Eesti kontserdimaastik on kahtlemata \u00f5itsele l\u00f6\u00f6nud, kui hakkan kahtlema, kas The Cure’i kontsert oli ikkagi t\u00e4navuse suve suurim muusikas\u00fcndmus. \u00c4kki oli see hoopis karj\u00e4\u00e4ri jooksul kotit\u00e4ie Grammy’sid koju viinud John Legendi \u00fclesastumine Tartus? V\u00f5i \u00fcle 20 aasta taas Eestisse j\u00f5udnud Lenny Kravitz? Moby? Black Eyed Peas?<\/p>\n
K\u00f5ik on toredad nimed, mingil hetkel elus ka minu kuulamislaual ustavalt kohta hoidnud, kuid The Cure’i eristab neist k\u00f5igist \u00fcks oluline fakt: 50 (!) aastat tegutsenud ansambel ei r\u00e4nda m\u00f6\u00f6da ilma publikus m\u00f5nusmagusa nostalgiatunde tekitamiseks, vaid nad on t\u00e4ies loomej\u00f5us kollektiiv, kelle roll popkultuuri mosaiigis ei ole praegu grammigi v\u00e4iksem kui b\u00e4ndi hiilgeajal 80ndate l\u00f5pus ja 90ndate alguses.<\/p>\n
Mida ma silmas pean? Kontserdip\u00e4eva hommikul Pitchforki lugedes sain sellele faktile kinnituse, sest muusikav\u00e4ljaanne t\u00e4histas justkui koos k\u00f5igi eestlastega seda, et legendaarne briti kollektiiv j\u00f5udis esmakordselt siia kaugesse Ida-Euroopa nurka, sest nende igap\u00fchap\u00e4evasesse vana kulla rubriiki oli arvustamiseks valitud The Cure’i remix-album “Mixed Up”. Hiljuti sai vaadatud ka Netflixi selle suve enimr\u00e4\u00e4gitud r\u00e4mpsk\u00f5hedikku “The Last House”, kus keset lohutut katastroofi tantsib perekond ennastunustavalt “Close to Me” saatel. R\u00e4\u00e4kimata muidugi sellest, et ansambli ninamees Robert Smith l\u00f5i kaasa ka popt\u00e4he Olivia Rodrigo v\u00e4rskel albumil. V\u00e4gisi hakkab tunduma, et kogu maailm hingab praegu The Cure’iga \u00fches r\u00fctmis.<\/p>\n
Sellele vaatamata tekkis taksosse istudes korraks kahtlus: \u00e4kki m\u00e4letan m\u00f5ne aasta tagust kontserti Flow festivalilt liialt romantilisena ja tegelikult vaatab mulle Unibet Arena Kvartalis vastu ikkagi retrokokteil, mida on tulnud nautima vaid publik, kelle teisme- ja noorusiga kulges The Cure’i saatel? K\u00f5ik need m\u00f5tted hajusid aga juba enne v\u00e4ravatest sisse astumist, sest kontserdipaiga \u00fcmbruses siblisid p\u00f5hiliselt ringi napilt t\u00e4isealiseks saanud, kelle hulgas oli palju neidki, kes silmad Smithile sarnaselt tumedaks v\u00e4rvinud ja pannud selga temaatilised riided. Seega ei, see pole mingi We Love the 90s, vaid selgelt palju laiap\u00f5hjalisem, eri generatsioone \u00fchendav s\u00fcndmus.<\/p>\n
Erinevalt juunis samas kohas n\u00e4htud selgelt \u00fclerahvastatud Kings of Leonist, kes meelitas kohale rohkelt ka p\u00f5hjanaabreid, oli n\u00fc\u00fcd olukord palju rahulikum. Toona seises veel loetud minutid enne kontserdi algust j\u00e4rjekorras sadu inimesi, praegu sai l\u00e4bi v\u00e4ravate vaid napi minutiga ning ka lava \u00fcmbruses toimus pigem s\u00f5bralik sumin kui katkematu tr\u00fcgimine. Lavale liiga l\u00e4hedale ei tr\u00fcginud, aga hea tahtmise korral poleks pidanud selleks ka liiga paljudele varvastele astuma.<\/p>\n
