Varasemates Itaalia koalitsioonides v\u00f5istlesid mitu enam-v\u00e4hem v\u00f5rdset parteid peaministrikoha, ministrikohtade ja poliitilise juhtimise p\u00e4rast. Fratelli d\u2019Italia \u00fclekaal v\u00e4hendas selliseid l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiskonflikte. Ka hiljem on Meloni erakond p\u00fcsinud valitsuskoalitsiooni keskse j\u00f5una, samal ajal kui just Lega on toetust kaotanud<\/a>.<\/p>\n Siiski ei j\u00e4tnud Meloni v\u00e4iksemate erakondade \u00fclesandeks lihtsalt Fratelli d\u2019Italia programmi elluviimise. Valitsus ehitati nii, et m\u00f5lemal suuremal partneril oleks n\u00e4htav poliitiline roll. N\u00e4iteks sai Lega juht Matteo Salvini asepeaministriks ning taristu- ja transpordiministriks ja Forza Italia juht Antonio Tajani sai asepeaministriks ja v\u00e4lisministriks.<\/p>\n Lega v\u00f5ib olla kriitilisem ELi, Ukraina toetamise ja kaitsekulutuste suhtes, samal ajal kui Forza Italia esineb tugevamalt euroatlantilise ja ELi-meelse erakonnana.<\/p>\n<\/blockquote>\n Lisaks ei aja Meloni valitsust l\u00f5hki sellep\u00e4rast, et tema partnerid ei r\u00e4\u00e4gi alati \u00fchesugust juttu. See v\u00f5ib k\u00fcll pisut segadust tekitada, et mida t\u00e4psemalt valitsus siis toetab, aga v\u00e4hemalt n\u00e4ib selline suhtumine hoidvat valitsust koos. Lega v\u00f5ib olla kriitilisem ELi, Ukraina toetamise ja kaitsekulutuste suhtes, samal ajal kui Forza Italia esineb tugevamalt euroatlantilise ja ELi-meelse erakonnana. N\u00e4iteks 2026. aasta juulis p\u00f5rkusidki<\/a> valitsuspartnerite vaated kokku, kui Tajani teatas valmisolekust reserveerida Itaalia jaoks kuni 14,9 miljardit eurot ELi SAFE-kaitserahastust. Lega protestis ja n\u00f5udis parlamendi otsust. Selle asemel, et t\u00fcli valitsuskriisiks lasta, t\u00e4psustas Tajani, et raha oli \u00fcksnes reserveeritud ning l\u00f5plik otsus tehakse hiljem. Nii said m\u00f5lemad partnerid oma valijatele n\u00e4idata, et nad kaitsevad oma seisukohta. Valitsus aga p\u00fcsis \u00fchise otsuse puudumisest hoolimata koos.<\/p>\n K\u00f5ige tugevam valitsust koos hoidev tegur v\u00f5ib olla hoopis poliitiline omakasu<\/a>. Lega on 2026. aastaks langenud<\/a> k\u00fcsitlustes ligikaudu kuue protsendi juurde ning Salvini positsioon oma erakonnas on n\u00f5rgenenud. Valitsuse kukutamine v\u00f5iks viia ennet\u00e4htaegsete valimisteni, kus Lega kaotaks kohti v\u00f5i Fratelli d\u2019Italia neelaks veel suurema osa parempoolsest valijaskonnast. Forza Italia seisab sarnase probleemi ees. Partnerid v\u00f5iksid Meloni valitsuse laiali ajada, kuid neil puudub kindlus, et \u00fckski muu alternatiiv parandaks nende positsiooni. Seet\u00f5ttu on neil m\u00f5istlikum Meloniga vaielda valitsuse sees kui valitsusest lahkuda.<\/p>\n Siiski on hiljutised s\u00fcndmused rusunud valitsuse stabiilsust. N\u00e4iteks n\u00f5rgestas kohtureformi referendumikaotus teataval m\u00e4\u00e4ral Meloni autoriteeti, energiahinnad piirasid eelarvevalikuid ning kaitsekulutuste- ja Ukraina-poliitika l\u00f5hestasid koalitsiooni ning paremtiivale on tekkinud uus konkurent \u2013 Roberto Vannacci, kellest tuleb hiljem l\u00e4hemalt juttu.<\/p>\n Valitsuse p\u00fcsimine ei n\u00e4ita aga veel seda, kui edukalt on Meloni suutnud oma poliitilisi eesm\u00e4rke ellu viia. Seet\u00f5ttu tasub j\u00e4rgnevalt vaadelda, milliseid lubadusi on Meloni valitsus v\u00e4lis- ja sisepoliitikas andnud, millised neist on t\u00e4ielikult v\u00f5i osaliselt t\u00e4idetud ning milliste puhul on esialgsed eesm\u00e4rgid j\u00e4\u00e4nud saavutamata.