{"id":250808,"date":"2026-08-13T04:31:11","date_gmt":"2026-08-13T04:31:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/250808\/"},"modified":"2026-08-13T04:31:11","modified_gmt":"2026-08-13T04:31:11","slug":"riigikontroll-pole-rahul-et-smartcapi-kontodel-veerand-miljardit-eurot-lihtsalt-seisab","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/250808\/","title":{"rendered":"Riigikontroll pole rahul, et SmartCapi kontodel veerand miljardit eurot lihtsalt seisab"},"content":{"rendered":"

Samal ajal kui raha on investeeringu ootuses fondi t\u00e4htajalisel hoiusel seisnud, on rahandusministeerium<\/a> pidanud v\u00f5tma laenu, et katta riigikassa igap\u00e4evaseid kulusid. Selline tegevus on riigikontrolli hinnangul n\u00e4ide ebaotstarbekast rahakasutusest. N\u00e4iteks oli eelmise aasta l\u00f5pus SmartCapi fondide tulevasteks investeeringuteks ja kuludeks vaba raha 261 miljonit eurot. <\/p>\n

\u201eRiigi tugi riskikapitalituru arendamisele v\u00f5ib olla p\u00f5hjendatud, kuid miljoneid riigieelarve<\/a> raha ei peaks kandma lihtsalt ootele ja maksma ootel raha eest veel ka valitsemistasu, samal ajal kui riigi igap\u00e4evaste kuludega toimetulekuks emiteeritakse l\u00fchiajalisi v\u00f5lakirju,\u201c \u00fctles riigikontrol\u00f6r Janar Holm<\/a>. <\/p>\n

N\u00e4iteks maksti eelmisel aastal SmartCapile kui fondivalitsejale kolme fondi eest kokku valitsemistasu 3,5 miljonit eurot. SmartCapi fondid teenisid mullu 9,7 miljonit eurot intressitulu.<\/p>\n

SmartCapi riskikapitalifondides osalemiseks on riigieelarvest eraldatud kokku ligi 466 miljonit eurot, kuid sissemaksete maht ja ajastus pole olnud seotud fondide tegeliku investeerimisvajaduse ja -tempoga. SmartCapi selgituste kohaselt on riskikapitaliinvesteeringute lepinguteni j\u00f5udmine mitmeaastane protsess, \u00fche investeeringu tegemiseks tuleb l\u00e4bi anal\u00fc\u00fcsida sadu potentsiaalseid investeerimisprojekte.<\/p>\n

Kui riskikapitalifondide tavap\u00e4rases t\u00f6\u00f6loogikas kannavad investorid raha fondi siis, kui seda on vaja varem v\u00f5etud investeerimiskohustuse t\u00e4itmiseks, siis SmartCapi on raha kantud ka siis, kui pole teada veel, kuhu raha l\u00e4heb.<\/p>\n

N\u00e4iteks tehti kaitsefondi esimese 50 miljoni eurose sissemakse 2024. aastal ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud 50 miljonit eurot mullu. T\u00e4navu esimese kvartali l\u00f5pu seisuga oli fond aga v\u00f5tnud investeerimiskohustusi ettev\u00f5tete ees vaid 10 miljoni ja investeerimisfondide ees samuti 10 miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuses. Sarnaselt on seisnud rohefondi rahad kontol: kui 100 miljoni eurose sissemakse tehti 2022. aastal, siis j\u00e4rgneva kahe aastaga suudeti investeerida vaid kolmandiku sellest rahast. Veelgi ulatuslikumalt on ootel olnud riskikapitalifondi raha.<\/p>\n

Sealjuures t\u00f5detakse, et kui p\u00e4riselt l\u00e4heb raha vaja, siis on makset v\u00f5imalik teha kiiresti: rahastamislepingu s\u00f5lmimise j\u00e4rel j\u00f5uab raha riigikassast fondi kontole 6\u20137 p\u00e4eva jooksul, mis on piisavalt kiire, et tagada investeeringute \u00f5igeaegne finantseerimine ilma raha igaks juhuks fondis hoidmata. Samuti pole maksed v\u00e4ga sagedased. Rahandusministeerium nentis, et riigi rahavoogude juhtimise seisukohast oleks t\u00f5esti otstarbekam kanda raha fondi alles siis, kui seda reaalselt vaja on, hoides seni raha riigikassas.<\/p>\n

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning SmartCap leidsid aga, et riigieelarves tulevasteks investeeringuteks ette n\u00e4htud raha kohene kandmine fondide arvetele on ainus lahendus, mis tagab fondivalitsejale vaba raha olemasolu investeerimiskohustuste katmiseks, ning \u00f5igusraamistik ei v\u00f5imalda muul moel selle raha olemasolu tagada kui kogu summa sissemaksmise kaudu.<\/p>\n

Ka teisi etteheiteid<\/p>\n

Veel heitis riigikontroll SmartCapile ette, et fondidele seatud eesm\u00e4rgid on s\u00f5nastatud laialt, m\u00f5\u00f5detavaid sihttasemeid ei ole. SmartCapi valitsetavad riskikapitalifondide eesm\u00e4rgid on parandada innovaatiliste ettev\u00f5tete kapitali k\u00e4ttesaadavust, arendada rohetehnoloogiaid ja tugevdada kaitset\u00f6\u00f6stust. Neile eesm\u00e4rkidele ei ole m\u00e4\u00e4ratud selgeid sihttasemeid ega t\u00e4htaegu. Ebam\u00e4\u00e4rase sihiseade korral on riigil sisuliselt v\u00f5imatu hinnata, kas tehtud investeeringud saavutasid tulemuse ja kas fondivalitseja tegevus vastas ootustele. <\/p>\n