Oli pisut tuuline ja jahe suve\u00f5htu, aga esimesel pooltunnil saatsid kollektiivi ka viimased p\u00e4ikesekiired. Oot-oot, p\u00e4ike ja The Cure?! Kui Robert Smith avaloo “Alone” neljaminutilise instrumentaal-intro ajal laval kohmetult ringi k\u00e4is, oli mul v\u00e4gisi tunne, et vampiir on astunud p\u00e4evavalgusesse. Kohe lahvatab ta leekidesse v\u00f5i v\u00e4hemalt pudeneb meie silme all tuhaks. Aga kui eksinud \u00f6\u00f6loomana m\u00f5junud Smith l\u00f5puks mikrofoni ette j\u00f5udis, siis l\u00e4bis mind see sama m\u00f5nus j\u00f5nksatus, mida tajusin m\u00f5ne aasta eest ka Helsingis: tegu on endiselt \u00fche meie aja parima lauljaga, kelle paradoksaalselt korraga nii mesimagus kui ka l\u00f5ikavalt k\u00fclm vokaal on ilmeksimatu, ainukordne ja olen selle eest siiani t\u00e4iesti relvitu.<\/p>\n
On raske uskuda, et esimesena k\u00f5lanud “Alone” ei p\u00e4rine b\u00e4ndi aastak\u00fcmnete tagusest kullavaramust, sest kaks aastat tagasi avaldatud lugu k\u00f5lab ka kontserdil mitmen\u00e4olise mammut-meistriteosena, mis justkui oleks pikalt madalal tulel muusikalises pajas haudunud, et viimaks t\u00e4ies mahlas publiku ette tulla. Aga mitte ainult, enne ligi k\u00fcmneloolist lisalugude plokki k\u00f5lanud “Endsong”, mis samuti p\u00e4rineb nende viimasel albumilt, m\u00e4ngib samade registritega: \u00fchest k\u00fcljest otsekui postrokilikult s\u00fcmfooniline, teisalt suurejoonelisusele vaatamata kuidagi habras ja viimase noodini isiklik.<\/p>\n
Ei tasu arvata, et The Cure tuli Tallinnasse isekalt vaid oma v\u00e4rskemat materjali publikule n\u00e4itama, otse vastupidi: nende ligi kahe ja poole tunnine kava varieerus tuntud pophittidest \u2013 nagu “Friday I’m In Love” ja “Just Like Heaven” \u2013 s\u00fcgavamate, kurvameelsemate ja v\u00e4hemtuntud lugudeni. Meeleoluvahetused toimusid laval nutikalt, sest vaikselt kui tumeuduna publiku seas hiilivatele palade k\u00f5rvale anti n\u00e4puotsaga ka v\u00f5imalust tantsida, kaasa h\u00fc\u00fcda ja telefonid filmimiseks v\u00e4lja v\u00f5tta. Selles k\u00f5igest aimdus ka, kuiv\u00f5rd tugevalt on nende rikkalik kataloog kuulajaid puudutanud, sest vaat et iga loo alguses v\u00f5is kuulda r\u00f5\u00f5muh\u00f5isete koori, kes hetk hiljem kaamerad k\u00e4ima l\u00fclitasid. Jajah, muidugi, v\u00f5iks ju vaadata lihtsalt silmadega, aga \u00fcha t\u00f5usvad ja langevad telefonidega k\u00e4ed andsid hea v\u00f5imaluse n\u00e4ha, mis t\u00e4pselt publiku korda l\u00e4heb. Antud juhul l\u00e4ks vist… k\u00f5ik?<\/p>\n
Kirglike nooremate f\u00e4nnide k\u00f5rval v\u00f5is k\u00fcll ajuti n\u00e4ha loiult ringi k\u00e4imas ka v\u00f5sukesi, kelle olid vanemad \u00f5hinaga kaasa v\u00f5tnud, lootuses, et ehk nakatab nende kunagise lemmiku lavaenergia ka pere nooremaid, kuid selline reaktsioon on ka igati ootusp\u00e4rane. The Cure ei ole kunagi olnud b\u00e4nd, kes \u00fcritaks tingimata k\u00f5igile meeldida, \u00f5igemini pole ma isegi kindel, et neid on kunagi huvitanud \u00fcldse meeldivus kui kontseptsioon. Pigem on nende tugevus l\u00e4bi selle poole sajandi olnud \u2013 millele andis kontsert ka kinnituse \u2013 olnud j\u00e4\u00e4gitu piiri\u00fclesus: nad ei j\u00e4\u00e4 kinni \u00fchtegi \u017eanri ega emotsiooni, iga nende j\u00e4rgmine k\u00e4ik on parimas m\u00f5ttes ettearvamatu.<\/p>\n
