{"id":251082,"date":"2026-08-13T10:21:10","date_gmt":"2026-08-13T10:21:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/251082\/"},"modified":"2026-08-13T10:21:10","modified_gmt":"2026-08-13T10:21:10","slug":"maailma-mered-olid-juulis-mootmisajaloo-kuumimad-keskkond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/251082\/","title":{"rendered":"Maailma mered olid juulis m\u00f5\u00f5tmisajaloo kuumimad | Keskkond"},"content":{"rendered":"<p>Maailma merede keskmine pinnatemperatuur v\u00e4ljaspool polaaralasid t\u00f5usis juulis m\u00f5\u00f5tmisajaloo k\u00f5rgeimale tasemele, purustades senise, 2023. aastal p\u00fcstitatud juulirekordi.<\/p>\n<p>Euroopa Liidu kliimamuutuste seireteenistuse <a href=\"https:\/\/climate.copernicus.eu\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Copernicuse<\/a> andmetel l\u00f5i merepinna temperatuur rekordeid nii Atlandi rannikul kui ka Vahemere l\u00e4\u00e4neosas. Juulis oli Arktika ja Antarktika ookeanidest v\u00e4ljaspool asuva merepinna keskmine temperatuur 20,96 kraadi. V\u00f5rdlusena on k\u00f5igi aega k\u00f5rgeim m\u00f5\u00f5detud keskmine maailmamere pinnakihi temperatuur 21,09 kraadi, mis m\u00f5\u00f5deti 2024. aasta m\u00e4rtsis.<\/p>\n<p>\u00dclemaailmselt oli t\u00e4navune juuli m\u00f5\u00f5tmisajaloo teine k\u00f5ige soojem juulikuu, jagades seda kohta 2024. aastaga. Keskmine \u00f5hutemperatuur \u00fcletas t\u00f6\u00f6stuseelset aega 1,47 kraadi v\u00f5rra ja j\u00e4i 2024. aasta juulile alla vaid 0,01 kraadiga.<\/p>\n<p>L\u00e4\u00e4ne-Euroopas oli t\u00e4navu \u00e4\u00e4rmuslik kuumaperiood erakordselt pikk. P\u00fcsivad k\u00f5rgr\u00f5hkkonnad hoidsid kuumust L\u00e4\u00e4ne-Euroopa kohal ja \u00e4\u00e4rmuslikud temperatuurid andsid omakorda hoogu ulatuslikule p\u00f5uale. Kui muld l\u00e4bi kuivab, ei suuda see enam \u00fcmbrust looduslikult jahutada, mis kergitab \u00f5hutemperatuuri.<\/p>\n<p>Suures osas L\u00e4\u00e4ne-Euroopast p\u00fcsisid ja s\u00fcvenesid mais alanud kuivad olud. Prantsusmaal, Hispaanias, m\u00f5nel pool Saksamaal ja \u00dchendkuningriigis sadas erakordselt v\u00e4he ning mullaniiskus langes kriitiliselt madalale.<\/p>\n<p>P\u00f5uastes piirkondades voolas j\u00f5gedes vett keskmisest veel v\u00e4hem v\u00f5i langes veetase lausa erakordselt madalale. Eriti karmilt said kannatada Seine, Rein ja Doonau. Madal veetase h\u00e4iris omakorda mitme riigi veevarustust, p\u00f5ldude niisutamist ja energiatootmist.<\/p>\n<p>Kuumus ja p\u00f5ud tekitasid Euroopas ulatuslikke metsatulekahjusid. Euroopa Metsatulekahjude Infos\u00fcsteemi andmetel p\u00f5les Euroopa Liidus alates aasta algusest umbes pool miljonit hektarit metsa ja maastikku. Kuumad, kuivad ja tuulised ilmad raskendasid tulekahjude kustutamist. P\u00f5lengute ulatus p\u00fcstitas selle aastaaja kohta uusi rekordeid.<\/p>\n<p>Kliimamuutus toob \u00fcha sagedamini kaasa kuumi ja kuivi ilmu. Need soodustavad L\u00f5una-Euroopas suuri ning v\u00e4ga intensiivseid maastikup\u00f5lenguid. Ulatuslikumad p\u00f5lengud tekitavad rohkem suitsu ja paiskavad selle atmosf\u00e4\u00e4ris k\u00f5rgemale. Nii liigub suits kaugemale ja halvendab \u00f5hukvaliteeti laiemas piirkonnas.<\/p>\n<p>Kesk-Euroopat tabanud kuumalaine purustas mitmes riigis, sealhulgas Austrias ja Slovakkias, riiklikud temperatuurirekordid. Kuumus ja p\u00f5ud kuivatasid taimestikku ning l\u00f5id soodsad tingimused tulekahjude levikuks.