<\/p>\n V\u00e4lispoliitika<\/p>\n Giorgia Meloni valitsus lubas oma 2022. aasta koalitsiooni valimisprogrammis<\/a> hoida Itaalia kindlalt Euroopa Liidus ja NATOs ning s\u00e4ilitada tihedad liitlassuhted l\u00e4\u00e4neriikidega. Lubati seista Ukraina k\u00f5rval Venemaa agressiooni vastu, toetades samal ajal diplomaatilisi rahualgatusi; j\u00e4tkata Euroopa integratsiooni, kuid muuta EL poliitilisemaks (eesk\u00e4tt saavutamaks ELi tugevamat tegutsemisv\u00f5imet rahvusvahelisel areenil) ja v\u00e4hem b\u00fcrokraatlikuks ning kaitsta j\u00f5ulisemalt Itaalia riiklikke huve; tugevdada Itaalia diplomaatilist positsiooni Vahemere piirkonnas ning k\u00e4ivitada Euroopa tasandil arengukava Aafrikas, et soodustada majanduskasvu ja poliitilist stabiilsust.<\/p>\n NATO ja USA<\/p>\n Enne Meloni ametisse astumist kardeti v\u00f5imalikku Venemaa suhtes pehmemat poliitikat ja t\u00fclisid l\u00e4\u00e4neriikidega. Siiski ei ole Itaalia eemaldunud NATO-st ega seadnud kahtluse alla alliansi kollektiivkaitset. NATO poolt ette n\u00e4htud k\u00f5rgemate kaitsekulutuste m\u00e4\u00e4ra poole on valitsus\u00a0liikunud v\u00e4ga aeglaselt, kui v\u00f5rrelda n\u00e4iteks Ida-Euroopa riikidega. Hiljutisel NATO tippkohtumisel Ankaras r\u00f5hutas Meloni, et Itaalia m\u00e4\u00e4rab ise ajakava, viisid ja prioriteedid vastavalt oma olukorrale ja v\u00f5imalustele.<\/p>\n Suhted USA-ga on samuti vastuolulisemad, kui Meloni lubatud<\/a> vahendajaroll eeldaks. See on k\u00fcll hilisem lubadus ja puudutab konkreetselt Trumpi teist ametiaega. Meloni investeeris teadlikult poliitilist kapitali l\u00e4hedasse suhtesse Donald Trumpiga, kuid 2026. aasta m\u00e4rtsis keeldus Itaalia lubamast USA s\u00f5jalennukitel ilma n\u00f5uetekohase eelloata Sigonella baasis maanduda. P\u00e4rast seda hakkasid Meloni ja Trumpi vahelised suhted j\u00e4rsult halvenema<\/a>, v\u00e4hemalt avalikkuse ees.<\/p>\n Ukraina<\/p>\n Ukraina toetamise valdkonnas on valitsuse tegevus olnud lubadustega \u00fcsna koosk\u00f5las. Itaalia on j\u00e4tkanud s\u00f5jalise, majandusliku ja poliitilise abi andmist, hoolimata sellest, et Meloni koalitsioonipartnerite \u2013 eriti Matteo Salvini \u2013 retoorika on olnud palju k\u00f5hklevam.<\/p>\n Itaalia ametlikult avaldatud s\u00f5jalise abi kogumaht \u00fcletas 2025. aasta l\u00f5puks 3 miljardit eurot. See kumulatiivne summa h\u00f5lmab nii Mario Draghi valitsuse ajal kinnitatud viit esimest paketti kui ka Meloni valitsuse hilisemaid toetusi. Itaalia oli 2025. aastal doonorite seas ligikaudu \u00fcheksandal<\/a> kohal. Rooma s\u00f5lmis Ukrainaga k\u00fcmneaastase julgeolekukoost\u00f6\u00f6 lepingu ning on osalenud Ukraina s\u00f5durite v\u00e4lja\u00f5ppes. Samas ei ole Itaalia NATO PURL<\/a>-mehhanismis, millega hangitakse Ukrainale USA s\u00f5javarustust, ja on olnud vastu Venemaa k\u00fclmutatud varade kasutamisele.<\/p>\n \u00dches\u00f5naga, lubatud strateegiline toetus on s\u00e4ilinud ja Itaalia on m\u00e4nginud n\u00e4htavat rolli. Abi maht ja s\u00f5jaline panus j\u00e4\u00e4vad siiski v\u00f5rreldes teiste Euroopa toetajatega m\u00e4rksa v\u00e4iksemaks.