Uuslavastus
“Luba mul kuulata”
Dramaturg-lavastaja Arlet Palmiste
Muusikaline kujundus: Emma Lotta Kivberg
Lavakujundus: Riina Vanhanen
Valguskujundus: Jaanus T\u00fcli
Kost\u00fc\u00fcmikunstnik Jana Wolke
Osades Elina Reinold ja Emma Lotta Kiviberg
Ansambel koosseisus Uku Zolgo, Maria M\u00e4nd, Kertu Zahharov, Emma Lotta Kiviberg
Dramatiseeringu koostamisel on kasutatud Imbi Paju raamatuid “T\u00f5rjutud m\u00e4lestused” ja “K\u00f5ige taga oli hirm”
Esietendus 16. juulil Kuremaa teatriaidas J\u00f5gevamaal<\/p>\n
Piibe teatri selle suve dokumentaaldraama “Luba mul kuulata” on\u00a0tugevas m\u00f5ttelises\u00a0dialoogis m\u00f6\u00f6dunud suvel esietendunud “Viimase metsavennaga”,\u00a0kus vabadusv\u00f5itleja Ruuben Lamburi (1925 \u2013 2024) eluteed vahendab\u00a0m\u00f5jusalt\u00a0Raivo E. Tamm. See\u00a0lavaelu j\u00e4tkub.<\/p>\n
“Luba mul kuulata” p\u00f5hineb Aino Paju\u00a0(1930 \u2013 2026)\u00a0ja tema\u00a0kaksik\u00f5e\u00a0Vaike Tihase elulool, alusmaterjalina\u00a0on\u00a0kasutatud\u00a0Aino t\u00fctre Imbi Paju raamatuid. Selle tundliku m\u00e4lulavastuse muudab eriliseks ka t\u00f5ik, et Elina\u00a0Reinoldi\u00a0lavapartneriks on tema t\u00fctar Emma Lotta\u00a0Kiviberg, kes \u00fcksiti ka muusikaline kujundaja ja laval musitseeriva ansambli juht. Muusika ja laulud\u00a0r\u00fctmistavad lavastust, noored muusikud lisavad erksat energiat ja elur\u00f5\u00f5msat vitaalsust.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Riina Vanhaneni kujunduses p\u00fc\u00fcdsid pilku ehedad fotod Kukenoosi k\u00fc\u00fcni kiviseinal, meenutusi vahendades osutab\u00a0ja toetub\u00a0Elina\u00a0Reinold\u00a0neile piltidele. Oluliseks\u00a0muutub lavaruumis aken, mille avamine ja sulgemine on t\u00e4henduslik. Kohe alguses, kui t\u00fctar saabub\u00a0\u00f6\u00f6laulupidude\u00a0vabanevas elevuses, tegevusaeg 1988. aasta, sulgeb ema igaks juhuks akna, kartuses, et keegi kuuleb-kuulab kurjalt pealt. Hiljem see hirm kordub, kuni\u00a0j\u00f5uab k\u00e4tte hetk, mil ema ise akna valla l\u00f6\u00f6b.<\/p>\n
Akna taustal p\u00fc\u00fcab pilku ka valge ja must kangas, kus Jaanus T\u00fcli valguskujunduses v\u00f5ib aimata sinavat helki kui sinimustvalget minevikku, millest saab j\u00e4lle olevik. Seinal oleva kella osutite tagurpidi liikumist ma kohe ei m\u00e4rganudki, kaaslased juhtisid sellele t\u00e4helepanu. Kuna \u00fche v\u00f5tmetekstina k\u00f5lab laval Marie Underi “J\u00f5ulutervitus 1941”, seostub see kell ka luulereaga: “Olen nagu tagurpidi s\u00f5udja\u2026”.<\/p>\n
Elina\u00a0Reinold\u00a0jagab ema rollis valusaid m\u00e4lupilte\u00a0Teisest maailmas\u00f5jast ja Siberi vangilaagrist, Underi luulekeeli \u00f6eldes “kivir\u00e4nki hetki”, teeb seda\u00a0kargel\u00a0toonil, samas ometi mitte distantseeritult, vaid olles pilgeni m\u00e4lestuste sees.\u00a0Piibe teatri sotsiaalmeedia\u00a0l\u00fchiintervjuus\u00a0annab\u00a0Reinold\u00a0vastuse, mis on tema jaoks rolli v\u00e4ljakutse: “Kuidas h\u00e4sti k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega m\u00e4ngida nii, nagu tegelikult m\u00f5tleks ja mitte midagi ei \u00fctle”. Ka selle vastuselause sees peab n\u00e4itleja pausi, otsides t\u00e4pseimat s\u00f5na. Need pausid, tulvil pingestatust\u00a0ja tasast meeleliigutust, l\u00e4bistavad ka tema lavamonolooge, andes kaasa elavale,\u00a0kaasa tundvale publikule hinget\u00f5mbesekundeid.\u00a0<\/p>\n
