{"id":251006,"date":"2026-08-13T08:59:08","date_gmt":"2026-08-13T08:59:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/251006\/"},"modified":"2026-08-13T08:59:08","modified_gmt":"2026-08-13T08:59:08","slug":"denislased-vaatasid-teistele-urginimestele-ulevalt-alla-ajalugu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/251006\/","title":{"rendered":"Denislased vaatasid teistele \u00fcrginimestele \u00fclevalt alla | Ajalugu"},"content":{"rendered":"

Taiwani v\u00e4inast Penghu kanalist leitud vanade luude anal\u00fc\u00fcs<\/a> n\u00e4itab<\/a>, et ligikaudu 45 000 aastat tagasi sealmail elanud Denissi inimeste pikkus v\u00f5is k\u00fc\u00fcndida 190 sentimeetrini. J\u00e4relduste paikapidavust pole aga veel kontrollinud s\u00f5ltumatud teadlased.<\/p>\n

Merep\u00f5hjast v\u00e4ljat\u00f5mmatud s\u00e4\u00e4re- ja reieluu osutavad, et muistse inimliigi keha oli v\u00f5rreldes oma kaasaegsetega harukordselt suur. Uurijate hinnangul v\u00f5isid denislased kasvada kuni 190 sentimeetri pikkuseks ja kaaluda \u00fcle 90 kilogrammi. Pikkade ja massiivsete jalaluude anatoomilised erip\u00e4rad viitavad suurele kehalisele koormusele ja v\u00e4ga liikuvale eluviisile.<\/p>\n

Omaaegsed tippkiskjad<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eval loksub luude leiukohas merevesi, kuid j\u00e4\u00e4aegadel oli merepind sadakond meetrit madalam. Praegune merep\u00f5hi moodustas Taiwanit Aasia mandriga \u00fchendava maasilla, kus laiusid lammid ja avatud rohumaad. Tollases savannilaadses \u00f6kos\u00fcsteemis r\u00e4ndasid ringi suured rohus\u00f6\u00f6jad, n\u00e4iteks p\u00fchvlid, hirved ja t\u00e4nap\u00e4evaks maamunalt kadunud sirgete v\u00f5hkadega elevandid Palaeoloxodon namadicus. Selline loomastik pakkus muistsetele inimestele rikkalikku toidulauda.<\/p>\n

Piirkonnas elanud inimliikide m\u00e4\u00e4ramisel olid teadlased sunnitud leppima seni aga vaid luude v\u00e4lise kuju uurimisega. Soojas ja niiskes kliimas h\u00e4vib DNA \u00fcsna kiiresti, j\u00e4ttes geneetikud l\u00f5unapoolsematel laiustel sageli t\u00fchjade k\u00e4tega.\u00a0<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd eraldasid Taiwani ja Jaapani teadlased Penghu s\u00e4\u00e4reluust 45 000 aasta vanust kollageeni ja otsisid paleoproteoomika ehk valguanal\u00fc\u00fcsi abil spetsiifilist aminohappelist v\u00f6\u00f6tkoodi. Denisova inimesele ainuomane valguj\u00e4rjestus t\u00f5estas veenvalt, et merep\u00f5hjas puhanud luud kuulusid just sellele haruldasele liigile.<\/p>\n

Lisaks uurisid nad biokeemiliselt s\u00e4ilmete s\u00fcsiniku- ja l\u00e4mmastikuisotoope. Luu suur l\u00e4mmastikusisaldus kinnitab, et Taiwani denislased paiknesid omal ajal toiduahela tipus. Uuringu autorite s\u00f5nul vastab leitud aminohapete ja isotoopide suhe troofilisele tasemele 2,9, mis iseloomustab \u00fcksnes maismaaloomadest toituvale kiskjale.\u00a0<\/p>\n

Eraldiseisvas anal\u00fc\u00fcsis ei ilmnenud m\u00e4rke, et denislased oleks p\u00fc\u00fcdnud kala v\u00f5i s\u00f6\u00f6nud mereande. Uurijate s\u00f5nul sarnaneb selline tugevalt loomsele valgule tuginev men\u00fc\u00fc Euroopas elanud kiskjalike neandertallaste toidusedeliga.<\/p>\n

Kaks liiki v\u00f5isid seguneda<\/p>\n

\u00dchtlasi murravad leiud teadatuntud bioloogilist seadusp\u00e4ra. Bergmanni reegli j\u00e4rgi kasvavad jahedamas kliimas elavad imetajad soojakao v\u00e4ltimiseks kogukamaks, soojemas kliimas aga muutuvad keham\u00f5\u00f5tmed v\u00e4iksemaks.\u00a0<\/p>\n

Taiwani hiiglased l\u00fckkavad selle seadusp\u00e4ra \u00fcmber. Suur kehamass oli denislastele ilmselt h\u00e4davajalik, et jahtida edukalt avamaastikul saakloomi. Autorid m\u00e4rgivad, et Denissi inimeste suur ajumaht v\u00f5is olla osaliselt suurte keham\u00f5\u00f5tmete biomehaaniline tagaj\u00e4rg.<\/p>\n

