Kulla teise kvartali \u00fclemaailmne n\u00f5udlus ulatus 1269 tonnini \u2013 v\u00f5rreldes eelmise aasta sama ajaga j\u00e4i see sisuliselt samale tasemele. Esimese poolaasta n\u00f5udlus ulatus 2522 tonnini, kasvades eelmise aastaga v\u00f5rreldes 2 protsendi v\u00f5rra.<\/p>\n
Kui m\u00f5\u00f5ta poolaasta n\u00f5udlust dollarites, ulatus see kokku 380 miljardini, mis on m\u00e4ek\u00f5rguselt uus rekord. V\u00f5rdluseks 2021. aasta esimesel poolaastal ulatus n\u00f5udlus 131 miljardi dollarini.<\/p>\n
\u00dcle\u00fcldiselt on n\u00e4ha, kuidas Aasia investorid moodustavad f\u00fc\u00fcsilise kulla turust aina suurema osakaalu. Viimase aasta jooksul on Aasia investorite ostud moodustanud \u00fclemaailmsest m\u00fcntide ja kangide m\u00fc\u00fcgist 70 protsenti. Viis aastat tagasi oli vastav n\u00e4itaja 46 protsenti.<\/p>\n
Koos Hiina keskpanga ostudega, millest enamus on arvatavasti raporteerimata, peegeldab see kulla massilist voolu l\u00e4\u00e4nest itta. See t\u00e4hendab, et Hiina turu olulisus turuhinna m\u00e4\u00e4ramisel on kasvamas j\u00e4rjest suuremaks.<\/p>\n
Virtuaalset kulda m\u00fc\u00fcakse, f\u00fc\u00fcsilist ostetakse<\/p>\n
Kui vaadata investeerimisn\u00f5udlust, siis joonistub v\u00e4lja selge muster \u2013 virtuaalset kulda on hinnalanguse ajal agressiivselt m\u00fc\u00fcdud, aga f\u00fc\u00fcsilise kulla n\u00f5udlus on p\u00fcsinud tugev, eelk\u00f5ige Hiinas. See viitab asjaolule, et paljud Aasia investorid kasutavad hinnalangust positsioonide suurendamiseks.<\/p>\n
\u00dcldine kulla investeerimisn\u00f5udlus langes teises kvartalis aastatagusega v\u00f5rreldes 46 protsenti, 262 tonnini. See langus tulenes eelk\u00f5ige asjaolust, et investorid m\u00fc\u00fcsid usinalt virtuaalset kulda. Kullaga tagatud b\u00f6rsil kaubeldavatest fondidest voolas v\u00e4lja 45 tonni kulda, veel aasta tagasi toimus teises kvartalis 171 tonni suurune sissevool. K\u00f5ige j\u00e4rsem v\u00e4ljavool virtuaalse kulla turult toimus juunis, mil fondid m\u00fc\u00fcsid 74 tonni jagu kulda.<\/p>\n
N\u00f5udlus f\u00fc\u00fcsiliste m\u00fcntide ja kangide j\u00e4rele p\u00fcsis aga tugev, langedes vaid 3 protsenti, 307 tonnini. Kuigi Hiinas on n\u00f5udlus teises kvartalis v\u00f5rreldes esimesega langenud, siis terve poolaasta l\u00f5ikes ulatus f\u00fc\u00fcsilise kulla n\u00f5udlus 314 tonnini, mis on uus k\u00f5igi aegade rekord. Hind on alates veebruariast olnud langustrendis, seega on enamus oste tehtud turulanguse ajal.<\/p>\n
WGC investeerimisn\u00f5udluse prognoos: Investeerimisn\u00f5udlus peaks p\u00fcsima stabiilne. B\u00f6rsiv\u00e4line tegevus ning Aasia investorid moodustavad turust suurema osa, l\u00e4\u00e4ne kullaga tagatud ETFid on aga tundlikud intresside, rahapoliitika ja USA dollari suhtes. Geopoliitilised pinged, inflatsioonimured ning alternatiivsete investeeringute puudus peaks toetama f\u00fc\u00fcsilise kulla n\u00f5udlust.<\/p>\n
Keskpankade n\u00f5udlus: kvartal tugev, poolaasta n\u00f5rk<\/p>\n