Teises vaatuses muutub meeleolu tasahaaval r\u00f5\u00f5msamaks. \u00dche ajastu m\u00e4rgina tuuakse m\u00e4ngu soomlaste\u00a0Mehukatti, seda r\u00fc\u00fcbates ja viinaga timmides vallanduvad keelepaelad. Ka anekdoodid\u00a0kannavad ajam\u00e4rke,\u00a0t\u00f5epoolest, kas t\u00e4nased noored teavad veel miskit\u00a0T\u0161apajevist\u00a0ja\u00a0Petkast. Emma Lotta\u00a0Kiviberg\u00a0elujulge ja lootusrikka t\u00fctre osas on emale hea, toetav partner, nii s\u00f5nas kui pillim\u00e4ngus ja laulus vaba ja orgaaniline.\u00a0<\/p>\n
“Luba mul kuulata” on pealkiri, mis toonitab m\u00e4lu edasiandmise vajalikkust. Nii on\u00a0Arlet\u00a0Palmiste lavastuse adressaadiks nii ema kui t\u00fctre eakaaslased, k\u00f5ige parem veel, kui vaatavad p\u00f5lvkonnad koos. Praegu, taas n\u00f5nda hapras ajas, muutub sild minevikuga aina olulisemaks.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Mainitud Marie Underi luuletus\u00a0“J\u00f5ulutervitus 1941”\u00a0kujuneb ka lavastuse l\u00f5ppakordiks, mida ema ja t\u00fctar koos loevad, jagavad. Katkedes luuletaja pingsa k\u00fcsimusega:\u00a0“\u2026kas me kunagi veel oma meeli\u00a0\/\u00a0saame tarvitada r\u00f5\u00f5mu h\u00e4\u00e4ks?” Edasised salmid on endamisi juurde m\u00f5eldavad, aga k\u00fcsimus siiski loodetavasti retooriline, sest nii Ruuben Lamburi kui Aino Paju m\u00e4lestused on ju ennek\u00f5ike elluj\u00e4\u00e4jate lood.\u00a0<\/p>\n
Piibe teater on kujunenud ausaks kohtumispaigaks aegade sillal. Need kohtumised teevad hingele head.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Uuslavastus“Luba mul kuulata”Dramaturg-lavastaja Arlet PalmisteMuusikaline kujundus: Emma Lotta KivbergLavakujundus: Riina VanhanenValguskujundus: Jaanus T\u00fcliKost\u00fc\u00fcmikunstnik Jana WolkeOsades Elina Reinold ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":250373,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[20698,37,33,35,173,34,36,140,22885,2176,177],"class_list":["post-250372","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-arlet-palmiste","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus","tag-piibe-teater","tag-pille-riin-purje","tag-teater"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117082919034955484","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/250372","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=250372"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/250372\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/250373"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=250372"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=250372"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=250372"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}