<\/p>\n Euroopa Liit<\/p>\n Meloni oli enne v\u00f5imuletulekut tuntud terava EL-i-kriitika poolest. Kuid juba 2022. aasta valimisprogrammis j\u00e4eti k\u00f5rvale varasemad vihjed lahkumisest ning hakati r\u00e4\u00e4kima<\/a> rahvaste Euroopast ja Itaalia m\u00f5jukuse taastamisest EL-is.<\/p>\n Ta ei soovi Itaaliat Euroopa Liidust ega euroalast v\u00e4lja viia, kuigi temast pole saanud f\u00f6deraalsema Euroopa pooldajat. Meloni pigem p\u00fcrgib ELi poole, kus liikmesriikidel on rohkem v\u00f5imu ning Br\u00fcssel sekkub v\u00e4hem riikide majandus-, kultuuri- ja sisepoliitikasse. Euroopa Liidu poolt ootab Meloni koost\u00f6\u00f6d r\u00e4ndepoliitikas, et see ei j\u00e4\u00e4ks ainult Itaalia probleemiks.<\/p>\n K\u00f5ige teravam vastasseis on rohep\u00f6\u00f6rde osas, mille meetmeid peab Meloni ideoloogiliseks ja Euroopa t\u00f6\u00f6stust kahjustavaks. Fratelli d\u2019Italia h\u00e4\u00e4letas<\/a> 2024. aastal Ursula von der Leyeni teise ametiaja vastu, mille taga oli eelk\u00f5ige nende rahulolematus rohepoliitika ja Euroopa poliitilise juhtimisega. Meloni kinnitas<\/a> siiski kohe, et suudab von der Leyeniga edasi koost\u00f6\u00f6d teha.<\/p>\n R\u00e4ndepoliitika<\/p>\n Koalitsiooni programm lubas sisuliselt saabumised peatada ning luua v\u00e4ljaspool Euroopa Liitu asuvad keskused, mida haldaks Euroopa Liit. Saabumised<\/a> ei ole t\u00e4ielikult peatunud. Arvestades, et Itaalia vajab Euroopa Liitu majanduslikel p\u00f5hjustel, oleks r\u00e4ndevoogude t\u00e4ielik peatamine ilma r\u00e4nkade inim\u00f5iguste rikkumisteta \u00fcpriski keeruline, kui mitte v\u00f5imatu, mille t\u00f5ttu v\u00f5iks EL hakata piirama Itaaliale m\u00f5eldud majanduslikku toetust. V\u00e4ljasaatmised<\/a> on kasvanud, kuid j\u00e4\u00e4vad saabumistega v\u00f5rreldes tagasihoidlikuks.<\/p>\n Albaanias asuvad keskused p\u00f5hinevad Itaalia ja Albaania kahepoolsel protokollil ning neid haldavad Itaalia ametiasutused Itaalia jurisdiktsiooni all. Keskustes kohaldatakse asjaomast Itaalia ja EL-i varjupaiga- ning tagasisaatmis\u00f5igust, mist\u00f5ttu ei ole tegemist Euroopa Liidu enda hallatavate keskustega. Euroopa Kohtus on praegu pooleli vaidlused selle \u00fcle, kas inimeste Albaaniasse \u00fcleviimine ja seal kinnipidamine vastab EL-i \u00f5igusele. Ametlik kohtujurist on praegu leidnud<\/a>, et p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5ivad sellised keskused olla lubatavad, kui p\u00f5hi\u00f5igused ja menetlusgarantiid on tagatud, aga kohtujuristi seisukoht ei ole l\u00f5pliku lahendi jaoks siduv.<\/p>\n Aafrika<\/p>\n Meloni valitsus k\u00e4ivitas Mattei Aafrika plaani (vt l\u00e4hemalt siit<\/a>), mis h\u00f5lmab energeetikat, p\u00f5llumajandust, vett, tervishoidu, haridust ning f\u00fc\u00fcsilist ja digitaalset taristut. Siiani<\/a> h\u00f5lmab plaan 18 Aafrika partnerriiki, 76 k\u00e4imasolevat projekti ja 5,5 miljardi euro suurust rahastamisraamistikku.<\/p>\n Itaalial \u00f5nnestus Mattei plaan Global Gatewayga siduda. Euroopa Komisjon ja Itaalia kinnitasid 2025. aastal \u00fchise koost\u00f6\u00f6 ning t\u00f5id v\u00e4lja kuus \u00fchist projekti.