{"id":250890,"date":"2026-08-13T06:29:07","date_gmt":"2026-08-13T06:29:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/250890\/"},"modified":"2026-08-13T06:29:07","modified_gmt":"2026-08-13T06:29:07","slug":"mart-vain-terviseprobleemid-hakkavad-konkurentsivoimet-parssima-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/250890\/","title":{"rendered":"Mart Vain: terviseprobleemid hakkavad konkurentsiv\u00f5imet p\u00e4rssima | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Eesti t\u00f6\u00f6turu tervist lahates r\u00e4\u00e4gime oskuste nappusest, v\u00e4hesest sisser\u00e4ndest, madalast tootlikkusest, hariduss\u00fcsteemi lonkamisest ja sellest, et t\u00f6\u00f6turule siseneb j\u00e4rjest v\u00e4hem noori. Hoopis v\u00e4hem r\u00e4\u00e4gime inimestest, kes on juba v\u00e4lja \u00f5ppinud, kogemustega ja t\u00f6\u00f6andjale vajalikud, kuid kaovad tervise t\u00f5ttu t\u00f6\u00f6turult liiga vara, kirjutab Mart Vain.<\/p>\n

Statistika maalib meile pildi, mis peaks iga tulevase pension\u00e4ri panema v\u00e4hemalt kulmu kergitama. Kuigi oodatav eluiga r\u00fchib reipalt 80 aasta suunas, j\u00f5udes 2025. aastaks 79,8 aastani, on medalil palju s\u00fcngem pool. Riiklik pensioniiga on nihkunud stabiilselt \u00fclespoole ja saavutanud 65 aasta piiri, kuid samal ajal tammub inimeste tervena elatud aastate arv peaaegu paigal ning oli 2025. aastal 57,3 aastat, tooduna ka joonisel.<\/p>\n

Seega n\u00e4eme statistikaameti andmetele tuginedes kurba pilti. Keskmine eestimaalane peab enne v\u00e4ljateenitud pensionile minekut elama ja t\u00f6\u00f6tama ligi kaheksa aastat, kuigi tervis on juba k\u00e4est libisenud ning seet\u00f5ttu on nii panus t\u00f6\u00f6ellu kui ka isikliku elu kvaliteet v\u00e4ga nigel. Kui viimase k\u00fcmne aasta trendi vaadata, siis l\u00f5he kasvab, sest pensioniea kasv on kiirem kui tervena elatud eluaastatel.<\/a><\/p>\n

Kui vaadata rahvastiku senist statistikat, siis nii tervena elatud eluaastad kui ka oodatav eluiga on kasvanud j\u00f5udsalt ehk ligi kaks aastat, samal ajal tervena elatud aastad enam kui poole v\u00e4hem ehk alla aasta. 2024. aastal konkurentsiv\u00f5ime ekspertkogu raport riigikogule toob Eesti \u00fche suurima konkurentsiv\u00f5ime pidurina esile tervena elatud aastate m\u00e4\u00e4ra, mis on Euroopa Liidu \u00fcks madalamaid.<\/p>\n

Samal ajal on nii IMF 2023. aasta hindamise kui ka OECD 2024. aasta majandus\u00fclevaates nimetatud teiseks konkurentsi takistuseks kvalifitseeritud t\u00f6\u00f6j\u00f5u puudust, mis on Eestis \u00fcks Euroopa Liidu suurimaid. Seega, kui suudame teha parimaid valikuid inimeste, sh k\u00f5rgelt kvalifitseeritute tervisesse panustamise osas, siis on need inimesed v\u00f5imelised ka kauem t\u00f6\u00f6turul olema.<\/p>\n

Eelpool mainitud riigikogule esitatud raportis tuuakse v\u00e4lja, et terved inimesed saavad riigi konkurentsiv\u00f5imesse ja tootlikkuse kasvu enam panustada nii t\u00f6\u00f6turul osalemise, t\u00f6\u00f6aja kui ka isikliku panusega.<\/p>\n

Peame arvestama, et igal aastal viibib Eestis \u00fcle 17 000 inimese enam kui kahe kuu pikkusel haiguslehel. Ligikaudu 40 protsendil neist tuvastatakse veel sama aasta jooksul osaline v\u00f5i puuduv t\u00f6\u00f6v\u00f5ime. Teisis\u00f5nu j\u00e4\u00e4b tervise t\u00f5ttu t\u00f6\u00f6elust pikemaks ajaks k\u00f5rvale ligikaudu Viljandi linna jagu inimesi ning suur osa neist ei tule senises mahus enam t\u00f6\u00f6turule tagasi. Samamoodi ei saa nad p\u00fchenduda oma hobidele v\u00f5i igap\u00e4evasele heaolule.<\/p>\n

Raport viitab l\u00f5hele, mida on raske ignoreerida. Me k\u00fcll elame kauem, kuid kas me elame kauem lihtsalt selleks, et kauem p\u00f5deda? Kui riik ootab meilt pikemat t\u00f6\u00f6karj\u00e4\u00e4ri, peab midagi muutuma ka rahvatervises, vastasel juhul on tuleviku pension\u00e4rid mitte elur\u00f5\u00f5msad r\u00e4ndurid, vaid haiged t\u00f6\u00f6tajad.<\/p>\n

