{"id":250946,"date":"2026-08-13T08:01:15","date_gmt":"2026-08-13T08:01:15","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/250946\/"},"modified":"2026-08-13T08:01:15","modified_gmt":"2026-08-13T08:01:15","slug":"arvustus-charon-uus-alguparand-eesti-ooperis-teater","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/250946\/","title":{"rendered":"Arvustus. “Charon”, uus algup\u00e4rand Eesti ooperis | Teater"},"content":{"rendered":"

M\u00fc\u00fct Charonist, paadimehest, kes viib surnuid paadiga \u00fcle Styxi j\u00f5e Elysioni v\u00e4ljadele, on ooperiks v\u00e4ga sobiv materjal, m\u00f5judes \u00fchtaegu nii arhailiselt kui t\u00e4nap\u00e4evaselt \u2014 sest \u00f5nneliku l\u00f5puga lugusid ammustel aegadel just kuigi sageli ei jutustatud. Ka loomad olid toona pigem t\u00f6\u00f6- (Kerberos kui valvekoer) kui lemmikloomad, siinses loos esineb Kerberos veel ka Leyla lemmiklooma ja m\u00e4ngukaaslasena. Selline tore t\u00e4nap\u00e4evase m\u00fc\u00fcdi loomine on muidugi v\u00e4ga kivir\u00e4hkilik, nagu ka selged karakterid ja huumor, mis \u00fchtaegu ajab kogu saalit\u00e4ie publikut naerma ja paneb ka s\u00fcgavamalt asja \u00fcle j\u00e4rele m\u00f5tlema. Kivir\u00e4hk ja Kaumann on hea loominguline duo, keda \u00fchendab terane, otsiv ja ootamatuid p\u00f6\u00f6rdeid armastav vaim ning huumorimeel. Ka teatav lihtsus ja praktilisus, kahe jalaga maa peal olemine (ehkki selles ooperis me maa peale ei j\u00f5uagi), mis ometigi m\u00f5jub kohati t\u00e4iesti s\u00fcrrealistlikult.<\/p>\n

Ka “Charoni” muusika kujutab endast segu vanast ja uuest: selles on kasutatud nii vanu muusikavorme ja kompositsioonitehnilisi v\u00f5tteid (nt I vaatuse koor, kaanoni ja\u00a0basso ostinato’ga\u00a0chaconne\u00a0“Veel viimane teekond”) kui n\u00fc\u00fcdisaegseid tonaalsusi ja harmooniaid (nt Hadese partii) ning kohati lausa Ameerika filmit\u00f6\u00f6stusega sarnanevaid kohti (nt ooperi l\u00f5pp). Kaumann armastab kauneid meloodiaid ja on harmoonilises m\u00f5ttes h\u00e4\u00e4lte juhtimise meister.<\/p>\n

Ooperi avam\u00e4ng on oma olemuselt klassikaline ooperi kokkuv\u00f5te: selles tutvustatakse k\u00f5iki ooperis esinevaid teemasid. Kuulda saab nii Kerberose kui ka seaduse ja armastuse teemasid, ei puudu ka disneylik mini-l\u00f5pukulminatsioon.\u00a0 Kaumann on k\u00fcll \u00f6elnud, et selles ooperis on tal k\u00f5ige v\u00e4hem muusikalisi tsitaate, aga eks muusiku aktiivne interpreedikogemus loo iga\u00fchele omad seosed. Nii tekkis mul hetkeks tunne \u2014 kas vilksatas ehk enne Kerberose motiivi justkui midagi Tormise muusikast filmile “Kevade”? Muusikaliselt haarav ja s\u00e4rav, kohati virtuoosnegi, t\u00f5stab avam\u00e4ng ka orkestrante v\u00e4\u00e4rikalt esile. Vormiliselt on avam\u00e4ngu puhul tegemist efektse tervikuga, nii loodan, et “Charoni” avam\u00e4ng j\u00f5uab omaette numbrina teatri orkestriaugust ka kontserdi\u00adlavadele.<\/p>\n