<\/p>\n Aafrika on Itaalia arengupoliitikas selgelt t\u00e4htsamaks muutunud, kuid seni ei ole tegelikes arenguabi v\u00e4ljamaksetes siiski selget vastavat kasvu t\u00e4heldatud. OECD r\u00f5hutab<\/a> ka, et on vaja l\u00e4bipaistvamat aruandlust, selgemaid tulemusi ja paremat koordineerimist. Samuti<\/a> pole veel piisavalt pikaajalisi andmeid, et omistada Mattei plaanile Aafrika riikide majanduskasvu v\u00f5i poliitilise stabiilsuse paranemist. Mitmed projektid on alles k\u00e4ivitamisel ning on juhitud<\/a> t\u00e4helepanu, et Aafrika partnerite osalus prioriteetide seadmisel ja projektide kavandamisel on j\u00e4\u00e4nud piiratud ulatusega.<\/p>\n Sisepoliitika<\/p>\n Enne praeguse Itaalia valitsuse ametisse astumist seisis riik silmitsi mitme probleemiga, mis k\u00f5ik olid \u00fchel v\u00f5i teisel moel seotud majandusega. Euroopa Komisjoni 2022. aasta Itaalia raporti<\/a> j\u00e4rgi oli majanduskasv aeglustunud juba alates 1990. aastatest. Selle taga olid t\u00f6\u00f6j\u00f5u ja kapitali panuse v\u00e4henemine ning suutmatus kasutada olemasolevat t\u00f6\u00f6j\u00f5udu, kapitali ja tehnoloogiat t\u00f5husamalt.<\/p>\n OECD r\u00f5hutas<\/a> juba 2021. aastal, et suur v\u00f5lakoormus muutis Itaalia eriti tundlikuks intressim\u00e4\u00e4rade muutumise suhtes. Kui riik pidi t\u00e4htaja saabunud v\u00f5lakirjade tagasimaksmiseks v\u00f5tma uue laenu k\u00f5rgema intressiga, suurenesid j\u00e4rk-j\u00e4rgult riigi intressikulud. See muutus eriti aktuaalseks 2022. aastal, mil inflatsiooni t\u00f5ttu l\u00f5ppes Euroopas v\u00e4ga madalate intressim\u00e4\u00e4rade ajaj\u00e4rk. Itaalia pidi vana v\u00f5la tasumiseks v\u00f5tma \u00fcha kallimalt uut laenu, mist\u00f5ttu kulus intressidele j\u00e4rjest suurem osa riigieelarvest.<\/p>\n Itaalia k\u00f5rge eakate \u00fclalpeetavuse m\u00e4\u00e4r ning tervishoiu ja pikaajalise hoolduse kulud avaldavad avalikule rahandusele j\u00e4rjest suuremat survet.<\/p>\n<\/blockquote>\n S\u00fcndide arv oli drastiliselt langenud: 2021. aastal s\u00fcndis Itaalias ligikaudu 399 000 last, mis oli uus ajalooline madalseis. 2022. aasta alguseks oli Itaalia elanike keskmine vanus t\u00f5usnud 46,2 aastani. OECD hoiatas<\/a>, et Itaalia k\u00f5rge eakate \u00fclalpeetavuse m\u00e4\u00e4r ning tervishoiu ja pikaajalise hoolduse kulud avaldavad avalikule rahandusele j\u00e4rjest suuremat survet. Demograafiline langus ei ole territoriaalselt \u00fchtlane, sest L\u00f5una-Itaalia rahvaarv v\u00e4henes<\/a> 2021. aastal umbes 6,5 inimese v\u00f5rra tuhande elaniku kohta, v\u00f5rreldes riigi keskmise 4,3-ga. Samuti teatasid<\/a> sealsetes vaesemates piirkondades elavad inimesed rahuldamata ravivajadusest rohkem kui kaks korda sagedamini kui j\u00f5ukamate p\u00f5hjapiirkondade elanikud. P\u00f5hjuseks olid rahalised raskused, ravij\u00e4rjekorrad ja pikad vahemaad. Itaalia tervishoiuteenuseid korraldavad suurel m\u00e4\u00e4ral piirkonnad ise, mis v\u00f5imaldab s\u00fcsteemi kohalike oludega kohandada, kuid on tekitanud v\u00e4ga suuri erinevusi.<\/p>\n Nendest probleemidest tulenevalt olid Meloni valitsuse lubadused peamiselt majanduslikku laadi, kuid koalitsioonil oli ka muid sisepoliitilisi eesm\u00e4rke. Need saab jaotada kolmeks alateemaks: institutsionaalsed ja territoriaalsed reformid; majanduspoliitika; sotsiaal-, demograafia- ja tervishoiupoliitika.