Ennetus ja \u00f5igeaegne efektiivne ravi on lahenduse alguspunkt<\/p>\n

Lahendus ei ole arusaadavalt lihtne ega kiire. \u00dchelt poolt tuleb oluliselt panustada terviseennetusse nagu r\u00f5hutavad viimasel ajal \u00fcha enam nii sotsiaalminister, eksperdid kui valdkonna vastutavad ametnikud. P\u00e4ris t\u00f5siselt on juba asutud tegelema tervislike eluviiside ja ohutu ning terve t\u00f6\u00f6keskkonna teadlikkuse kasvatamisega, mis on hea alguspunkt terviklahendusele.<\/p>\n

“Ei ole v\u00f5imalik p\u00e4evapealt \u00fcmber p\u00f6\u00f6rata \u00fchiskonna osa v\u00e4\u00e4rtushinnanguid alkoholi tarbimisele v\u00f5i liikumisharjumustele.”<\/p>\n

K\u00f5ike ennetada pole muidugi v\u00f5imalik ja lihtne pole kiiresti aastak\u00fcmneid kehtinud norme v\u00e4\u00e4rata. Pean silmas keskkonnast, geneetiliste soodumusest v\u00f5i krooniliste haigustest p\u00f5hjustatud tervisemuresid ja vanusest tingitud piiranguid. Samuti ei ole v\u00f5imalik p\u00e4evapealt \u00fcmber p\u00f6\u00f6rata \u00fchiskonna osa v\u00e4\u00e4rtushinnanguid alkoholi tarbimisele v\u00f5i liikumisharjumustele.<\/p>\n

Seega on valemi teine pool mudeli loomine, mis m\u00f5\u00f5daks tervisekasu \u00fchiskondlikus vaates. See aitaks meil \u00fcldse aru saada, millised investeeringud aitaksid j\u00f5uda parima tulemuseni. N\u00e4iteks kas \u00fche inimese harvikhaiguse ravi n-\u00f6 pealtn\u00e4ha kallis hind toob meile ikka kahju v\u00f5i hoopis aastak\u00fcmneid veel aktiivse t\u00f6\u00f6turul osalejana suurema kasu. V\u00f5i samamoodi, kas uute tehnoloogiate kasutuselev\u00f5tt ja raviviiside rahastamine on hirmkallis v\u00e4ljaminek v\u00f5i toodab meile rahvuslikku rikkust pikemas vaates.<\/p>\n

Nii n\u00e4iteks \u00fctleb paari aasta tagune sclerosis multiplex<\/a>’i uuring, et kui v\u00f5rrelda ainult ravimi v\u00f5i teenuse otsest hinda, v\u00f5ib kallim lahendus n\u00e4ida ebam\u00f5istlik. Kui aga kallim ravi v\u00f5imaldab inimesel j\u00e4tkata t\u00f6\u00f6tamist, v\u00e4hendab haigusp\u00e4evi, l\u00fckkab edasi p\u00fcsiva t\u00f6\u00f6v\u00f5ime kao ning v\u00e4hendab l\u00e4hedaste hoolduskoormust, v\u00f5ib see olla \u00fchiskonnale hoopis odavam.<\/p>\n

Kogum\u00f5ju m\u00f5\u00f5tmine annab parima sisendi<\/p>\n

On oluline, et otsustajad ehk poliitikud, sotsiaalministeerium ja tervisekassa teaksid, mida tervises\u00fcsteemi aastase investeeringu, mis on varsti juba 2,6 miljardit eurot, eest vastu saadakse. \u00dcks osa sellest on tulemusp\u00f5hine rahastamine, millest viimasel ajal \u00f5nneks \u00fcha enam r\u00e4\u00e4gitakse. See t\u00e4hendab, et me ei m\u00f5\u00f5da enam ravijuhtude, protseduuride, vatitikkude arvu, vaid seda, kas patsient sai terveks v\u00f5i toimus paranemine.<\/p>\n

V\u00e4hemalt sama oluline on m\u00f5ista, milline on teenuste, ravimite, digilahenduste ja teiste sekkumiste kogum\u00f5ju, mille eest tervisekassa meie maksude eest maksab. Teisis\u00f5nu, piirduda ei tohiks kitsalt kliinilise m\u00f5juga, vaid m\u00f5juga \u00fchiskonnale. Kui inimene paraneb, siis suudab ta t\u00f6\u00f6l k\u00e4ia, makse maksta, ei vaja perekonna v\u00f5i hooldaja abi ega kurna riigi niigi auklikku, toetusteks kuluvat rahakotti.<\/p>\n

Alustada v\u00f5iksime sellest, et loome arusaadava ja l\u00e4bipaistva valemi, kuhu riigi terviseraha l\u00e4heb ning kuidas ta parimal moel meie inimeste tervisesse, t\u00f6\u00f6turu tootlikkusse ja majandusse tagasi saab anda. Praegu arusaama ei ole, niisiis viimane aeg enne suuri valimislubadusi selle loomisega algust teha.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti t\u00f6\u00f6turu tervist lahates r\u00e4\u00e4gime oskuste nappusest, v\u00e4hesest sisser\u00e4ndest, madalast tootlikkusest, hariduss\u00fcsteemi lonkamisest ja sellest, et t\u00f6\u00f6turule siseneb…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":250891,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,20112,98635,11991,777,8606,308,562,674,2161],"class_list":["post-250890","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-haigusleht","tag-mart-vain","tag-oodatav-eluiga","tag-pension","tag-pensionarid","tag-tervis","tag-tervishoid","tag-too","tag-tooturg"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117086792133909653","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/250890","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=250890"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/250890\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/250891"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=250890"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=250890"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=250890"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}