Keskpankade n\u00f5udlus oli teises kvartalis v\u00e4ga tugev, kasvades aastatagusega v\u00f5rreldes 62 protsenti, 289 tonnini. Kunagi varem pole teises kvartalis keskpangad nii palju kulda ostnud.<\/p>\n
Samas on oluline m\u00e4rkida, et Maailma Kullan\u00f5ukogu parandas esimese kvartali andmeid ning leidis, et Q1 n\u00f5udlus ulatus vaid 57 tonnini. Tegemist on madalaima kvartaalse n\u00f5udlusega alates 2021. aasta neljandast kvartalist. Varasemalt hinnati esimese kvartali n\u00f5udluseks 244 tonni.<\/p>\n
See t\u00e4hendab, et terve poolaasta n\u00f5udlus ulatus 345 tonnini, mis on madalaim number alates 2022. aastast. Suur osa keskpankade n\u00f5udlusest liigutati turuv\u00e4liste tehingute kategooriasse, mille j\u00e4lgimine on keeruline.<\/p>\n
Esimese kvartali numbrid hinnati \u00fcmber eelk\u00f5ige T\u00fcrgi ja Venemaa suurte m\u00fc\u00fckide t\u00f5ttu. Kui vaadata uuesti poolaasta l\u00f5ikes, siis on T\u00fcrgi m\u00fc\u00fcnud kokku 83 tonni kulda ning Venemaa 44 tonni. M\u00fc\u00fcjate seas on 22 tonniga kolmandal kohal Azerbaid\u017eaan.<\/p>\n
T\u00fcrgi on m\u00fc\u00fcnud kulda swap-tehingute kaudu kodumaise valuuta (liiri) kaitsmiseks, Venemaa on kulda kasutamas aga eelarvesse tekkinud aukude lappimiseks ja s\u00f5ja rahastamiseks.<\/p>\n
Teises kvartalis olid hinnad aga juba tunduvalt madalamal ja v\u00f5imalik, et see tekitas ka ostuhuvi. Suurimaid oste tegi Poola, kes soetas kvartaliga lausa 51 tonni kulda. Hiina soetas 33 tonni, Usbekistan 16 tonni, Kasahstan 15 tonni, Jordaania 6 tonni ning T\u0161ehhi 6 tonni kulda.<\/p>\n
Kullan\u00f5ukogu kirjutab oma raportis, et keskpankade n\u00f5udlus j\u00e4\u00e4b nende hinnangul p\u00fcsima. Raportis r\u00f5hutati juunis avaldatud k\u00fcsitluse tulemusi, kus rekordilised 45 protsenti keskpankadest teatas<\/a>, et plaanib 12 kuu jooksul oma kullareserve suurendada.<\/p>\n WGC keskpankade n\u00f5udluse prognoos: keskpankade n\u00f5udlus saab ka t\u00e4navu olema tugev. Teise kvartali numbrid peegeldavad paremini juunis avaldatud keskpankade k\u00fcsitluse tulemusi.<\/p>\n K\u00f5rge hind survestab j\u00e4tkuvalt ehete n\u00f5udlust<\/p>\n Ehtet\u00f6\u00f6stuse n\u00f5udlus langes kvartali l\u00f5ikes 278 tonnini, mis on viimaste aastak\u00fcmnete \u00fcks n\u00f5rgemaid kvartaleid. N\u00f5udlust ehete j\u00e4rgi on peamiselt survestamas viimaste aastate kiire hinnat\u00f5us, mille t\u00f5ttu ostetakse v\u00e4iksemaid ja kergemaid ehteid, eelk\u00f5ige Indias ja Hiinas.<\/p>\n Samas, valuutas m\u00f5\u00f5detuna p\u00fcsisid ehetele tehtavad kulutused k\u00f5rged, mis n\u00e4itab, et v\u00e4ga suurt huvi langust ei ole olnud \u2013 Aasias n\u00e4hakse kuldehteid eelk\u00f5ige s\u00e4\u00e4stude, traditsiooniliste kingituste ja j\u00f5ukuse s\u00e4ilitamise vahendina. Olgu mainitud, et l\u00e4\u00e4nemaailmas (ka Eestis) on ehted tunduvalt suurema juurdehindlusega kui n\u00e4iteks Indias v\u00f5i Hiinas. Seega investeeringuna ei ole ehted l\u00e4\u00e4nes olnud just kuigi m\u00f5istlik valik.