“Charon” Autor\/allikas: Siim Vahur<\/p>\n

Ooperi kooriosades tuleb h\u00e4sti esile Kaumanni mitmeh\u00e4\u00e4lse laulu kogemus ansambli Vox Clamantis staa\u017eika liikmena. Koorinumbrid on l\u00e4bi komponeeritud, juba avakoor k\u00f6idab oma huvitava harmooniaga. \u00dcheks mu lemmiknumbriks oligi eespool mainitud kaunis sopranite meloodiaga\u00a0chaconne. Muusikaliselt oli Estonia koor v\u00e4ga h\u00e4sti ette valmistatud, muljet avaldas hea h\u00e4\u00e4ltevaheline tasakaal ning suurep\u00e4rane\u00a0legato\u00a0ja pehme kaunis\u00a0piano\u00a0\u2014 seda eriti eelnimetatud numbris, aga ka ooperi l\u00f5pukoor “Oo, Charon!” k\u00f5las suurep\u00e4raselt.<\/p>\n

Lavastuslikus plaanis tundusid koorinumbrid veel veidi v\u00e4lja kujundamata v\u00f5i v\u00e4he seatud olevat. Estonia akustika on teatavasti problemaatiline ja asukohatundlik. Muidugi l\u00f5i see efektse kontrasti, kui avam\u00e4ngu toretseva l\u00f5pu j\u00e4rel avanes eesriie lakooniliselt kujutatud halli teispoolsusse: tagaseina \u00e4\u00e4res justkui eksinult seisnud surnute hingi kujutavad koorilauljad hakkasid v\u00e4hehaaval liikuma k\u00fcll ettepoole, aga akustilises m\u00f5ttes j\u00e4i koor siin liiga kaugele ja nii ka orkestrile k\u00f5laliselt alla. V\u00f5ib-olla oleks saanud sama efekti tekitada hoopis optiliste illusioonidega \u2014 nii v\u00f5iks seda kaugelt tulemise muljet veelgi suurendada. Stiili m\u00f5ttes k\u00f5las koor siin oma muusikalise materjali kohta liiga aktiivselt, orkestri leebe\u00a0legato\u00a0sobis selle stseeni iseloomuga paremini. Kiidan aga koori uskumatult head diktsiooni, ka\u00a0piano\u00a0n\u00fcanssides olid konsonandid koos ja vokaalid \u00fchtse varjundiga ning subtiitreid ei olnud vaja avakoori ajal vaadatagi. Omamoodi vaimukalt algab teine vaatus v\u00e4ga sarnaselt esimesega, kuid teise vaatuse avakoor j\u00e4ttis kindlama mulje, ka koorisolistid esinesid heal tasemel.<\/p>\n

Charon (Tamar Nugis v\u00f5i Raiko Raalik) s\u00f5uab oma paadiga esimest korda aksidest samuti kesklavale. Kui visuaalselt on see efektne, siis nii tihedalt orkestreeritud materjalist on baritonil siin v\u00e4ga raske l\u00e4bi murda. Vokaalselt sobib see partii pigem madalamale ja mahukamale h\u00e4\u00e4lele, ehkki partii ise on k\u00fcllalt k\u00f5rge, aga nii oleks solistil kergem orkestrist l\u00e4bi kosta. Tamar Nugise h\u00e4\u00e4l ja ka tegelaskuju on l\u00fc\u00fcrilisemad kui Raalikul ja ehkki m\u00f5lema karakterid sobivad, on Nugise t\u00f6\u00f6 just tiheda orkestripartii t\u00f5ttu raskem. Raalik on intensiivsem, tema karakteris on teravust ja h\u00e4\u00e4les tera \u2014 see \u00fclemheliderikas metalne fookus, mis aitab h\u00e4\u00e4lel paremini muust faktuurist l\u00e4bi k\u00f5lada, kaotamata samas tooni s\u00fcgavust.<\/p>\n

V\u00f5ib-olla ei olegi k\u00fcsimus mitte niiv\u00f5rd selles, et orkestripartii on justkui liialt rikkalik (ehkki vahel ilmselt on, sest kui solist laulab, ei j\u00f5ua kuulaja k\u00f5rv orkestrit nagunii n\u00f5nda p\u00f5hjalikult kuulata), ka ei arva ma, et orkester peaks palju vaiksemalt m\u00e4ngima, aga ehk leiaks siin mingi lihtsa lahenduse, pannes n\u00e4iteks lavakujunduses mingi kanga vaskpuhkpillide kohale vms. Orkestripartii on tegelikult p\u00f5nev ja rikastav, ma ei arva, et siin oleks vaja mingeid olulisi muudatusi teha.<\/p>\n