Lisaks m\u00e4rkas t\u00f6\u00f6r\u00fchm reieluul isev\u00e4rki anatoomilist tunnust ehk pilastrit. Sarnane anatoomiline paksend iseloomustab tavaliselt aktiivselt ringi liikuvaid anatoomiliselt moodsaid k\u00fctte-korilasi, kuid puudub reeglina varasematel arhailistel inimliikidel. Teadlased oletavad, et Denissi inimesed v\u00f5isid r\u00e4nnata sama palju kui esimesed kaasaegsed inimesed, kasvatades oma reielihastega luudele s\u00f5ltumatult tugeva luuharja. Teine seletus pakub v\u00e4lja, et denisovlased said selle anatoomilise kingituse otsese ristumise k\u00e4igus n\u00fc\u00fcdisinimeste esivanematelt.\u00a0<\/p>\n

Radios\u00fcsinikudateeringu p\u00f5hjal on segunemise h\u00fcpotees n\u00fc\u00fcd geograafiliselt ja ajaliselt igati usutav. Ligikaudu 45 000 aastat tagasi asustas n\u00fc\u00fcdisinimene juba suuri alasid L\u00f5una-Aasiast Austraaliani. Taiwani v\u00e4in ja Kagu-Aasia laiemalt oli ilmselt risttee, kus kahe inimr\u00fchma teed paratamatult kohtusid.<\/p>\n

Hoolimata v\u00f5imalikust kokkupuutest kasutasid liigid elluj\u00e4\u00e4miseks v\u00e4ga erinevaid strateegiaid. Uurijad nendivad, et Kagu-Aasiasse j\u00f5udnud Homo sapiens kohanes kiiresti troopiliste vihmametsadega ning ehitas meres\u00f5idukeid ja esimesi \u00f5ngekonkse. Samal ajal j\u00e4i Denissi inimene truuks avatud rohumaadele ja k\u00fcttis endistviisi suuri saakloomi.<\/p>\n

Muistsetele hiiglastele v\u00f5iski ajapikku saatuslikuks saada muutuv keskkond. Teadlaste hinnangul on denislaste v\u00e4ljasuremise peamine p\u00f5hjus suutmatus kohaneda peale tungivate vihmametsade ja muutuva taimestikuga: toidubaas kadus neil lihtsalt jalge alt. Siiski ei v\u00e4lista uurijad v\u00f5imalust, et denislastel tuli piirkonda saabunud uute ja leidlikumate inimestega ressursside nimel konkureerida.<\/p>\n

Vaja oleks veel luid<\/p>\n

L\u00f5plike j\u00e4relduste tegemist raskendab leitud materjali ebatavaline p\u00e4ritolu. M\u00f5lemad jalaluud tulid merep\u00f5hjast p\u00e4evavalgele juhuslikult, kohalike kalameeste traalv\u00f5rkudega. Kuna tegu polnud tavap\u00e4raste arheoloogiliste v\u00e4ljakaevamistega, pole v\u00f5imalik teadlastel aimu saada laiemast leidude kontekstist. Teada pole seegi, kas vaadeldud kaks luud kuulusid samale v\u00f5i eri indiviididele.<\/p>\n

Merekeskkond seadis omad piirangud ka proovide laborit\u00f6\u00f6tlusele. T\u00f6\u00f6r\u00fchma s\u00f5nul oli vana s\u00e4\u00e4reluu soolasest mereveest nii l\u00e4bi imbunud, et puhta vana valgu k\u00e4ttesaamiseks tuli appi v\u00f5tta uuenduslik ultrafiltratsiooni meetod. S\u00e4\u00e4rase eelneva puhastamiseta oleks saastunud materjal andnud vanuse ja isotoopide m\u00e4\u00e4ramisel moonutatud tulemuse.<\/p>\n

Teisis\u00f5nu on vaja Kagu-Aasia keerulise asustusloo t\u00e4psustamiseks lisamaterjali. Uuringu autorite s\u00f5nul tuleb Denissi inimeste laiema leviala ja kadumise tegelike p\u00f5hjuste m\u00f5istmiseks leida juurde uusi, kindla vanusega fossiile. Iga uus luukild aitab paremini m\u00f5ista, kuidas jagasid n\u00fc\u00fcdisinimeste kauged eellased mandrilava seal juba ees oodanud n-\u00f6 inimkiskjatega.<\/p>\n

Uuringute esmaversioonid on leitavad v\u00f5rguvaramust<\/a> bioRxiv<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Taiwani v\u00e4inast Penghu kanalist leitud vanade luude anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et ligikaudu 45 000 aastat tagasi sealmail elanud Denissi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":251007,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[297,26,27,98655,5612,98656,37,33,35,34,36,31,32,92094,21,7217,33504,21098,28,29,95,19,31398,31402,25,1174,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-251006","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-arheoloogia","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-denislane","tag-denislased","tag-denissi-inimene","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-fossiilid","tag-headlines","tag-hominiid","tag-inimlased","tag-kivistised","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-nuudisinimene","tag-nuudisinimesed","tag-populaarseimad-lood","tag-taiwan","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117087381920490014","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/251006","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=251006"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/251006\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/251007"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=251006"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=251006"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=251006"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}