<\/p>\n Lisaks sellele on ehete n\u00f5udlust survestamas asjaolu, et kullast investeerimistoodete populaarsus on Indias ja Hiinas kasvanud. Investeerimistoodete juurdehindlused on madalamad kui ehete puhul ning kohati soodustavad seda ka vastavad maksustamise m\u00e4\u00e4rad. Seega on t\u00f5en\u00e4oline, et osa inimesi, kes varem investeeringuna ehteid ostsid, soetavad n\u00fc\u00fcd investeerimiskulda.<\/p>\n Hiinas langes n\u00f5udlus ehete j\u00e4rele teises kvartalis aastatagusega v\u00f5rreldes 28 protsenti (tonnides) ja j\u00f5udis madalaima tasemeni alates 2004. aastast. Indias langes n\u00f5udlus 15 protsenti, 75 tonnini, mis on madalaim tase alates 2020. aastast.<\/p>\n Tehisintellekt t\u00f5stis elektroonikasektori n\u00f5udlust<\/p>\n Elektroonikasektori n\u00f5udlus suurenes teises kvartalis 4 protsenti, 68 tonnini. Tehisintellektiga seotud kasutus oli k\u00f5rgeima j\u00f5udlusega elektroonika n\u00f5udluse vedaja. Jaetarbimisele suunatud elektroonika puhul n\u00f5udlus aga langes, sest m\u00e4lukiipidest on olnud suur puudus, mille t\u00f5ttu on sektori kulud j\u00e4rsult kasvanud. See on omakorda n\u00f5udlust survestanud.<\/p>\n Tehnoloogiasektor moodustab siiski j\u00e4tkuvalt k\u00fcllaltki v\u00e4ikse osa kulla kogun\u00f5udlusest (5,4 protsenti). Kuigi tehisintellektiga seotud n\u00f5udluse kasv arvatavasti j\u00e4tkub, siis hindadele see ilmselt suurt m\u00f5ju ei avalda.<\/p>\n Kaevanduste toodang kasvab aeglaselt<\/p>\n Arusaadavalt on kulla viimaste aastate hinnat\u00f5us pannud kaevandusi otsima viise, kuidas tootmist suurendada. Esimesel poolaastal toodeti kaevandustes kokku 1808 tonni kulda, mis on Maailma Kullan\u00f5ukogu kogutud andmeseeria k\u00f5igi aegade rekord. Eelmise aasta sama ajaga v\u00f5rreldes t\u00f5usis tootmine 3 protsenti.<\/p>\n Kogupakkumine p\u00fcsis aga muutumatuna, sest kulla taast\u00f6\u00f6tlemise mahud langesid 6 protsendi jagu.<\/p>\n Kaevandajate keskmine kulu \u00fche untsi kaevandamiseks t\u00f5usis esimeses kvartalis 1785 dollarini, mis on k\u00f5igi aegade rekord. Aastaga on kulud kasvanud 16 protsenti, peamisteks p\u00f5hjusteks on olnud litsentsitasude ja p\u00fcsikulude kasv. Teise kvartali numbreid veel avalikustatud ei ole, kuid nendes peaks teravamalt avalduma ka energiahindade kasvu m\u00f5ju.<\/p>\n Sellegi poolest on kulla hind t\u00f5usnud kaevandajate kuludest tunduvalt kiiremini, mis on peegeldumas ka firmade majandustulemustes.<\/p>\n WGC prognoos: Hinnat\u00f5us ja k\u00f5rgemad marginaalid peaks tootmist edasi kasvatama, aga projektide k\u00e4ivitamise ja tegevusega seotud piirangute t\u00f5ttu toimub see aeglaselt. Taaskasutus on \u00fcldiselt kasvanud samuti aeglaselt ja see arvatavasti ei muutu. Kuna pakkumine suureneb aeglaselt, siis m\u00f5jutab kulla hinda \u00fclej\u00e4\u00e4nud aasta v\u00e4ltel eelk\u00f5ige investeerimisn\u00f5udlus.<\/p>\n