\u00dcks vaimukamaid muusikalisi v\u00f5tteid ooperis on Kerberose kujutamine trombooni\u00a0glissando’ga \u2014 see on midagi, mis toimib t\u00e4iesti selgelt ja \u00fcheselt, nii muusikust kuulajale kui tavapublikule. Kostis, nagu oleks ka tromboonim\u00e4ngija ise oma rolli nautinud. Samas mattis see kujund iga kord solisti partii t\u00e4ielikult. Ega\u00a0 Kerberost kuidagi hillitsetumalt saagi kujutada, aga v\u00f5ib-olla oleks hea j\u00e4tta talle lauljate partiis ruumi, et publik j\u00f5uaks m\u00e4rgata nii kujundit kui kuuleks ka solisti lause l\u00f5ppu. K\u00f5ige rohkem kannatas Kerberose-efekti k\u00e4es solistina Charon, sest ta nimetas teda nimepidi k\u00f5ige sagedamini. Peamiselt r\u00e4\u00e4kis Charon seaduse j\u00e4rgimisest (“Selline on seadus\u2026”), mis oli heliloojal v\u00e4ga teravmeelselt kujutatud B-A-C-H-teemana (nootide t\u00e4htnimed). Kaumanni v\u00e4itel on see tema kummardus Johann Sebastian Bachile. Muidugi pole tegemist mingi Kaumanni originaalse leiutisega, seda on teinud teisedki heliloojad, aga minu meelest on kaval seda niisuguses kontekstis kasutada. Ise\u00e4ranis vaimukalt on lahendatud olukord, kus Hades pahandab, et seadust on rikutud \u2014 siis k\u00f5lab B-A-C-H erinevate anagrammidena.<\/p>\n

Ooperi allilma lavakujundus (Jaanus Laagrik\u00fcll) on lakooniline, aga plakatlik, meenutades barokiajastu papist dekoratsioone. Stiililiselt ja sisuliselt sobib see tervikuga v\u00e4ga h\u00e4sti ja k\u00f5ik justkui toimib, aga siiski j\u00e4\u00e4b mu hinge pisuke soov, et sellega oleks v\u00f5inud minna kaugemale, julgemaks. N\u00e4iteks j\u00e4i positiivselt meelde Charoni paadi lahkumise hetk, kui lava tagaseinas eemaldusid justkui pikselleeritud pilved. Liiga suur t\u00fchi tagasein ei aidanud aga illusioonile kaasa.<\/p>\n

Surnute riigi kost\u00fc\u00fcmid (Ketlin Saarem\u00e4e) meenutavad oma vormilt nunnar\u00fc\u00fcsid, ehkki materjal paistab modernselt l\u00e4ikiv. Just materjali t\u00f5ttu tekib visuaalne vastuolu solistide selgelt ajalooliste m\u00f5jutustega kost\u00fc\u00fcmidega. Selline stilisatsioon on t\u00f5en\u00e4oliselt taotluslik.<\/p>\n

Hades (Priit Volmer v\u00f5i Mart Laur), allilma kuningas, on visuaalselt esimene efektne tegelane. Seda eriti Priit Volmeri kehastuses, kes istub uhkel troonil, mida l\u00fckkab laval ringi tema alandlik teener. Alles hiljem kuulsin, et Volmer oli enne esietendust korvpalli m\u00e4ngides jalaluu murdnud ja tegelikult oli (ratas)tool praktiline abivahend. Ent rollile tuli see kasuks \u2014 mulje oli t\u00f5eliselt kuninglik. Tool j\u00e4ttis Hadese liikumisele piiratud v\u00f5imalused, nii et ta viibis p\u00f5hilise osa ajast eeslaval, mis muidugi (eriti madalamate h\u00e4\u00e4lte puhul) on rahvusooperi laval akustiliselt suureks eeliseks. Samas on Hadese partii kohati (nt I vaatuse l\u00f5pustseen) \u00fclej\u00e4\u00e4nud ansambli suhtes t\u00e4iesti omaette helistikus ja teravas harmoonilises kontrastis ka orkestriga, nii et v\u00f5ib-olla ei olegi orkestri l\u00e4hedal hoopis teises tonaalsuses laulda nii mugav. Igal juhul m\u00f5jus Volmeri Hades v\u00f5imukalt ja efektselt ka vokaalselt, Mart Lauri kehastuses oli allilma valitseja inimlikult nukram ja malbem tegelane. V\u00f5imalik, et seda inimlikkust suurendas \u00fcksinda laval ringi k\u00f5ndimine, mis \u00fchtlasi paigutas ta vahepeal j\u00e4llegi akustiliselt ebasoodsamasse olukorda. V\u00f5ib-olla v\u00f5ikski Hades troonil istuda ja ainult \u00fches v\u00f5i paaris kohas p\u00fcsti t\u00f5usta.<\/p>\n

