M\u00f6\u00f6dunud aastal maksis Swedbanki elukindlustus kokku enam kui 5,7 miljoni euro ulatuses kindlustush\u00fcvitisi, mis oli suurim v\u00e4ljamakstud summa panga elukindlustuse ajaloos. Kui elukindlustuse peamine eesm\u00e4rk on anda rahaline tugi ootamatutes olukordades, n\u00e4iteks pikaajalise p\u00fcsiva t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuse tekkimisel, siis surma korral toetab see kindlustatud isiku l\u00e4hedaste edasist toimetulekut, mist\u00f5ttu makstakse kindlustush\u00fcvitis v\u00e4lja just lepingus m\u00e4rgitud kindlustusv\u00f5tja poolt valitud isikule. <\/p>\n
Paraku n\u00e4itab praktika, et inimesed unustavad vahel kontrollida, kas lepingus m\u00e4rgitud inimene on endiselt see, kellele nad soovivad h\u00fcvitise j\u00e4tta.<\/p>\n
Kindlustush\u00fcvitis ei liigu automaatselt l\u00e4himale pereliikmele<\/p>\n
Seet\u00f5ttu on oluline meeles pidada ja teadvustada, et kindlustush\u00fcvitise saamine ei s\u00f5ltu peresuhtest, vaid sellest, kes on kindlustuslepingus soodustatud isikuna m\u00e4rgitud. Swedbanki elukindlustuse valdkonnajuhi Eleriin Reinmanni s\u00f5nul kipub see detail klientidel aeg-ajalt kahe silma vahele j\u00e4\u00e4ma. \u201eOluline on valida soodustatud isik teadlikult, sest kindlustush\u00fcvitis makstakse v\u00e4lja ainult talle,\u201c \u00fctles ta.<\/p>\n
Sageli arvatakse, et elukindlustuse h\u00fcvitis jaguneb samamoodi nagu muu vara ja sellest saab automaatselt kasu l\u00e4him perering. \u201eTegelikult on see nii vaid juhul, kui kindlustush\u00fcvitise saajaks on m\u00e4rgitud p\u00e4rijad. Kui aga kindlustuslepingus on m\u00e4rgitud nimeline isik, makstakse kindlustush\u00fcvitis just talle,\u201c selgitas Reinmann.<\/p>\n
See t\u00e4hendab, et soodustatud isik ei pea olema seadusj\u00e4rgne p\u00e4rija, vaid selleks v\u00f5ib olla ka abikaasa, elukaaslane v\u00f5i l\u00e4hedane s\u00f5ber. Kui lepingus olevaid andmeid aeg-ajalt ei uuendata, v\u00f5ib juhtuda, et kindlustush\u00fcvitise saab inimene, kes ei ole enam lahkunu tegeliku perega seotud. \u201eOleme n\u00e4inud juhtumeid, kus soodustatud isikuks on j\u00e4\u00e4nud endine elukaaslane v\u00f5i abikaasa, kellel puudub t\u00e4naseks side lahkunu praeguse perega,\u201c kirjeldas ekspert.<\/p>\n
Kuidas soodustatud isikut m\u00e4rkida?<\/p>\n
Reinmanni s\u00f5nul tasub selliste olukordade v\u00e4ltimiseks valida soodustatud isik teadlikult ja teda sellest ka teavitada. Elukindlustuse lepingus saab seda teha kahel viisil: m\u00e4rkida konkreetse inimese andmed v\u00f5i j\u00e4tta kindlustush\u00fcvitis p\u00e4rijatele. \u201eKui on soov valida kindel inimene, kes peab elukindlustush\u00fcvitise saama, tuleb lepingusse m\u00e4rkida tema nimi, isikukood ja omavaheline seos. Samuti on v\u00f5imalik m\u00e4\u00e4rata mitu soodustatud isikut ja jagada kindlustush\u00fcvitis nende vahel osadeks,\u201c selgitas ta.<\/p>\n
Soovi korral saab soodustatud isikuks m\u00e4\u00e4rata ka lapse. Ent siis tuleb arvestada, et alaealise raha kasutamise \u00fcle otsustavad tema seaduslikud esindajad. Teise v\u00f5imalusena saab kindlustush\u00fcvitise j\u00e4tta p\u00e4rijatele, kuid sellisel juhul tuleb arvestada, et kindlustush\u00fcvitise k\u00e4ttesaamine s\u00f5ltub p\u00e4rimisprotsessist.<\/p>\n
\u201eKui lepingus on kirjas konkreetne inimene, makstakse kindlustush\u00fcvitis v\u00e4lja kiiresti, tavaliselt viie t\u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul p\u00e4rast vajalike dokumentide esitamist,\u201c s\u00f5nas Eleriin Reinmann. \u201eP\u00e4rijate puhul tuleb aga esmalt l\u00e4bida p\u00e4rimismenetlus, mis v\u00f5ib v\u00f5tta m\u00e4rgatavalt kauem aega.\u201c<\/p>\n
Mida meeles pidada?<\/p>\n
Kindlustush\u00fcvitise saamiseks peab soodustatud isik kindlustusandjat kindlustatud isiku surmast teavitama esimesel v\u00f5imalusel ja esitama avalduse koos surmat\u00f5endi, arstliku surmateatise ja isikut t\u00f5endava dokumendiga. \u201eOlenevalt juhtumist v\u00f5ib olla vaja esitada ka t\u00e4iendavaid andmeid, n\u00e4iteks kindlustatud isiku haigusloo koopia v\u00f5i \u00e4kksurma korral kohtuekspertiisi dokumendid,\u201c m\u00e4rkis Reinmann.<\/p>\n
\u00dcldjuhul tuleb soodustatud isikul kindlustush\u00fcvitise saamiseks ise kindlustusseltsi poole p\u00f6\u00f6rduda. Kui kindlustusselts saab teada kindlustatud isiku surmast, v\u00f5ib ta omal algatusel p\u00fc\u00fcda kindlustush\u00fcvitisele \u00f5igustatud isikuga \u00fchendust v\u00f5tta, kuid selle praktika t\u00e4pne korraldus v\u00f5ib kindlustusseltsiti erineda.<\/p>\n
Eelnevast tulenevalt v\u00f5iks iga inimene m\u00f5ne aja tagant \u00fcle vaadata, kes on tema elukindlustuslepingu soodustatud isik. Soodustatud isikut saab vajadusel peale lepingu s\u00f5lmimist internetipangas tasuta muuta.<\/p>\n
\u201eEriti oluline on see p\u00e4rast suuremaid elumuutusi. Abielu, lahutus v\u00f5i n\u00e4iteks uue pereliikme s\u00fcnd on hetked, mil tasub kindlasti kontrollida, kas kindlustuslepingus olev info vastab t\u00e4nasele olukorrale ja soovidele. R\u00e4\u00e4kige kindlasti l\u00e4hedastega enda lepingutest, et ka nemad oleks neist teadlikud,\u201c l\u00f5petas Eleriin Reinmann.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeri<\/a>Loe kommentaare <\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"M\u00f6\u00f6dunud aastal maksis Swedbanki elukindlustus kokku enam kui 5,7 miljoni euro ulatuses kindlustush\u00fcvitisi, mis oli suurim v\u00e4ljamakstud summa…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":251115,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,18562,34,36,1764,16259],"class_list":["post-251114","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elukindlustus","tag-estonia","tag-estonian","tag-huvitis","tag-leping"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117087822448029821","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/251114","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=251114"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/251114\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/251115"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=251114"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=251114"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=251114"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}