<\/p>\n Institutsionaalsed ja territoriaalsed reformid<\/p>\n \u00dchtegi neljast lubadusest ei ole t\u00e4ielikult algsel kujul ellu viidud. K\u00f5ige rohkem praktilist edu on saavutatud avaliku halduse reformimisel. Kohtureform j\u00f5udis rahvah\u00e4\u00e4letuseni, kuid valijad l\u00fckkasid selle tagasi. Koalitsioon lubas ka anda piirkondadele t\u00e4iendavaid p\u00e4devusi, mis oli eriti oluline Legale, ning parlament v\u00f5ttis selleks vastu diferentseeritud autonoomiaseaduse. Konstitutsioonikohus tunnistas aga mitu selle s\u00e4tet p\u00f5hiseadusvastaseks ja piiras reformi ulatust, mist\u00f5ttu tegelik p\u00e4devuste \u00fcleandmine on endiselt pooleli.<\/p>\n Paremtsentristliku koalitsiooni \u00fchises programmis lubati s\u00f5naselgelt presidendi otsevalimiste kehtestamist. See t\u00e4hendanuks praeguse parlamentaarse korra muutmist presidendikesksema s\u00fcsteemi suunas. Tegelikkuses aga ei esitanud Meloni valitsus presidendi otsevalimise reformi, vaid niinimetatud premierato reformi. See n\u00e4eb ette presidendi asemel hoopis peaministri otsevalimise.<\/p>\n Senat kiitis premierato reformi heaks selle esimesel lugemisel 2024. aasta juunis h\u00e4\u00e4ltega 109\u201377. Seej\u00e4rel liikus eeln\u00f5u saadikutekotta, kus selle ametlik staatus on j\u00e4tkuvalt \u201ekomisjonis arutamisel\u201d ehk h\u00e4\u00e4letust pole toimunud. H\u00e4\u00e4letus on viibinud pikaleveninud komisjonikuulamiste ja koalitsiooni erimeelsuste t\u00f5ttu.<\/p>\n P\u00f5hiseadusreformi l\u00e4bikukkumine ei t\u00e4henda siiski, et kohtus\u00fcsteemis pole midagi muutunud, sest valitsus j\u00e4tkas varasemate menetlus- ja digitaliseerimisreformide rakendamist.<\/p>\n<\/blockquote>\n Kuna premierato reformi menetlustee on veel pikk, on Meloni koalitsioon t\u00f5stnud ettepoole \u00fche teise valimisseaduse reformi. Saadikutekoda kiitis t\u00e4navu 16. juulil heaks eeln\u00f5u, mis n\u00e4eb muu hulgas ette peaministrikandidaadi m\u00e4rkimise ja enamusepreemia, kui nimekiri v\u00f5i koalitsioon saab v\u00e4hemalt 42% h\u00e4\u00e4ltest. Sellisel juhul saaks juurde 70 kohta 400-liikmelises alamkojas ja senatis lisanduks 35 kohta. Senati t\u00e4iskogu arutelu on kavandatud septembrisse. See seadus ei muudaks siiski peaministrit p\u00f5hiseaduslikult otsevalitavaks \u2013 selleks oleks premierato p\u00f5hiseadusreform ikkagi vajalik.<\/p>\n Kohtureformi osas lubati lahutada kohtunike ja prokur\u00f6ride karj\u00e4\u00e4rid, reformida kohtunike k\u00f5rgemat n\u00f5ukogu, suurendada kohtus\u00fcsteemi t\u00f5husust ja l\u00fchendada menetluste kestust. Kuna reform ei saanud parlamendis kahekolmandikulist toetust, pandi see p\u00f5hiseaduse j\u00e4rgi rahvah\u00e4\u00e4letusele, aga t\u00e4navu m\u00e4rtsis ei saanud kava rahva toetust. Seet\u00f5ttu ei j\u00f5ustunud kohtunike ja prokur\u00f6ride karj\u00e4\u00e4ride lahutamine ega uute juhtorganite loomine. P\u00f5hiseadusreformi l\u00e4bikukkumine ei t\u00e4henda siiski, et kohtus\u00fcsteemis pole midagi muutunud, sest valitsus j\u00e4tkas varasemate menetlus- ja digitaliseerimisreformide rakendamist. Euroopa Komisjon m\u00e4rgib<\/a> samas, et menetluste pikkus on endiselt Itaalia kohtus\u00fcsteemi t\u00f5sine probleem.<\/p>\n Avaliku halduse reformimise osas lubati v\u00e4hendada b\u00fcrokraatiat ja teha sektor efektiivsemaks. Euroopa Komisjoni 2026. aasta hinnang<\/a> on selgelt kahetine. T\u00e4psemalt on Itaalia teinud edusamme avaliku sektori t\u00f6\u00f6h\u00f5ive ja menetluste lihtsustamise alal, kuid haldussuutlikkuse parandamiseks on vaja palju rohkem t\u00f6\u00f6d, eriti kohalikes omavalitsustes ja L\u00f5una-Itaalias. Samuti tuleb tulemuste omistamisel meeles pidada, et paljud digitaliseerimis- ja lihtsustamismeetmed olid seotud juba enne Meloni valitsuse ametisse asumist v\u00f5etud kohustustega. Meloni valitsuse panus seisneb seega suuresti olemasoleva reformikava rakendamises, mitte kogu reformi nullist loomises.