“Charon” Autor\/allikas: Siim Vahur<\/p>\n

Orkestri ja solistide balansi osas v\u00f5is m\u00e4rgata probleemi veel selles, et kui tegelaste emotsioonid t\u00f5usid ja ligines mingi sisuliselt oluline koht, oli ka orkestripartiisse kirjutatud sisse t\u00f5us (nii d\u00fcnaamiline kui tessituurne), mis tipphetkel kippus “kerkima” \u00fcle solistide, nii et olulised s\u00f5nad l\u00e4ksid kaotsi. Ps\u00fchholoogilises plaanis on see ju kohane, aga ma usun siiski, et orkester ei tohiks \u00e4ra katta k\u00f5ige olulisemaid s\u00f5nu (isegi mitte siis, kui neid saab subtiitritest lugeda). N\u00e4iteks Charoni ja Nio\u00adbe kohtumishetkel on orkester liiga tihe ja t\u00f5mbab t\u00e4helepanu p\u00f5his\u00fcndmuselt k\u00f5rvale. Ka Charoni \u00fclestunnistuse ajal \u2014 “\u2026sest tegin seda armastuse sunnil” \u2014 tahaks orkestrisse pigem\u00a0diminuendo’t, mitte\u00a0crescendo’t. Olulised kohad orkestris v\u00f5iksid olla lakoonilisemad, et solisti tekst ja m\u00f5te selgemini esile tuleks.<\/p>\n

V\u00e4ga h\u00e4sti m\u00f5jus see, kui m\u00f5ni pill v\u00f5i pilligrupp m\u00e4ngis solisti meloodiat kaasa (n\u00e4iteks II vaatuse 1. pilt, Niobe “Miks ometi ta suri n\u00f5nda noorelt\u2026”) \u2014 see hoopis toetas lauljate paremat kuuldavust, ise\u00e4ranis siis, kui solisti teksti esitus on nii arusaadav kui Kadri Raalikul. \u00d5nneks on enamusel solistidest, keda ma laval laulmas kuulsin, arusaadav tekst. Eriti t\u00f5stan selle poolest esile Kadri ja Raiko Raalikut ning Juuli Lille.<\/p>\n

S\u00f5duril, keda esitasid Juuli Lill v\u00f5i Helen Lokuta, on pigem k\u00f5rgemas registris metsosoprani partii. See on \u00fcks kahest k\u00f5ige suuremate h\u00fcpete ja keerulisema meloodiajoonisega partiidest (teine on Niobel), ka selle teksti jaotus pole just enesestm\u00f5istetav. Lille h\u00e4\u00e4lele sobis see suurep\u00e4raselt, k\u00f5rgem osa m\u00f5jus helgelt ja madalamad noodid tulid samuti h\u00e4sti esile. Lisaks m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt heale teksti esitusele avaldas muljet ka tema loomulik musikaalne fraseerimine (kohati p\u00e4ris ebaloogilise materjali puhul) ja\u00a0legato. Kui Lille s\u00f5dur oli pigem leebe ja s\u00fcmpaatselt segaduses, siis Lokuta karakter m\u00f5jus oluliselt v\u00f5imukamalt, tema h\u00e4\u00e4lek\u00e4sitlus oli j\u00f5ulisem ning keeruline meloodia kulges nurgelisemalt. Madalamate nootidega esines veidi raskusi, kuid aaria “Luba mind v\u00e4lja\u2026” oli v\u00e4ga veenev.<\/p>\n

