Riigikogus toimus nelja eeln\u00f5u esimene lugemine, mis puudutavad hasartm\u00e4ngumaksu kaudu kultuuri rahastamist, riigil\u00f5ivum\u00e4\u00e4rasid, erastamisest laekuva raha kasutamist ning poliitreklaami.<\/p>\n
Esimese lugemise l\u00e4bis Riigikogu 16 liikme algatatud hasartm\u00e4nguseaduse, hasartm\u00e4ngumaksu seaduse, hasartm\u00e4ngumaksu seaduse muutmise seaduse ja kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u\u00a0(728 SE<\/a>), millega soovitakse suurendada hasartm\u00e4ngumaksu laekumiste kaudu spordi ja kultuuri rahastamist.<\/p>\n Eeln\u00f5u eesm\u00e4rk on ajakohastada hasartm\u00e4ngudele ja nende korraldamisele kehtivaid regulatsioone, et t\u00f5sta Eestis ettev\u00f5tluskeskkonna usaldusv\u00e4\u00e4rsust ja l\u00e4bipaistvust. Eeln\u00f5uga plaanitakse langetada hasartm\u00e4ngumaksu m\u00e4\u00e4ra etapiliselt ehk 0,5 protsendipunkti kaupa aastas kuuelt neljale protsendile. Algatajate s\u00f5nul on eesm\u00e4rgiks kujundada Eestis maksustamiss\u00fcsteem, kus riigieelarvesse j\u00e4\u00e4b kindel baasosa ning lisatulu tekib turu tegeliku kasvu arvelt.<\/p>\n Seletuskirjas viidatakse Arenguseire Keskuse raportile \u201eEraraha kaasamise tulevik kultuuri- ja spordivaldkonnas\u201c, mille kokkuv\u00f5ttes m\u00e4rgitakse, et kaughasartm\u00e4ngudelt laekuv maks saaks tuua kultuuri ja spordi rahastamiseks lisatulu. Turuosaliste hinnangute alusel tehtud simulatsiooni j\u00e4rgi v\u00f5ib kaughasartm\u00e4ngudelt laekuv maksutulu optimistlikuma prognoosi kohaselt 2029. aastaks mitmekordistuda. Selle potentsiaali kasutamine eeldab raporti kohaselt nii riigi v\u00f5imekuse t\u00f5stmist menetlustoimingutes kui ka seda, et v\u00f5rreldes teiste riikidega loodaks atraktiivne maksum\u00e4\u00e4r ja -disain.<\/p>\n Eeln\u00f5uga soovitakse muu hulgas korrigeerida kaughasartm\u00e4ngu m\u00f5istet, t\u00f5sta hasartm\u00e4ngu m\u00e4ngija vanusepiiri ja hasartm\u00e4nguseaduse rikkumise eest kohaldatava rahatrahvi suurust ning luua hasartm\u00e4ngu korraldusloa peatamise ja hasartm\u00e4ngudes kr\u00fcptovara kasutamise v\u00f5imalused.<\/p>\n L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5tsid s\u00f5na Urmas Reinasalu (I) ja Kadri Tali (RE).<\/p>\n Isamaa fraktsiooni ettepaneku poolt eeln\u00f5u esimesel lugemisel tagasi l\u00fckata h\u00e4\u00e4letas 18 ja selle vastu oli 48 Riigikogu liiget ning sellega l\u00e4bis eeln\u00f5u esimese lugemise.<\/p>\n Esimese lugemise l\u00e4bis valitsuse algatatud riigil\u00f5ivuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u\u00a0(735 SE<\/a>), millega t\u00f5stetakse riigihangete vaidlustuste riigil\u00f5ivum\u00e4\u00e4rasid, et viia need vastavusse tegelike kuludega.<\/p>\n Seletuskirja kohaselt lahendab riigihangete korraldamisest tekkinud vaidlusi kohustusliku kohtuv\u00e4lise organina riigihangete vaidlustuskomisjon, mille t\u00f6\u00f6koormus on vaidlustuste arvu kasvu t\u00f5ttu m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suurenenud. Kui algselt plaaniti komisjoni tegevuse kulud katta vaidlustusasjade riigil\u00f5ivude arvelt, siis praegu katavad need vaid poole t\u00f6\u00f6j\u00f5ukuludest. Vastavad riigil\u00f5ivum\u00e4\u00e4rad kehtivad alates 2007. aastast, mil komisjon loodi.<\/p>\n Eeln\u00f5uga t\u00f5stetakse riigihanke vaidlustamise riigil\u00f5ivum\u00e4\u00e4rad kahekordseks: 640 eurolt 1280 eurole, kui riigihanke eeldatav maksumus j\u00e4\u00e4b rahvusvahelisest piirm\u00e4\u00e4rast allapoole, ning 1280 eurolt 2560 eurole, kui eeldatav maksumus on piirm\u00e4\u00e4rast suurem v\u00f5i sellega v\u00f5rdne. Seletuskirja kohaselt m\u00f5jutab eeln\u00f5u k\u00f5igi riigihangete vaidlusi, kuna vaidlustuskomisjoni otsuse edasi kaebamisel tuleb riigil\u00f5ivu tasuda samas m\u00e4\u00e4ras ka haldus- ja ringkonnakohtus.