{"id":250758,"date":"2026-08-13T01:44:09","date_gmt":"2026-08-13T01:44:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/250758\/"},"modified":"2026-08-13T01:44:09","modified_gmt":"2026-08-13T01:44:09","slug":"teaduse-terad-%e2%9f%a9-mis-on-postbiootikumid-ja-mis-kasu-neist-inimene-saab","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/250758\/","title":{"rendered":"TEADUSE TERAD \u27e9 Mis on postbiootikumid ja mis kasu neist inimene saab?"},"content":{"rendered":"<p>Kliimamuutused j\u00f5uavad iga inimeseni<\/p>\n<p>Alates 19. sajandi l\u00f5pust kliimas\u00fcsteemis t\u00e4heldatud muutused n\u00e4itavad vaieldamatult soojenevat maailma. Kliima on looduslikult alati muutunud, kuigi n\u00fc\u00fcdseks on see suures osas inimtekkeline protsess. Viimase sajandi jooksul on globaalne keskmine \u00f5hutemperatuur t\u00f5usnud hinnanguliselt +1,1 \u00b0C v\u00f5rra, millest inimtekkeline komponent h\u00f5lmab ligikaudu +1,07 \u00b0C. Aga see on vaid \u00fcks n\u00e4itaja, kliimamuutus v\u00f5ib ilmneda ka aastaaegade kestmise muutuses ja ekstreemsete ilmastikun\u00e4htuste (n\u00e4iteks kuumalainete ja paduvihmade) pikkuses ja sagenemises. Mis on kliimamuutuste ilmingud, kuidas need on muutunud ja milline on olnud muutuste ulatus?<\/p>\n<p>Loe t\u00e4psemalt: <a target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer nofollow\" href=\"https:\/\/www.loodusajakiri.ee\/kliimaprojektsioonid\">Eesti Loodus 4\/2026<\/a><\/p>\n<p>Mis on postbiootikumid ja mis kasu neist inimene saab?<\/p>\n<p>\u00dcks viimaste aastate olulisemaid terviseteemasid on soolestiku seisund. Mikrobioomi uurimine on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt avardanud arusaama sellest, kuidas mikroobid meie tervist m\u00f5jutavad. Seni olid teadusuuringud keskendunud elusatele mikroobidele, ent n\u00fc\u00fcd uuritakse ka seda, milline m\u00f5ju v\u00f5ib neil olla p\u00e4rast elutegevuse l\u00f5ppu.<\/p>\n<p>\u00dcha enam r\u00e4\u00e4gitakse postbiootikumidest, mis v\u00f5ivad tulevikus p\u00e4lvida sama palju t\u00e4helepanu kui probiootikumid. T\u00e4htis on m\u00f5ista, et postbiootikum ei t\u00e4henda lihtsalt aja jooksul surnud v\u00f5i s\u00e4ilitamisel eluv\u00f5ime kaotanud mikroobi.<\/p>\n<p>Postbiootikumid on tahtlikult inaktiveeritud mikroorganismide ja\/v\u00f5i nende komponentide preparaadid, millel on t\u00f5endatud kasulik m\u00f5ju tervisele. N\u00e4iteks v\u00f5ib postbiootikum olla kuumt\u00f6\u00f6deldud piimhappebakteri preparaat, milles on s\u00e4ilinud bakteri-rakud ja nende bioaktiivsed komponendid, kuid mikroorganism ise ei ole enam eluv\u00f5imeline.<\/p>\n<p>Loe l\u00e4hemalt: <a target=\"_blank\" rel=\"noopener noreferrer nofollow\" href=\"https:\/\/www.loodusajakiri.ee\/postbiootikumid-kuidas-surnud-mikroobid-voivad-tervist-toetada\">Horisont 4\/2026.<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kliimamuutused j\u00f5uavad iga inimeseni Alates 19. sajandi l\u00f5pust kliimas\u00fcsteemis t\u00e4heldatud muutused n\u00e4itavad vaieldamatult soojenevat maailma. Kliima on looduslikult&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":250759,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[3427,3431,3426,26,27,37,33,35,3450,3456,3445,34,36,3451,31,32,21,3429,1155,3455,3428,44,28,29,3432,1952,3442,426,3439,3444,3437,3448,3443,3086,3425,19,443,3452,3433,3449,3447,3424,3441,3435,25,3446,3430,134,3454,3440,3453,371,3434,23,24,3436,22,20,3438,30],"class_list":["post-250758","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-aed","tag-aedviljad","tag-aiatarkus","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-eesti-pollumajandus-kaubanduskoda","tag-eesti-talupidajate-keskliit","tag-erakorraline-toetus","tag-estonia","tag-estonian","tag-etki","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-juurviljakasvatus","tag-kalandus","tag-kerli-ats","tag-koduaed","tag-koogiviljakasvatus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-lilled","tag-looduskalender","tag-loomakasvatus","tag-maaelu","tag-maaettevotlus","tag-maamess","tag-maaturism","tag-maaulikool","tag-mahetootmine","tag-metsandus","tag-metsatoostus","tag-news","tag-olustvere","tag-parim-talu","tag-piimakari","tag-polli","tag-pollimajandustoetus","tag-pollumajandus","tag-pollumajanduspoliitika","tag-pollumajandustehnika","tag-populaarseimad-lood","tag-pria","tag-puuviljakasvatus","tag-rohepoore","tag-roomet-sormus","tag-taimetark","tag-talutoit","tag-tehnika","tag-toiduainetoostus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-turism","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vaikeettevotlus","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/250758","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=250758"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/250758\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/250759"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=250758"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=250758"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=250758"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}