Nagu \u00f6eldud, on teine v\u00e4ga suurte intervallidega (I vaatuse aarias, “On hirmus saatus\u2026”, kordub sageli deetsimi h\u00fcpe!) ja ka m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt suurt h\u00e4\u00e4leulatust (\u00fcle kahe oktaavi) n\u00f5udev partii naispeaosalisel Niobel, keda n\u00e4gin Kadri Raaliku ja Elena Brazhnyku esituses. Kindlasti on Niobe selles ooperis k\u00f5ige suuremat v\u00e4ljakutset pakkuv ja k\u00f5ige huvitavam roll ka seet\u00f5ttu, et Niobe on ainus tegelane, kes p\u00e4riselt muutub: I vaatuses on ta neitsi, kes unistab “saada mehe naiseks, siis\u2026 lapsi s\u00fcnnitada” (las ma v\u00f5tan seda lihtsalt irooniana), siis armub, seej\u00e4rel sunnib armastatu ta enda juurest lahkuma ning l\u00f5puks (teises vaatuses) kohtub ta taas armastatuga \u2014 n\u00fc\u00fcd juba naisena, ja tagatipuks selgub veel, et ta peab muretsema oma lapse p\u00e4rast.<\/p>\n

Minu jaoks oli nende kahe koosseisu suurim \u00fcllataja Kadri Raalik (K\u00f5rvek). Tundus, et ta elas Niobe rolli t\u00e4ielikult sisse, kasutades samas k\u00f5iki vahendeid, nii n\u00e4itlemise kui laulmise vallast, v\u00e4ga professionaalselt, ometigi ilma rolli “m\u00e4ngimise” distantsita. Mul oli oli v\u00e4ga p\u00f5nev j\u00e4lgida, kui tehniliselt l\u00e4bi m\u00f5eldult ta oma partiid laulis ja kui targalt h\u00e4\u00e4lt kasutas, seda eriti I vaatuses. Intensiivne, kirglik, sihikindel ja kahe jalaga maa peal (!) tegelane, kes m\u00f5jus realistlikult ja veenvalt. I vaatuse kaunilt meloodilises duetis Charoniga paistis Kadri Raaliku intensiivsus t\u00f5stvat ka Nugise aktiivsust, aga see v\u00f5is tulla ka praktilisest vajadusest, sest orkestratsioon on siin liiga tihe.<\/p>\n

“Charon” Autor\/allikas: Siim Vahur<\/p>\n

Brazhnyku Niobe oli oluliselt leebem ja l\u00fc\u00fcrilisem, aga ka melodramaatilisem, traditsioonilisem ooperikangelanna. Siiski m\u00f5jusid lembe\u00adstseenid Brazhnyku ja Raiko Raalikuga (Charoni osas) kirglikumana esimese koosseisu paari omadest, seda eelk\u00f5ige t\u00e4nu Raiko Raaliku intensiivsele esitusele. Septembrisse on planeeritud Kadri ja Raiko Raalik \u00fcles astuma \u00fches ja samas koosseisus \u2014 seda oleks kindlasti huvitav kogeda. Brazhnyku s\u00e4ra avanes rohkem II vaatuse alguses, kus muusikaline materjal on rohkem bellinilik, partii k\u00f5rgem ja roll naiselikum. Ehkki orkester m\u00e4ngis kohati v\u00e4ga vaikselt, v\u00f5iksid selle pikad noodid soprani madalate nootide ajal olla veel l\u00e4bipaistvamad.<\/p>\n

Hypnose kuningriik (mis meenutab v\u00e4gagi Alice’i Imedemaad) on visuaalselt v\u00e4rvikas ja retroplakatlik koht, kus vaatajate pilku t\u00f5mbavad silmapaistvalt vaimukad kost\u00fc\u00fcmid: kellel on silm k\u00f5rgel pea kohal, kellel k\u00e4es lind, v\u00f5i tulnukas, kes s\u00f5idab ringi t\u00f5ukerattaga v\u00f5i on paaristegelane. Neil kost\u00fc\u00fcmidel on karakterit! Ainult et mulle j\u00e4i m\u00f5lemal vaatamisel mulje, et koorilauljatel seda pole. T\u00e4hendab, lauljate esituses kindlasti on, ma ei heida neile midagi ette, k\u00fcsimus on lavastuslik (\u00dcllar Saarem\u00e4e). Koor paistis (eriti r\u00f5dult) olevat nagu mingi pisike segaduses punt t\u00fchjal laval, kellele pole antud kindlaid \u00fclesandeid ega konkreetseid liikumissuundi. Ma ei arvagi, et nad k\u00f5ik peaksid hirmsasti millegagi ametis olema \u2014 kost\u00fc\u00fcmid teevad seda nende eest, aga mingi individuaalne suund v\u00f5iks k\u00fcll olla iga\u00fchele k\u00e4tte antud. Just selleks, et t\u00e4ita lava paremini ja et iga\u00fcks tunneks, et tal on konkreetne eesm\u00e4rk. Ma arvan, et siin oleks kasu koreograafist (Mehis Saaber), tema oskab kasutada f\u00fc\u00fcsilist kohalolu k\u00f5ige paremini.<\/p>\n

