Euroopas soojeneb kliima ligikaudu kaks korda kiiremini kui maailmas keskmiselt. Seet\u00f5ttu kannatavad Euroopa metsad \u00fcha sagedamini kuumalainete, p\u00f5udade ja tormide k\u00e4es. \u00c4\u00e4rmuslikud ilmaolud s\u00fcvendavad omakorda teisi h\u00e4iringuid, nagu putukakahjustusi ja metsatulekahjusid, mis on juba p\u00f5hjustanud ulatuslikku puude suremist. Parema tuleviku nimel vajavad Euroopa metsad kohanemismeetmeid.<\/p>\n
Laimer ja tema kaaslased nendivad oma t\u00f6\u00f6s, et kohanemisstrateegiaid on teadmatuse t\u00f5ttu keeruline luua. Prognoosid kasvuhoonegaaside heitkoguste, soojenemise ja \u00e4\u00e4rmuslike ilmastikun\u00e4htuste osas on endiselt ebakindlad. Metsad aga peavad oma eluea jooksul taluma kiireid keskkonnamuutusi, mis m\u00f5jutavad nende k\u00e4ek\u00e4iku. N\u00e4iteks pole seet\u00f5ttu ka kindel, millised puuliigid ja majandamisviisid j\u00e4\u00e4vad tulevikus eluj\u00f5uliseks.<\/p>\n
Autorid edastavad eelnevate t\u00f6\u00f6de seisukohta,<\/a> et erinevaid poliitikaeesm\u00e4rke \u2013 elurikkuse kaitset, metsade s\u00fcsinikusidumise suurendamist ning puidu varumist \u2013 on keeruline omavahel \u00fchendada. Lisaks on teadlased varasemalt t\u00f5denud<\/a>, et Euroopa rohelise kokkuleppe (Green Deal) raames ei ole need ambitsioonid omavahel piisavalt h\u00e4sti koosk\u00f5lastatud.<\/p>\n Vaatamata poliitilisele sihile hoogustada metsade s\u00fcsiniku sidumist, on Euroopa metsades trend vastupidine. See tuleneb \u00fcha enam metsi kahjustavatest h\u00e4iringutest ja ka metsade \u00fcha k\u00f5rgemast keskmisest vanusest. Laimer ja tema kolleegid sedastavad, et maakasutuse ja maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorile (i.k Land Use, Land Use Change and Forestry, LULUCF) seatud ootused metsade s\u00fcsiniku sidumisele on ebarealistlikud. Kuigi Euroopa metsad on tervikuna endiselt s\u00fcsiniku sidujad, ei ole seotava s\u00fcsiniku hulk vastavuses regulatsioonide ootustega.<\/p>\n Seep\u00e4rast muutub kliimapoliitika seisukohast \u00fcha riskantsemaks loota heitkoguste v\u00e4hendamise saavutamisel liialt metsadele. Metsadel p\u00f5hinevad kliimamuutuste leevendamise meetmed peaksid t\u00e4itma pigem t\u00e4iendavat kui keskset rolli.<\/p>\n S\u00fcsiniku sidumist saab suurendada, laiendades n\u00e4iteks metsade pindala, suurendada olemasolevate metsade tootlikkust ja kasutada paremaid majandamisv\u00f5tteid. Samas s\u00f5ltub nende meetmete m\u00f5ju suurel m\u00e4\u00e4ral kohalikest tingimustest ega ole alati \u00fcheselt prognoositav.<\/p>\n Puittooted panustavad kliimamuutuste leevendamisse nii fossiilmaterjalide asendamise kui ka s\u00fcsiniku talletamise kaudu. Samas pole selle kasu ulatus ja avaldumise ajastus \u00fcheselt selge, kuna palju s\u00f5ltub arvutamise metoodikatest. Lisaks v\u00e4hendavad erinevad majandussektorid aegam\u00f6\u00f6da oma s\u00fcsinikuheidet. \u00dchelt poolt soodustavad poliitikad pikaealiste puittoodete laialdasemat kasutamist. Teisalt aga n\u00e4hakse ette kliimamuutustega kohanemiseks lehtpuude osakaalu suurenemist metsades. See tekitab aga vastuolu puidut\u00f6\u00f6stusega, mis on valdavalt arendatud okaspuidu k\u00e4itlemiseks.<\/p>\n Juba praegu hoiavad pikaajalised puittooted endas m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse hulga s\u00fcsinikku. Teadlaste hinnangul peaks see kogus aja jooksul veelgi suurenema, n\u00e4iteks puitehitistes. Loomulikult l\u00e4heb selleks vaja ka suurt kogust puitu, mis omakorda survestab looduslikke \u00f6kos\u00fcsteeme. Samas n\u00e4evad Euroopa Liidu poliitikadokumendid ette raiemahtude suurenemist kuni aastani 2050.