<\/p>\n Esimese lugemise l\u00e4bis valitsuse algatatud erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u\u00a0(693 SE<\/a>), millega tunnistatakse kehtetuks erastamisest laekuva raha kasutamise seadus ja likvideeritakse valitsuse omandireformi reservfond. Maa erastamisest laekunud raha kasutamine otsustatakse edaspidi riigieelarve menetluse k\u00e4igus.<\/p>\n Omandireformi reservfond loodi selleks, et katta taasiseseisvumise j\u00e4rel demokraatlikule riigikorrale \u00fclemineku k\u00e4igus reformidega kaasnenud kulusid. Reservfondi laekub raha omandireformi k\u00e4igus erastatud riigimaa eest ja seda kasutatakse vara tagastamise, kompenseerimise, erastamise korraldamise ning muude maa- ja omandireformi l\u00e4biviimisega seotud kulude katteks. Fondist on muu hulgas rahastatud ehitism\u00e4lestiste hooldamist ja taastamist ning riigile loovutatud korteriomanditega seotud kulusid.<\/p>\n Eeln\u00f5u seletuskirja kohaselt on tegevused, mille katmiseks reservfond loodi, praeguseks ammendumas ja fond on oma eesm\u00e4rgid enamjaolt t\u00e4itnud.<\/p>\n Toimus ka valitsuse algatatud reklaamiseaduse ja isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u\u00a0(696 SE<\/a>) esimene lugemine, mille formaalne l\u00f5petamine l\u00fckkus istungi t\u00f6\u00f6aja l\u00f5ppemise t\u00f5ttu j\u00e4rgmisele istungile.\u00a0Eeln\u00f5uga viiakse Eesti \u00f5igus vastavusse Euroopa Liidu poliitreklaami l\u00e4bipaistvuse m\u00e4\u00e4rusega.<\/p>\n Poliitilise reklaami avaldamisele seatakse m\u00e4\u00e4rusega kaks suuremat n\u00f5uet: reklaam tuleb avaldada koos poliitreklaami m\u00e4rgisega ning selle kohta tuleb koostada l\u00e4bipaistvusteade. M\u00e4rgistused tuleb reklaamile lisada s\u00f5ltumata sellest, kas tegu on audiovisuaalse, tr\u00fckimeedia-, interneti- v\u00f5i veebiv\u00e4lise reklaamiga. Reklaami n\u00f5uetekohase m\u00e4rgistamise ja l\u00e4bipaistvusteate olemasolu eest vastutab reklaami avaldaja.<\/p>\n Erin\u00f5uded n\u00e4hakse ette internetip\u00f5hisele poliitreklaamile, kui kasutatakse suunamis- ja edastusmeetodeid, mis p\u00f5hinevad isikuandmete t\u00f6\u00f6tlemisel. Sellisel juhul tuleb teenusepakkujatel pidada arvestust, et tagatud oleksid nii isikuandmete kaitse kui ka l\u00e4bipaistvuse n\u00f5uded.<\/p>\n Eeln\u00f5u kohaselt teevad Eestis poliitreklaami l\u00e4bipaistvuse m\u00e4\u00e4ruse t\u00e4itmise \u00fcle j\u00e4relevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise J\u00e4relevalve Amet ning Andmekaitse Inspektsioon. Eeln\u00f5uga n\u00e4hakse n\u00f5uete rikkumise eest ette ka v\u00e4\u00e4rteokaristused.<\/p>\n L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5tsid fraktsioonide nimel s\u00f5na Varro Vooglaid (EKRE), Aivar Kokk (I) ja Peeter Ernits (ERKE).<\/p>\n Istungi j\u00e4rel toimub merenduse toetusr\u00fchma<\/a> asutamiskoosolek, mille kutsus kokku Riigikogu liige Annely Akkermann.<\/p>\n Istungi stenogramm<\/a><\/p>\n Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube\u2019i<\/a> kanalil.<\/p>\n Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email\u00a0protected]<\/a>
p\u00e4ringud: [email\u00a0protected]<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Riigikogus toimus nelja eeln\u00f5u esimene lugemine, mis puudutavad hasartm\u00e4ngumaksu kaudu kultuuri rahastamist, riigil\u00f5ivum\u00e4\u00e4rasid, erastamisest laekuva raha kasutamist ning…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":25049,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-25048","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/25048","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=25048"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/25048\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/25049"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=25048"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=25048"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=25048"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}