Hypnos (Heldur Harry P\u00f5lda v\u00f5i Rafael Dicenta) paistab olevat pisut kahtlaste kommetega trikster, keda on kahtlemata v\u00e4ga l\u00f5bus m\u00e4ngida. Tema kost\u00fc\u00fcmi osa on platvorm-kontskingad ja arhitektuuriliste m\u00f5\u00f5tmetega kalifeep\u00fcksid, mida eriti P\u00f5lda v\u00e4ga efektselt v\u00e4lja kandis. Tema “pilves” Hypnos oli v\u00e4ga v\u00e4rvikas ja silmatorkav karakter, ent kuna Hypnose kuningriigi alamad (koor) k\u00e4itusid oma isandaga v\u00f5rreldes pigem vaoshoitult, tekkis kummastav vastuolu. Publiku poolt vaadatuna julgustaksin koori pigem julgemalt katsetama ja liigsest hillitsetusest vabanema.<\/p>\n

Ma ju tean, milline uskumatult osav h\u00e4\u00e4lega manipuleerija (parimas m\u00f5ttes) P\u00f5lda on. Ja ikka m\u00f5jub tema v\u00e4ga tark d\u00fcnaamika kasutus (eriti aaria “Lennake, unen\u00e4od!”) ning ideaalselt fookuses ja vaba h\u00e4\u00e4l peaaegu \u0161okeerivalt ning t\u00e4iesti h\u00fcpnotiseerivalt. Tema esituses muutub ka lihtsam materjal t\u00f5eliselt mitmekihiliseks ja p\u00f5nevaks, aga mainitud aaria on ka eriliselt kaunis number, mis loodetavasti hakkab t\u00e4iendama teistegi tenorite repertuaari. Muidugi ei saa teha \u00fclekohut ka Dicentale, kelle Hypnose karakter oli lahendatud pigem tantsulisema liikumisega ning kes l\u00f5bustas publikut eht (itaalia) ooperi kombel muljetavaldavalt pika k\u00f5rge noodiga. Karakterina j\u00e4i Dicenta Hypnos lihtsamaks k\u00f5rvalosaks.<\/p>\n

K\u00f5rvalosa t\u00e4itmine esitab omaette v\u00e4ljakutseid: ei saa liiga kahvatuks j\u00e4\u00e4da, aga ei maksa ka p\u00e4ris t\u00fckist v\u00e4lja minna. Liiakasuv\u00f5tja oli “Charonis” \u00fcks selline\u00a0 k\u00f5rvalosa, kes paistiski olevat \u00fcheselt koomiline, seda nii Mart Madiste kui Reigo Tamme kehastuses. Madiste on v\u00e4ga kogenud koomiline karakter, kes tunneb ka Estoniat suurep\u00e4raselt. Selle tegelase partii ise\u00e4rasus on ennek\u00f5ike tugevalt punkteeritud r\u00fctmika, mida Madiste oma rolli \u00fcles ehitades osavalt \u00e4ra kasutas, m\u00f5judes pigem s\u00fcmpaatselt nihverdava v\u00e4ljapeetud kavalpeana. Tamm l\u00e4ks oma koomuskiga minu meelest \u00fcle v\u00f5lli \u2014 v\u00e4hemalt pisikese Estonia jaoks. K\u00f5rvaltegelase koomilise karakteri v\u00e4lja m\u00e4ngimine on peen kunst, \u00fclepingutamine t\u00f5mbab ta t\u00fckist v\u00e4lja ja ta ei haaku enam loo ega teiste tegelastega. Tamm on kahtlemata silmatorkava n\u00e4itlejaande ja v\u00f5imsa h\u00e4\u00e4lematerjaliga, aga tema farsilik Liiakasuv\u00f5tja hakkas mind v\u00e4sitama, ta ei j\u00e4tnud peaosalistele ruumi ja loo loogika seisukohalt see ei toimi.<\/p>\n