<\/p>\n \u00dcks v\u00f5imalus konkureerivate eesm\u00e4rkide paremaks tasakaalustamiseks v\u00f5iks peituda puittoodete korduvkasutuse suurendamises. Samas muudavad selle keerukaks muud kaasnevad materjalid, n\u00e4iteks liimpuidu puhul erinevad liimid.<\/p>\n Metsast tulev energiapuit on Euroopa Liidu peamine taastuvenergia allikas. Samas leiavad teadlased, et see ei ole koosk\u00f5las puidu kaskaadkasutuse p\u00f5him\u00f5ttega ning v\u00f5ib tekitada vastuolusid s\u00fcsiniku talletamise, elurikkuse s\u00e4ilitamise ja puidu pikaajalise kasutuse soovidega.<\/p>\n Poliitika vaatest j\u00e4\u00e4b aga puidul p\u00f5hinev bioenergia Euroopa Liidu 2030. aastaks seatud taastuvenergia eesm\u00e4rgi saavutamisel j\u00e4tkuvalt oluliseks. Prognooside kohaselt suureneb energiatootmiseks raiutava puidu maht ka p\u00e4rast 2030. aastat.<\/p>\n Kokkuv\u00f5tvalt nendivad Laimer ja kaasautorid, et puidul p\u00f5hineva bioenergia t\u00e4pse rolli \u00fcle Euroopa majanduse s\u00fcsinikuj\u00e4lje v\u00e4hendamisel vaieldakse j\u00e4tkuvalt ning selle v\u00e4\u00e4rtus s\u00f5ltub paljudest erinevatest teguritest.<\/p>\n Euroopa metsapoliitika hiljutised algatused, nagu uus metsastrateegia ja elurikkuse strateegia, suunavad metsandust varasemate poliitikatega v\u00f5rreldes enam elurikkuse s\u00e4ilitamisele ja kaitsele.<\/p>\n Elurikkuse strateegia n\u00e4eb ette, et kaitse alla v\u00f5etakse 30 protsenti Euroopa Liidu maismaast; sealhulgas 10 protsenti range kaitse alla. Laienevad kaitsealad h\u00f5lmaksid olulisel m\u00e4\u00e4ral ka metsi. See v\u00f5ib \u00fchelt poolt toetada metsade elurikkust kui ka s\u00fcsiniku sidumist. Samas t\u00e4hendab sellega kaasnev raiemahu v\u00e4henemine, et nende eesm\u00e4rkide saavutamine toimub osaliselt puidu materjalina kasutamise ja energiatootmise arvelt.<\/p>\n Lisaks ei lange sageli kokku avalikkuse ja maaomanike huvid. \u00dchiskond v\u00e4\u00e4rtustab metsas eelk\u00f5ige mittepuidulisi v\u00e4\u00e4rtusi, samas on maaomanikel ja majandajatel peale puidu m\u00fc\u00fcgi v\u00e4he v\u00f5imalusi metsast tulu teenida. Nii leiavadki \u00fclevaateartikli autorid, et ebak\u00f5lasid maaomanike ja \u00fchiskonna vahel v\u00f5iks leevendada mittepuiduliste metsah\u00fcvede v\u00e4\u00e4riline tasustamine maaomanikule (i.k payment for ecosystem services, PES). Soomes toimiv METSO programm<\/a> on t\u00f5estanud, et nii saab hoida metsaomanike huvi selles protsessis osaleda.<\/p>\n Kuna \u00fchiskonna puiduvajadus ei rauge, v\u00f5ivad siinsed v\u00e4iksemad raiemahud tekitada vastuolusid teiste poliitikaeesm\u00e4rkidega v\u00f5i suurendada imporditud puidu kasutamist. See omakorda v\u00f5ib ebasoodsalt m\u00f5jutada kliimat ja elurikkust teistes planeedi piirkondades.<\/p>\n Laimer ja tema kolleegid r\u00f5hutavad, et Euroopa metsade v\u00e4ga erinevate kasvutingimuste, majandamisviiside ja omandistruktuuri t\u00f5ttu ei saa neile pakkuda \u00fchtset majandamisretsepti. Poliitika- ja kohanemismeetmeid tuleb rakendada piirkondlikult, arvestades kohalikke tingimusi ja piiranguid.<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3766060h6f64t24.png\"\/)
Erinev mets ja erinev \u00fchiskond. Noor kaasik Eestis ja noor m\u00e4nnik Portugalis vajavad erinevaid, kohalike oludega arvestavaid, l\u00e4henemisi. Ilmselt on ka \u00fchiskondlikud ootused metsale neis kahes riigis erinevad. Autor\/allikas: J\u00fcrgen Aosaar\/EM\u00dc<\/p>\n