<\/p>\n<p>Kuumuse ja p\u00f5ua m\u00f5ju ei piirdu ainult keskkonnaga, vaid laastab ka majandust. Selle suve esialgsed hinnangud n\u00e4itavad, et juunikuine kuumalaine ja h\u00e4vinud saak tekitasid teraviljakasvatajatele umbes kahe miljardi euro suuruse kahju.<\/p>\n<p>Majandusteadlased hoiatavad, et pikaajaline kahju v\u00f5ib l\u00fchiajalised kaotused kaugelt \u00fcletada, eriti mitmeaastase p\u00f5ua korral. CMCC Euroopa Majandusinstituudi eestvedamisel valminud <a href=\"https:\/\/papers.ssrn.com\/sol3\/papers.cfm?abstract_id=6786478\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">t\u00f6\u00f6dokumendi<\/a> j\u00e4rgi l\u00e4ks aastatel 2015\u20132018 Euroopat tabanud p\u00f5ud majandusele maksma 439 miljardit eurot.<\/p>\n<p>Uuringu andmetel kannatas p\u00f5llumajandus l\u00fchiajaliselt, kuid r\u00e4ngalt. T\u00f6\u00f6tlevas t\u00f6\u00f6stuses ja ehituses ilmnes tagasihoidlikum, ent p\u00fcsivam m\u00f5ju. Teadlaste hinnangul alahindavad tavap\u00e4rased meetodid p\u00f5uaga seotud majanduskahju, sest need ei arvesta p\u00f5uale j\u00e4rgnevaid aastaid.<\/p>\n<p>P\u00f5ud ja madal veetase h\u00e4irisid ka energiavarustust. Poola energiatootjad sulgesid jahutusvee nappuse t\u00f5ttu kaks s\u00f6el t\u00f6\u00f6tavat elektrijaama. Ungari seiskas oma ainsa tuumaelektrijaama t\u00f6\u00f6 ja seda esimest korda selle 44-aastase ajaloo jooksul.<\/p>\n<p>Juulis t\u00f5usis temperatuur ebatavaliselt k\u00f5rgele ka suures osas troopilisest Vaiksest ookeanist. Andmed n\u00e4itavad, et piirkonnas valitsevad juba El Ni\u00f1o tingimused ning prognooside j\u00e4rgi need l\u00e4hikuudel tugevnevad.<\/p>\n<p>Euroopa kogemus n\u00e4itab, et mere ja maismaa rekordkuumus v\u00f5imendavad teineteist. Soojem meri kahjustab rannikupiirkondade \u00f6kos\u00fcsteeme, samal ajal kui p\u00fcsiv kuumus ja v\u00e4hesed sademed kuivatavad mulda ning suurendavad tuleohtu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Maailma merede keskmine pinnatemperatuur v\u00e4ljaspool polaaralasid t\u00f5usis juulis m\u00f5\u00f5tmisajaloo k\u00f5rgeimale tasemele, purustades senise, 2023. aastal p\u00fcstitatud juulirekordi. Euroopa&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":251083,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,55221,37,33,35,24355,34,36,31,32,21,98668,81492,28,29,98667,19,25,3074,23,24,22,20,30],"class_list":["post-251082","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-copernicus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-el-nino","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kuumaperiood","tag-kuumarekord","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-merevesi","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-poud","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117087704571110723","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/251082","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=251082"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/251082\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/251083"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=251082"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=251082"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=251082"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}