<\/p>\n Majanduspoliitika<\/p>\n Meloni valitsus on olnud siin puhul k\u00f5ige edukam pandeemiaj\u00e4rgse toetusprogrammi PNRR-i (Piano Nazionale di Ripresa e Resilienza<\/a>) poliitilisel \u00fcmberkorraldamisel. Euroopa Komisjoniga saavutati mitu kokkulepet, mille tulemusel muudeti kava eesm\u00e4rke, t\u00e4htaegu ja rahastuse jaotust muutunud majandusolude j\u00e4rgi. Enamik Itaaliale ette n\u00e4htud vahenditest on riigini j\u00f5udnud.<\/p>\n Maksukiilu v\u00e4hendamisel on valitsus rakendanud suuri ja varasemast p\u00fcsivamaid meetmeid, mis on suurendanud eelk\u00f5ige madalama ja keskmise sissetulekuga t\u00f6\u00f6tajate netotulu. Sellele vaatamata j\u00e4\u00e4b Itaalia keskmise t\u00f6\u00f6taja maksukiil rahvusvahelises v\u00f5rdluses<\/a> endiselt v\u00e4ga k\u00f5rgeks ega ole 2022. aastaga v\u00f5rreldes tervikuna m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt alanenud.<\/p>\n Maksus\u00fcsteemi lihtsustamisel on vastu v\u00f5etud arvukalt reforme, sealhulgas v\u00e4hendatud tulumaksuastmete arvu ning lihtsustatud deklaratsioonide, maksukontrolli ja maksuv\u00f5lgade menetlemist. S\u00fcsteemi p\u00f5hiolemust iseloomustavad siiski endiselt arvukad erandid, soodustused ja ajutised erire\u017eiimid. Lisaks piirab reformide m\u00f5ju j\u00e4tkuvalt ulatuslik maksudest k\u00f5rvalehoidumine, mist\u00f5ttu ei saa Itaalia maksus\u00fcsteemi veel pidada tervikuna lihtsaks ja l\u00e4bipaistvaks.<\/p>\n Mandri-Itaaliat ja Sitsiiliat \u00fchendav Messina v\u00e4ina sild on olnud Itaalias tundlik teema, aga Meloni valitsus on selle plaani Itaalia ametlikku poliitikasse tagasi toonud. Silla kavandamiseks on tehtud palju ettevalmistavat t\u00f6\u00f6d ja ligikaudu 13,5 miljardi euro suurune rahastus on ette n\u00e4htud, kuid riigikontrolli vastuseis sundis heakskiitmismenetluse uuesti avama. Ehitust\u00f6\u00f6d pole aga siiani alanud ning EL-iga seotud \u00f5igus- ja keskkonnak\u00fcsimused pole l\u00f5plikult lahendatud.<\/p>\n Sotsiaal-, demograafia- ja tervishoiupoliitika<\/p>\n K\u00f5ige selgemini t\u00e4itis Meloni valitsus kodakondsustulu asendamise lubaduse. Reform vastas valitsuse eesm\u00e4rgile siduda t\u00f6\u00f6v\u00f5imeliste inimeste toetamine senisest tugevamalt koolituse ja t\u00f6\u00f6turule naasmisega. Tulemus on siiski sotsiaalselt vastuoluline, sest uus skeem h\u00f5lmab v\u00e4hem vaeseid leibkondi ning j\u00e4tab osa lasteta ja t\u00f6\u00f6v\u00f5imelisi vaeseid inimesi varasemast sissetulekukaitsest ilma.<\/p>\n Peretoetuste suurendamisel on samuti toimunud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne edasiminek. \u00dchtset lapsetoetust on suurendatud v\u00e4ikelastele, paljulapselistele ja puudega lastega peredele ning lisatud on s\u00fcnni-, vanemapuhkuse ja lasteaiatoetusi. Samas ei ole need seni suutnud tagasi p\u00f6\u00f6rata Itaalia s\u00fcndimuse pikaajalist langust, mille p\u00f5hjused ulatuvad toetustest kaugemale ning on seotud t\u00f6\u00f6kohtade ebakindluse, madalate palkade, eluasemekulude ja lastehoiuteenuste puudusega.