{"id":251658,"date":"2026-08-14T03:24:10","date_gmt":"2026-08-14T03:24:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/251658\/"},"modified":"2026-08-14T03:24:10","modified_gmt":"2026-08-14T03:24:10","slug":"massiivsete-valuutareservidega-louna-korea-alustas-kulla-kokkuostmist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/251658\/","title":{"rendered":"Massiivsete valuutareservidega L\u00f5una-Korea alustas kulla kokkuostmist"},"content":{"rendered":"

Veel ei ole teada, kas keskpank on ka esimesed kullaostud juba sooritanud. Keskpangal on tugev konfidentsiaalsuse poliitika. Viimati ostis L\u00f5una-Korea keskpank kulda 2013. aastal. Aastatel 2011\u20132013 soetati kokku 90 tonni kulda.<\/p>\n

Minu hinnangul on riigi otsus kullareserve suurendada kullaturu viimaste kuude \u00fcks olulisemaid arenguid, sest riik on USA liitlane ning omab v\u00e4ga suuri valuutareserve, sealhulgas USA riigiv\u00f5lakirju.<\/p>\n

Kullareservide suurendamise \u00fcks eesm\u00e4rk on reservvarade hajutamine. Teine eesm\u00e4rk on suurendada tarnijate hulka, kellelt keskpank kulda ostab \u2013 see t\u00e4hendab, et ei taheta s\u00f5ltuda v\u00e4ikesest hulgast tarnijatest, kirjutas kohalik meedia<\/a>.<\/p>\n

Kohalikke hindu ei tohiks kullareservide suurendamine aga m\u00f5jutama hakata. Pank plaanib osta kulda, mis on m\u00f5eldud ekspordiks, ning teha seda \u00fcksnes maailmaturu hinna alusel.<\/p>\n

Suuresti plaanitakse oste teha kullaga tagatud b\u00f6rsil kaubeldavate fondide kaudu (ETF). See on keskpankade puhul k\u00fcllaltki ebatavaline praktika \u2013 vaid 4% keskpankadest on varasemalt teatanud, et ostab niinimetatud virtuaalset kulda. Valdav enamus soetab kulda f\u00fc\u00fcsilisel kujul.<\/p>\n

L\u00f5una-Korea on \u00fcks suuremate v\u00e4lisvaluuta reservidega riik, kus enamik varadest on paigutatud riigiv\u00f5lakirjadesse. See t\u00e4hendab, et L\u00f5una-Korea ostuj\u00f5ud kulla soetamiseks on v\u00e4ga suur.<\/p>\n

Kullareservide suurendamiseks on tohutult ruumi<\/p>\n

L\u00f5una-Korea kullareservid ulatusid selle aasta juuni seisuga 104,4 tonnini, moodustades keskpanga kogureservidest vaid 3,1%. Sellega on kulla osakaal L\u00f5una-Korea reservides \u00fcks maailma v\u00e4iksemaid.<\/p>\n

K\u00fcll aga on riigi kogureservid \u00fched maailma suuremad, ulatudes 428 miljardi dollarini. Sel sajandil on L\u00f5una-Korea reservid kiiresti kasvanud, sest riigil on ekspordile suunatud majandus ja kaubandusbilanss on suures \u00fclej\u00e4\u00e4gis. See t\u00e4hendab, et eksport \u00fcletab importi ja riiki on voolanud hulganisti kapitali.<\/p>\n

V\u00e4lisvaluuta reservide poolest on L\u00f5una-Korea maailmas kaheksandal kohal \u2013 need on suuremad kui n\u00e4iteks Saksamaal, Itaalial v\u00f5i Brasiilial. See t\u00e4hendab, et kui keskpank hakkaks valuutasid (ja nendega seotud instrumente) m\u00fc\u00fcma, v\u00f5ib neist saada \u00fcks kullaturu suuremaid ostjaid.<\/p>\n

L\u00f5una-Korea v\u00f5ib hakata m\u00fc\u00fcma USA v\u00f5lakirju<\/p>\n

V\u00e4ga huvitav on ka asjaolu, et L\u00f5una-Korea keskpank on investeerinud USA riigiv\u00f5lakirjadesse arvestuslikult ligikaudu 100 miljardit dollarit (Korea residendid kokku 132 miljardit) \u2013 USA riigiv\u00f5lakirjade osakaal reservides on kullast seega 7\u20138 korda suurem. V\u00f5imalik, et sarnaselt Hiina ja mitme teise areneva riigiga hakatakse USA v\u00f5lga asendama kullaga.<\/p>\n

Kui keskpank otsustab kullareservide osakaalu viia 3,1% pealt n\u00e4iteks 20%-le, t\u00e4hendaks see enam kui 500 tonni kulla ostmist. V\u00f5rdluseks: k\u00f5ikide keskpankade kullaostud kokku ulatusid 2025. aastal 863 tonnini.<\/p>\n

M\u00f5istagi ei ostetaks kogu kulda korraga. K\u00fcll aga v\u00f5ib riigi reservide mahtu arvestades saada L\u00f5una-Koreast j\u00e4rgnevatel aastatel kullaturu \u00fcks suuremaid m\u00e4ngijaid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Veel ei ole teada, kas keskpank on ka esimesed kullaostud juba sooritanud. Keskpangal on tugev konfidentsiaalsuse poliitika. Viimati…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":251659,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,780,781,672,778,777,779,65],"class_list":["post-251658","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-investeerimine","tag-kasulik","tag-majandus","tag-maksud","tag-pension","tag-seadused","tag-turundus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117091727187978424","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/251658","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=251658"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/251658\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/251659"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=251658"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=251658"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=251658"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}