rahvastiku tervise aastaraamat r\u00f5hutab samuti, et krooniliste haiguste riskitegurid kujunevad kogu elu jooksul ja sageli juba lapsep\u00f5lves. Varajane ennetus t\u00e4hendab tervist toetavate v\u00f5imaluste loomist kodus, lasteaias, koolis ja kogukonnas.<\/p>\n

Pikiuuringud aitavad m\u00f5ista, kuidas lapsep\u00f5lves kujunenud harjumused ja tervisen\u00e4itajad aja jooksul muutuvad ning millises eluetapis saab nende arengut k\u00f5ige t\u00f5husamalt suunata.<\/p>\n

Rahvastiku tervise aastaraamat 2026<\/a> annab \u00fclevaate Eesti inimeste tervisest ja selle m\u00f5juritest. T\u00e4navuse aastaraamatu fookuses on krooniliste haiguste riskitegurite kujunemine pikiuuringute vaates. Aastaraamat koondab muu hulgas andmeid oodatava eluea, tervena elatud aastate, peamiste surmap\u00f5hjuste, v\u00e4hi, s\u00fcdame- ja veresoonkonnahaiguste, \u00fclekaalulisuse, vaimse tervise, tervisek\u00e4itumise ning tervishoiuteenuste k\u00e4ttesaadavuse kohta. <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kaks Tervise Arengu Instituudi (TAI) teadlase osalusel valminud uuringut vaatlevad laste tervist eri nurkade alt. M\u00f5lema teadusartikli \u00fcks…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":250173,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,98420,98421,41173,28,29,95,19,25,6602,87352,563,87351,23,24,22,7926,20,30,92,93,94],"class_list":["post-250172","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-lapse-heaolu","tag-lapsepolveharjumused","tag-laste-tervis","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rasvumine","tag-tai-aastaraamat","tag-tervise-arengu-instituut","tag-toomas-veidebaum","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-ulekaal","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117081865669257452","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/250172","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=250172"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/250172\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/250173"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=250172"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=250172"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=250172"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}