Holmi s\u00f5nul tuleks ministeeriumil selgelt m\u00e4\u00e4ratleda, milliseid tulemusi ja millal oodatakse ning kuidas tulemuste saavutamist hinnata. \u201ePraegu ei ole eesm\u00e4rkide ebam\u00e4\u00e4rasuse t\u00f5ttu v\u00f5imalik sisukalt hinnata seniste riskikapitalinvesteeringute tulemuslikkust ega p\u00f5hjendatust.\u201c<\/p>\n

Samuti viitas riigikontroll, et riskikapitaliinvesteeringute juhtimisel on poliitikakujundaja, omaniku ja j\u00e4relevalve funktsioonide rollipiirid h\u00e4gustunud. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on SmartCapi fondide puhul korraga poliitikameetmete v\u00e4ljat\u00f6\u00f6taja, investor ja rahastamislepingute t\u00e4itmise j\u00e4relevalvaja ning see tekitab rollide kattuvuse riski ja v\u00e4hendab otsustusprotsesside l\u00e4bipaistvust.<\/p>\n

Veel kritiseerib riigikontroll, et investeerimise sisulised reeglid paiknevad laiali mitmes dokumendis ning on suures osas konfidentsiaalsed. Kuigi fondi tingimused sisaldavad \u00e4risaladust, h\u00f5lmavad need ka teavet, mis ei ole oma olemuselt konfidentsiaalne ja mis v\u00f5iks olla avalik, pidades silmas, et fond investeerib riigieelarvest tulnud raha.<\/p>\n

Lisaks ei anna valitsusele raha eraldamiseks esitatud otsustusmaterjalid piisavat tasakaalustatud \u00fclevaadet fondide finantsseisundist, riskidest, kuludest ja v\u00f5imalikest eelarvem\u00f5judest. Seletuskirjad on sageli keskendunud Eesti riskikapitaliturul eksisteeriva turut\u00f5rke kirjeldusele ja oodatavale positiivsele m\u00f5jule, kuid investori vaates olulised riskid, alternatiivid ja kulud on olnud eba\u00fchtlaselt k\u00e4sitletud. N\u00e4iteks investeerivad SmartCapi fondid Eesti kapitalituru arendamise eesm\u00e4rgil ka piiri\u00fcleselt. \u00dcle poole fondiinvesteeringute kohustuste kogusummast on suunatud v\u00e4lismaistele fondivalitsejatele eeldusega, et tulevikus suure mahuga allfondidest Eestisse tagasi tulevad investeeringud \u00fcletavad SmartCapi algset investeeringut.<\/p>\n

Oma vastuses riigikontrollile m\u00e4rkis majandus- ja t\u00f6\u00f6stusminister, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on juba ajakohastanud fondide aruandlust ning alustanud riigi riski- ja erakapitali sekkumiste m\u00f5juanal\u00fc\u00fcsi tegemist. Samuti plaanitakse rollide ja vastutuse selgemaks eristamiseks ajakohastada SmartCapi omaniku ootusi ja valitsemismudelit.<\/p>\n

Riigikontroll koostas \u00fclevaate SmartCapi fondidele eraldatud rahast, investeerimistegevusest ning anal\u00fc\u00fcsis, kuidas on korraldatud SmartCapi fondide eesm\u00e4rgistamine ja j\u00e4relevalve. <\/p>\n

AS SmartCap on Ettev\u00f5tluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) t\u00fctarettev\u00f5te. SmartCapi valitsetavate riskikapitalifondide investor ja osakute omanik on Eesti Vabariik ning omaniku esindaja majandus- ja kommunikatsiooni\u00administeerium.<\/p>\n

Riigi investeeringud SmartCapi fondidesse hoogustusid 2021. aastal taaste- ja vastupidavusrahastu 100 miljoni euro suuruse rohefondi meetme toel. Arengufondi j\u00e4rglasena oli ASi SmartCap valitsemisel juba varem riskikapitalifond, millele valitsus otsustas aastatel 2022\u20132023 eraldada veel 230 miljonit, ning kaitsefondi paigutamiseks eraldati aastatel 2024\u20132025 kokku 100 miljonit eurot.<\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeri<\/a>Loe kommentaare <\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Samal ajal kui raha on investeeringu ootuses fondi t\u00e4htajalisel hoiusel seisnud, on rahandusministeerium pidanud v\u00f5tma laenu, et katta…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":250809,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,17144,28,29,4065,19,25,1013,1016,8012,98619,29214,23,24,22,20,30],"class_list":["post-250808","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-janar-holm","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-majandus-ja-kommunikatsiooniministeerium","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rahandusministeerium","tag-riigieelarve","tag-riigikontroll","tag-riskikapitalifondid","tag-smartcap","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117086328053525865","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/250808","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=250808"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/250808\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/250809"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=250808"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=250808"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=250808"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}