<\/p>\n Ravij\u00e4rjekordade puhul on valitsus j\u00f5udnud seadustest ja platvormidest esimeste m\u00f5\u00f5detavate tulemusteni. 2026. aasta andmed<\/a> n\u00e4itavad olukorra paranemist. Probleemi s\u00fcvendavad j\u00e4tkuvalt personali nappus, varasemast kogunenud raviv\u00f5lg ja patsientide vajadus p\u00f6\u00f6rduda erakliinikutesse.<\/p>\n Tulevased valimised<\/p>\n Parlamendi praegune koosseis alustas t\u00f6\u00f6d 13. oktoobril 2022. P\u00f5hiseaduse j\u00e4rgi valitakse m\u00f5lemad kojad viieks aastaks ning uued valimised peavad toimuma hiljemalt 70 p\u00e4eva p\u00e4rast eelmiste kodade ametiaja l\u00f5ppu. Seega v\u00f5iks uued valimised k\u00f5ige hiljem toimuda j\u00e4rgmise aasta 22. detsembril, kuid praktikas oodatakse h\u00e4\u00e4letust varem.<\/p>\n T\u00e4na ei ole Itaalia j\u00e4rgmiste valimiste favoriit enam \u00fcheselt Giorgia Meloni valitsuskoalitsioon. Fratelli d\u2019Italia on k\u00fcll j\u00e4tkuvalt selgelt suurim<\/a> erakond ja Meloni k\u00f5ige tugevam<\/a> peaministrikandidaat, kuid vasaktsentristlik blokk on koalitsioonide arvestuses parempoolsest valitsusliidust veidi ees. Valimiste tulemuse v\u00f5ivad otsustada varem Lega ridadesse kuulunud Euroopa Parlamendi saadiku Roberto Vannacci uus erakond Futuro Nazionale ja enne valimisi tehtav valimisseaduse muudatus.<\/p>\n Praeguse j\u00f5udude vahekorra p\u00f5hjal on YouTrendi simulatsioonid<\/a> n\u00e4idanud, et kehtiva valimiss\u00fcsteemi korral ei pruugi kumbki blokk saavutada kindlat enamust. Kui varem kirjeldatud valimisseaduse reform v\u00f5etakse l\u00f5plikult vastu, siis t\u00e4nase toetuse juures \u00fcletaks opositsioon 42% piiri, samuti \u00fcletaks selle Meloni blokk koos Vannacciga. Seega v\u00f5ib seadus, mida valitsus loodab enda kasuks kasutada, anda enamuse ka \u00fchendatud opositsioonile.<\/p>\n Siin tulebki m\u00e4ngu Vannacci roll v\u00f5imaliku kuningategijana. Futuro Nazionale populaarsuse kasv<\/a> on muutnud valimised oluliselt ebakindlamaks. Vannacci erakond kogub toetust eelk\u00f5ige Legalt ja Fratelli d\u2019Italialt, kuid ka varem valimata j\u00e4tnud inimestelt. Kui Vannacci kandideerib eraldi, v\u00f5ib vasaktsentristlik blokk tulla esimeseks v\u00f5i tekkida parlament, kus kummalgi poolel pole enamust.<\/p>\n Kehtiva valimiss\u00fcsteemi korral ei pruugi ei vasak- ega paremblokk saavutada kindlat enamust. <\/p>\n<\/blockquote>\n Futuro Nazionale maailmavaatelised erinevused v\u00f5ivad teha koost\u00f6\u00f6 valitsuserakondadega keerulisemaks. Ta on s\u00fc\u00fcdistanud<\/a> valitsust n\u00f5rkuses Br\u00fcsseli ees, v\u00e4heses karmuses kuritegevuse suhtes ning lubatud migrantide tagasisaatmise eba\u00f5nnestumises. Vannacci on vastu Ukraina s\u00f5ja j\u00e4tkamisele ja Itaalia tugevamale osalemisele Ukraina kaitsmises, n\u00f5uab suhetes Venemaaga leplikumat joont ning soovib, et Itaalia k\u00e4ituks NATO-s iseseisvamalt.<\/p>\n Aga opositsioonil on olnud raskusi j\u00f5udude \u00fchendamisega. 2022. aasta parlamendivalimistel ei suutnud<\/a> Demokraatlik Partei ehk PD ja Giuseppe Conte Viie T\u00e4he Liikumine ehk M5S s\u00f5lmida valimiseelset kokkulepet. Nad esitasid \u00fchemandaadilistes ringkondades konkureerivaid kandidaate, jagasid opositsiooni h\u00e4\u00e4li ning aitasid sellega Meloni paremkoalitsioonil saavutada m\u00e4rksa suurema parlamendienamuse, kui nende h\u00e4\u00e4lte osakaal muidu lubanud oleks.