Maapealseid m\u00f5\u00f5tmisi ja kaugseireandmestikke \u00fchendades saab t\u00e4psustada metsade juurdekasvumudeleid. See v\u00f5imaldab hinnata metsakasvu h\u00f5lpsamalt ka suurtel aladel.<\/p>\n
Metsade juures huvitab inimesi sageli nende kasvukiirus, kuid selle hindamine pole sugugi lihtne \u00fclesanne. Metsas kasvavate puude kasvu m\u00f5jutavad mitmed tegurid, n\u00e4iteks puuliik ja puude vanus, kasvukoht ja ka konkreetse aasta ilm. Pildi muudava segasemaks muutuvas kliimas \u00fcha sagedamini esinevad metsa kasvu p\u00e4rssivad n\u00e4htused, nagu p\u00f5uad ja tormid. Seet\u00f5ttu on vaja leida viise, mis aitaks metsa kasvu operatiivselt hinnata, kirjutab Eesti Maa\u00fclikooli metsakasvatuse kaasprofessor J\u00fcrgen Aosaar ning metsakorralduse ja dendrokronoloogia kaasprofessor Maris Hordo.<\/p>\n
Tavap\u00e4raselt saab puude juurdekasvu hinnata aastar\u00f5ngaste laiuse p\u00f5hjal, kuna need n\u00e4itavad puude aastaseid j\u00e4meduskasve. Samas on puudelt piisava hulga proovide kogumine ning nende anal\u00fc\u00fcs t\u00f6\u00f6mahukas ja aegan\u00f5udev, eriti kui soovime saada infot suuremate metsamassiivide kohta.<\/p>\n
Kiirem v\u00f5imalus puude juurdekasvu hindamiseks on kaugseire ehk kasutada satelliitidelt tulenevat infot. Satelliitide Sentinel-1 ja Sentinel-2 pildid v\u00f5imaldavad hinnata puude v\u00f5rade rohelisust ja veesisaldust, andes seel\u00e4bi teavet puude seisundi kohta. Piltide p\u00f5hjal arvutatakse n\u00e4itajad nagu NDVI (i.k normalized difference vegetation index), mis iseloomustab taimkatte rohelisust, ja fotos\u00fcnteetiliselt aktiivse biomassi hulka ning NDMI (i.k normalized difference moisture index), mis n\u00e4itab v\u00f5rade niiskust, ja aitab hinnata, kas mets kannatab veepuuduse all. Just need indeksid annavad vihjeid, kuidas mets mingil aastal tegelikult kasvas.<\/p>\n
Paljudest Euroopa uurijatest koosnev t\u00f6\u00f6r\u00fchm Sloveenia teadlase Jernej Jev\u0161enaki juhtimisel \u00fchendas aga satelliitidelt ja maa pealt kogutud andmed. Teadlased soovisid arendada puude aastar\u00f5ngaste laiust kalendriaasta t\u00e4psusega ennustavat mudelit ning t\u00e4psustada okas-, leht- ja segametsade juurdekasvumudeleid. Jev\u0161enak ja tema kolleegid katsetasid mudeleid puuliikide, metsat\u00fc\u00fcpide ja \u00fcldistatud metsa tasandil.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/10\/3061146h932ct24.png\"\/)
Juurdekasvupuuriga saab puu seest puurs\u00fcdamiku, millelt saab aastar\u00f5ngaid loendades teada puu vanuse v\u00f5i nende laiuseid m\u00f5\u00f5tes j\u00e4meduskasvu kalendriaasta t\u00e4psusega. Nii saab anal\u00fc\u00fcsida puu kasvu kui ka m\u00e4danike levikut t\u00fcves. Autor\/allikas: J\u00fcrgen Aosaar<\/p>\n
Mahukas t\u00f6\u00f6 kandis vilja: satelliidiandmete kaasamine parandas mudelite t\u00e4psust keskmiselt kuue protsendi v\u00f5rra. Metsat\u00fc\u00fcbiti eristades paranes okas- ja segametsade mudelite ennustusv\u00f5ime umbes k\u00fcmne protsendi jagu, segametsade prognoosid olid ebat\u00e4psemad. Mudelite timmimise osas osutus olulisimaks n\u00e4itajaks NDMI ehk niiskuse indeks, mis kirjeldab puude v\u00f5rade vee sisaldust ja seostub seega otseselt puude kasvuga.<\/p>\n
Anal\u00fc\u00fcs ja mudelite arendus toetus ulatuslikule v\u00e4lit\u00f6\u00f6de andmestikule. Aastar\u00f5ngaste laiuste m\u00f5\u00f5tmiseks kogusid uurijad aastatel 2018\u20132022 puurs\u00fcdamikke ning t\u00fcvekettaid rohkem kui 700 proovit\u00fckilt Kesk- ja Ida-Euroopast. T\u00f6\u00f6 rakenduslikku v\u00e4\u00e4rtust t\u00f5stab asjaolu, et proovid koguti konkreetses piirkonnas majanduslikult olulisematelt puuliikidelt, nagu n\u00e4iteks p\u00f6\u00f6k, kuusk, m\u00e4nd, tamm v\u00f5i ebatsuuga.<\/p>\n
Uuringus osalesid ka Eesti Maa\u00fclikooli metsateadlased, kes kogusid andmeid 20 proovialalt \u00fcle Eesti.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6 t\u00f5estas sellega, et satelliitandmete kasutamine on v\u00e4ga kasulik metsade kasvu hindamiseks ja prognoosimiseks suurematel territooriumidel. Eriti v\u00e4\u00e4rtuslikud on kaugseire andmed puude niiskuse indeksi kohta, mida ei saa koguda ainult ilmavaatluste p\u00f5hjal. Selliselt mudeleid ja kaugseire meetodeid \u00fchendades saab tulevikus paremini m\u00f5ista, kuidas erinevad metsad kliimamuutustele reageerivad ning millised on riskid v\u00f5i v\u00f5imalused metsamajanduses.<\/p>\n
Uuring ilmus ajakirjas Science of the Total Environment. Maa\u00fclikooli teadlaste t\u00f6\u00f6d toetasid<\/a> Eesti<\/a> Maa\u00fclikool<\/a>, keskkonnainvesteeringute keskus ja Eesti teadusagentuur<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Maapealseid m\u00f5\u00f5tmisi ja kaugseireandmestikke \u00fchendades saab t\u00e4psustada metsade juurdekasvumudeleid. See v\u00f5imaldab hinnata metsakasvu h\u00f5lpsamalt ka suurtel aladel. Metsade…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":25055,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,4337,34,36,13813,13810,13808,13814,13809,13811,13812],"class_list":{"0":"post-25054","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-maaulikool","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-jernej-jevsenak","17":"tag-jurgen-aosaar","18":"tag-kaugseire","19":"tag-maris-hordo","20":"tag-metsakasv","21":"tag-ndmi","22":"tag-ndvi"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/25054","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=25054"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/25054\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/25055"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=25054"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=25054"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=25054"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}