Enamikes v\u00e4hestest vahespiikidest Robert Smith lihtsalt t\u00e4nas kuulajaid, kuid ta oli siiski valmis tunnistama, et \u00fchtki eestikeelset fraasi ta \u00e4ra \u00f5ppinud pole, kuna oskab niigi napilt inglise keelt r\u00e4\u00e4kida. See t\u00f5demus on tuuritavatele b\u00e4ndidele igati s\u00fcmptomaatiline \u2013 \u00f5pin kiirelt lava taga kaks s\u00f5na selgeks, et \u00fcks k\u00f5rvulukustav aplaus v\u00e4lja teenida \u2013, aga The Cure’i puhul ei ole sellist t\u00fchisust vaja, kuna nad t\u00f5estasid, kuiv\u00f5rd t\u00f5siselt nad Tallinnas toimuvat kontserti v\u00f5tavad, ilma selletagi.<\/p>\n
Pea 30-looline kava polnud mingi konveierlindi programm, vaid peenelt l\u00e4bi \u00f5mmeldud tervik, kus teatud ankrumomendid j\u00e4\u00e4vad ilmselt alati samaks, kuid b\u00e4nd j\u00e4tab endale alati m\u00e4nguruumi. N\u00e4iteks kandsid nad kontserdi viimases veerandis ette 90ndate keskpaigast p\u00e4rineva \u00fcllatavalt r\u00f5\u00f5msa astumisega loo “Mint Car”, mis liiga tihti kontsertidel ei k\u00f5la. Sellele k\u00f5igele andsid meeldiva lisan\u00fcansi ka muutuvad ilmaolud, kus p\u00e4ikeseloojang vajus kiirelt h\u00e4marusse ning asendus \u00e4kitselt pilkase pimedusega.<\/p>\n
K\u00f5ige \u00fcllatavam oli aga, et kui b\u00e4nd oli juba kaks tundi t\u00e4ie hooga kihutanud ja pimedus l\u00f5puks v\u00f5imust v\u00f5ttis, andis \u00f6\u00f6sse mattumine Robert Smithile hoopis lisadoosi energiat ning ta esitas viimased lood ulja ja \u00e4kilise s\u00e4rtsuga. B\u00e4ndi teiseks k\u00f5ige pikaajalisem liige, bassist Simon Gallup n\u00e4gi aga kogu selle aja v\u00e4lja kui maav\u00e4line hull-kitarrist “Mad Max: Fury Road’ist”, kes l\u00e4bi k\u00f5rbe kihutava auto k\u00fcljes rippudes s\u00f5gedalt keevitas.<\/p>\n
Ehk siis v\u00f5ime ju r\u00e4\u00e4kida Rolling Stones’i peagi saabuvat 65. aastap\u00e4evast, aga juubelit t\u00e4histav The Cure n\u00e4itas, et ega nemad pole kehvemad. Julgen uskuda, et nende salves on veel mitu albumit \u2013 \u00e4kki pole nad isegi oma parimat plaati veel teinud? \u2013 ning esimene Eesti kontsert ei j\u00e4\u00e4 viimaseks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti kontserdimaastik on kahtlemata \u00f5itsele l\u00f6\u00f6nud, kui hakkan kahtlema, kas The Cure’i kontsert oli ikkagi t\u00e4navuse suve suurim…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":251191,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,144,36927,36926,33445],"class_list":["post-251190","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus","tag-muusika","tag-robert-smith","tag-the-cure","tag-unibet-arena-kvartal"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117088160693339630","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/251190","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=251190"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/251190\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/251191"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=251190"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=251190"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=251190"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}