<\/p>\n K\u00f5ige s\u00fcgavam sisuline lahkheli puudutab Ukrainat ja kaitsepoliitikat. PD juht Elly Schlein on kinnitanud<\/a>, et Ukrainat peab aitama k\u00f5igi olemasolevate vahenditega. M5S-i juhtpoliitiku Stefano Patuanelli arvates on aga vaja senise poliitika katkestamist ning, veelgi teravamaks muutis olukorra Conte v\u00e4ide<\/a>, et Euroopas konstrueeritakse Venemaa-ohtu selleks, et \u00f5igustada ulatuslikku taasrelvastumist. Relvaabi vastu h\u00e4\u00e4letab ka roheliste ja vasakpoolsete liit AVS (Alleanza Verdi e Sinistra).<\/p>\n Valimistulemuse v\u00f5ivad m\u00e4\u00e4rata isegi v\u00e4ikesed nihked koalitsioonide toetuses, Vannacci valik ning opositsiooni suutlikkus koonduda \u00fchise kandidaadi taha.<\/p>\n<\/blockquote>\n Aga tuleb ka tunnustada nende koost\u00f6\u00f6d opositsioonina. PD, M5S ja AVS on suutnud \u00fchiselt tegutseda Meloni kohtureformi<\/a> vastu ning selle mahah\u00e4\u00e4letamine rahvah\u00e4\u00e4letusel andis neile kogemuse edukast \u00fchisest mobiliseerimisest. Samuti tegutsesid nad koos valimisseaduse<\/a> reformimise vastu.<\/p>\n Arvestades, et majandusprobleemidele niipea lihtsat lahendust ei leita, kujuneb valimiskampaania keskseks teemaks t\u00f5en\u00e4oliselt majanduslik toimetulek. Globaalsetest teemadest v\u00f5ivad m\u00f5ju avaldada Venemaa s\u00f5da Ukraina vastu ning konflikti j\u00e4tkumine L\u00e4his-Idas USA ja Iraani vahel.<\/p>\n Kuna valimistel ei ole kindlat v\u00f5itjat ette n\u00e4ha, kujunevad need t\u00f5en\u00e4oliselt \u00fcsna pinevaks. Valimistulemuse v\u00f5ivad m\u00e4\u00e4rata isegi v\u00e4ikesed nihked koalitsioonide toetuses, Vannacci erakonna v\u00f5imalik (kuid ebamugav) liitumine paremleeriga ning opositsiooni suutlikkus koonduda \u00fchise kandidaadi ja programmi taha. Seet\u00f5ttu ei pruugi isegi suurima erakonna positsioonist valitsuse moodustamiseks piisata.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Alates Itaalia vabariigi loomisest 1946. aastal kuni Giorgia Meloni valitsuse ametisse astumiseni 2022. aastal oli Itaalias moodustatud 68…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":251091,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,590,31,32,21,28,29,95,19,25,12251,23,24,22,20,670,5843,30,92,93,94],"class_list":["post-251090","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-liit","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-sisepoliitika","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valimised","tag-valispoliitika","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117087740203650556","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/251090","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=251090"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/251090\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/251091"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=251090"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=251090"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=251090"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}\n
\n
\n
![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/20260805_zaf_z19_278-1024x683.jpg\")
Futuro Nazionale juht Roberto Vannacci pressikonverentsil Roomas t\u00e4navu augustis. LaPresse via ZUMA Press \/ Scanpix<\/p>\n\n
\n