II vaatuses kohtume ka Leylaga (Karis Trass v\u00f5i Aule Urb), peategelaste t\u00fctrega. Ehkki m\u00f5lemad osat\u00e4itjad on justkui metsosopranid, on nende h\u00e4\u00e4l t\u00e4iesti erinevate omadustega: Trass on pigem sopran, kes peab kesk- ja rinnaregistri kuuldavale toomiseks rohkem pingutama, Urb pigem alt, kellele v\u00f5ib olla keerulisem k\u00f5rgemas registris keerutamine, ent alumised noodid mitte ainult ei tule vabalt, vaid v\u00f5imaldavad ka eri t\u00e4mbrite ja d\u00fcnaamikate kasutust. Nii et kuigi Trassi kergem t\u00e4mber sobib ehk lapse kehastamiseks paremini kui Urbi mahlakas alt, on partii ulatuse poolest sobivam Urb.<\/p>\n

“Charon” Autor\/allikas: Siim Vahur<\/p>\n

Leyla tegelaskuju lahenduses on minu silmis \u00fcks t\u00f5sine miinus: mulle lihtsalt \u00fcldse ei meeldi, kui solist peab m\u00f6\u00f6da lava edasi-tagasi jooksma. V\u00f5ib-olla see ongi v\u00e4ike iroonia\u00adm\u00fcks neile ooperilavastustele, kus solist peab ringi jooksma ja samal ajal keerulisi aariaid laulma. Leyla v\u00e4hemalt jooksis vaikselt ega pidanud samal ajal laulma. Asi pole v\u00f5imekuses, m\u00f5lemad daamid silkasid laval nende karakteriga sobivalt \u2014 Trass rohkem sportlikult, pikkade sammudega, Urb pigem m\u00e4ngeldes ja tantsiskledes ning \u00fcmbrust imetledes. Urbi kontakt \u00fcmbruse, olukorra ja partneritega oli \u00fcldse v\u00e4ga ehe, Trassi laps m\u00f5jus enesekesksemalt. Aga siiski \u2014 mulle tundub soliste laval jooksma panna kuidagi tarbetu ja isegi veidi labane. Jooksmine ise oli kusjuures t\u00e4iesti kohane, ma sain v\u00e4ga h\u00e4sti aru, et see on vajalik. Ent miks selleks ei v\u00f5etud tantsijat? Seda enam, et nii Niobe kui Charoni tegelast saatsid nende kokkusaamisest alates justkui varjuna tantsijatestIr’d (Arina Kotova ja Mehis Saaber), mis minu meelest andis muidu k\u00fcllalt staatilisele lavastusele h\u00e4sti palju juurde. Niisiis \u2014 kui emal ja isal on\u00a0alter ego, siis v\u00f5ib ju nende \u00fchisel lapsel see samuti olla? Lapse\u00a0alter ego\u00a0oleks v\u00f5inud m\u00f5nuga ringi joosta ja m\u00e4ngida. Ja mitte ainult enne n\u00f5udlikku keti\u00adaariat (“Kerberos! Oo, Kerberos\u2026”) \u2014 ma usun k\u00fcll, et m\u00f5lemad metsosopranid said jooksmise j\u00e4rel piisavalt hinge t\u00f5mmata, et nende hingamine oleks laulmiseks valmis, aga see lihtsalt ei ole laulja suhtes kena panna ta enne rasket aariat jooksma. Eriti kui on v\u00f5imalik leida sellele alternatiiv. Samuti ei peaks siis t\u00e4iskasvanud naised p\u00fc\u00fcdma kuidagi lapsikult k\u00e4ituda \u2014 eriti Leyla esimene tulemine ei m\u00f5junud mitte enam s\u00fcrreaalselt naljakana, vaid pigem pisut kummalisena. Ka l\u00f5pustseenis Kerberosega m\u00e4ngima kippumine m\u00f5jus t\u00e4iskasvanute esituses natuke h\u00fcsteeriliselt, lapse puhul annaks sama k\u00e4itumine hoopis teise tulemuse. K\u00fcsimus polegi jooksustseenis, mulle lihtsalt tundus, et Leyla\u00a0alter ego\u00a0oli etendusest puudu.<\/p>\n

Ooperi l\u00f5pp kostis mulle esimesel vaatamisel oma disneylikkusega liiga l\u00e4hedal banaalsusele, aga ilmselt on siin ka k\u00fcsimus interpretatsioonis. Ma usun, et parim variant kujuneb ajaga \u2014 v\u00f5i siis harjub vaataja \u00e4ra, igatahes teisel vaatamisel tundus asi juba pigem vaimukas. Eks esietendustel olegi palju selliseid tahke, mis ajaga muutuvad ja paika loksuvad. Mulle meeldiks k\u00fcll, kui “Charonis” toimuks just visuaalses plaanis aja jooksul edasiarendusi ja muutusi, see sobiks siia t\u00fckki h\u00e4sti. Mitte et praegugi midagi halvasti oleks, aga see tundub olevat selline teos, mis peaks olema justkui pidevas muutumises. Kindlasti hakkab koor end oma stseenides ja rollides kindlamalt ja vabamalt tundma \u2014 ma m\u00f5tlen just lavastuslikult, sest vokaalselt m\u00f5juvad nad praegugi \u00fcpris kindlalt. Kui esietenduseelne intensiivne prooviperiood j\u00e4\u00e4b kaugemale seljataha, on ilmselt nii m\u00f5nigi h\u00e4\u00e4l ka puhanum ja v\u00e4rskem (ehkki siis on v\u00f5ib-olla juba j\u00e4rgmine esietendus ukse ees). Sooviksin k\u00fcll, et edaspidi saaks Leyla ka endale\u00a0alter ego, ja miks mitte tuua veelgi tantsijaid juurde ka Hypnose maailma \u2014 v\u00f5i isegi Styxi kaldale? Tantsijate duo oli mu lemmik-lavastuselement; oma justkui savikehade kost\u00fc\u00fcmides m\u00f5jusid nad \u00fchtlasi lavakujunduse osana.<\/p>\n

Palju \u00f5nne rahvusooperile uue eesti ooperi repertuaari v\u00f5tmise puhul! Ma loodan, et publiku huvi selle vastu on sama suur kui Kaumanni eelmise Estonia tellitud ooperi “Naksitrallid” vastu. \u00dchtlasi loodan, et varsti (v\u00f5i \u00e4kki juba?) tellitakse j\u00e4rgmine ooper, ja sedakorda m\u00f5nelt j\u00e4rgmiselt meie heliloojalt. T\u00f5si, mitte k\u00f5ik ei oska ooperit kirjutada ega ole k\u00f5igil ka kaumannilikku vokaalmuusikakogemust v\u00f5i ooperihuvi, aga eks seda kogemust v\u00f5ikski rohkematele v\u00f5imaldada.<\/p>\n

Kallis publik, minge ooperisse! Ma muidugi ei oska vaadata asjatundmatu pilguga, aga mulle paistis k\u00fcll, et see t\u00fckk sobib p\u00e4ris laiale publikule \u2014 v\u00f5ib-olla ainult mitte neile, kes ei saa naljast aru, v\u00f5i neile, kellele ei meeldi valjud trombooni-glissando’d. Ja kui te teatrisse l\u00e4hete, siis palun v\u00f5tke kaasa ilma paberita kommid: see on lihtsalt liiga vana nali, kui keegi k\u00f5ige vaiksema ja pingelisema koha peal hakkab v\u00e4ga valjusti kr\u00f5bistades aeglaselt kommi paberist v\u00e4lja v\u00e4\u00e4nama. Ehkki \u2014 v\u00f5ib-olla v\u00f5iks kunstiline meeskond selle kuidagi etendusse juba sisse kirjutadagi?<\/p>\n

Ja l\u00f5petuseks: soovin, et Kaumanni-Kivir\u00e4hki duo j\u00e4tkaks koost\u00f6\u00f6d, sest, nagu T\u00f5nis ise kunagi \u00fctles, k\u00fcll s\u00f5ge s\u00f5geda \u00e4ra tunneb.<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\tTeater. Muusika. Kino<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"M\u00fc\u00fct Charonist, paadimehest, kes viib surnuid paadiga \u00fcle Styxi j\u00f5e Elysioni v\u00e4ljadele, on ooperiks v\u00e4ga sobiv materjal, m\u00f5judes…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":250947,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[2345,78687,37,33,35,173,34,36,140,188,43668],"class_list":["post-250946","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-andrus-kivirahk","tag-charon","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus","tag-ooper","tag-tonis-kaumann"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117087154294273665","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/250946","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=250946"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/250946\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/250947"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=250946"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=250946"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=250946"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}