Isamaa tutvustas kolmap\u00e4eval erakonnapoolset alternatiivset riigieelarve ettepanekut. Erakonna esimees Urmas Reinsalu t\u00f5i kolmap\u00e4evasel pressikonverentsil v\u00e4lja eelarven\u00f5ukogu kriitika valitsuse eelarvele ning r\u00f5hutas, et eelarve peab p\u00f5hinema korras riigirahandusel, mida on tarvis majanduskeskkonna usaldusv\u00e4\u00e4rsuse tagamiseks.<\/p>\n
Erakond tegi eelarvesse kokku 10 muudatusettepanekut.<\/p>\n
“Isamaa alternatiivne ettepanek n\u00e4eb ette, et me peame tegema pingutuse ja j\u00e4rgmistel aastatel peab eelarvemiinus olema mitte 4,5 protsenti, vaid kolm protsenti,” \u00fctles ta. Reinsalu r\u00f5hutas, et valitsus ei ole arvestanud, kuidas kaitsekulude vabastusklausli l\u00f5ppemisel eelarve taas piiridesse mahuks.<\/p>\n
Katteallikana oma plaanidele pakub Isamaa v\u00e4lja maksuk\u00fc\u00fcru kaotamisest loobumise, samuti teise pensionisamba maksete peatamise. “V\u00f5larahaga ei ole v\u00f5imalik t\u00e4ita valimislubadusi,” m\u00e4rkis Reinsalu.\u00a0<\/p>\n
Isamaa hinnangul ei tohi maksukoormus kasvada ja selle langetamisel peab olema strateegiline eesm\u00e4rk, mis on inflatsiooni ja hinnat\u00f5usu pidurdamine. \u00dchtlasi tuleb Reinsalu s\u00f5nul tagasi p\u00f6\u00f6rata viimane k\u00e4ibemaksut\u00f5us.<\/p>\n
Paketi osana peab Isamaa vajalikuks ka k\u00e4ibemaksu langetamist p\u00f5hitoiduainetele, seda k\u00fcll t\u00e4htajaliselt. Veel soovib Isamaa ka tulumaksuvabastust alates esimesest lapsest.<\/p>\n
Sotsiaaldemokraadid tegid eelarvele 17 muudatusettepanekut, millest viis tulid riigikogu fraktsioonilt ja 12 saadikutelt.<\/p>\n
Erakonna aseesimehe Riina Sikkuti s\u00f5nul toob plaanitav riigieelarve \u00fchiskonda juurde sotsiaalseid probleeme ja eba\u00f5iglust ning valitsus premeerib oma maksuotsustega h\u00e4sti teenivaid j\u00f5ukaid inimesi.<\/p>\n
Seega teevad sotsid eelarvesse ettepaneku t\u00f5sta toimetulekupiiri t\u00e4naselt 200 eurolt 300 euroni ja suunata erihoolekandes valitseva kriisi leevendamisse 30 miljonit eurot.<\/p>\n
Laste ja lastega perede toetamiseks taotlevad sotsid huvihariduse toetuse kahekordistamist ja koolitoidu toetuse t\u00f5stmist \u00fchelt eurolt 1,5 euroni lapse kohta ning esimese ja teise lapse toetuse t\u00f5stmist t\u00e4naselt 80 eurolt 100 euroni kuus.<\/p>\n
“Lasteaia\u00f5petajad v\u00e4\u00e4rivad sarnaselt kooli\u00f5petajatega palgat\u00f5usu, mist\u00f5ttu tuleb neli miljonit eurot suunata nende palgatoetuse tarbeks. Samuti vajab lahendamist ERSO orkestrantide palgamure,” \u00fctles Sikkut pressiteate vahendusel.<\/p>\n
Veel soovivad sotsiaaldemokraadid rea ettepanekutega edendada regionaalset arengut. Saadikud soovivad suurendada kohalike omavalitsuste tasandusfondi 14 miljoni euro v\u00f5rra ning eraldada 20 miljonit eurot kohalike teede mustkatte alla viimisele, 1,5 miljonit eurot\u00a0hajaasustuse programmile ja miljon eurot bussiliinide jaoks ning toetada 10 miljoni euroga sigade Aafrika katku kulude katmist ja tootmismahu taastamist.<\/p>\n
Keskerakonna fraktsioon tegi riigieelarvele kaheksa muudatusettepanekut, nimetades nende eesm\u00e4rgiks parandada inimeste toimetulekut ja pakkuda lahendust demograafilisele kriisile.<\/p>\n
Fraktsiooni esimehe Lauri Laatsi s\u00f5nul on inflatsioon ja majandussurutis halvendanud Eesti perede toimetulekut ja j\u00e4rgmise aasta eelarve p\u00f5hilistele probleemidele lahendusi ei paku.<\/p>\n
N\u00e4iteks teeb Keskerakond ettepaneku langetada toiduainete k\u00e4ibemaksu, kaotada automaks, taastada tasuta maakondlik \u00fchistransport ning nagu sotsiaaldemokraadidki soovib erakond t\u00f5sta lapsetoetus pere esimese ja iga j\u00e4rgmise lapse kohta 100 eurole kuus. Lisaks soovib erakond ka \u00fcksi elava pension\u00e4ri toetust t\u00f5sta 100 euro v\u00f5rra 300 eurole.<\/p>\n
Olulisel kohal on Lauri Laatsi s\u00f5nul ka transpordiga seotud k\u00fcsimused, mis puudutavad automaksu kaotamist ning \u00fchtlasi soovib erakond tasuta maakondliku \u00fchistranspordi taastamist.<\/p>\n
Teiseks lugemiseks saab riigieelarve eeln\u00f5ule muudatusettepanekuid esitada kolmap\u00e4eval kella 17.15-ni.<\/p>\n
EKRE riigieelarve muudatusettepanekud hoiaksid kokku ligi 270 miljonit eurot<\/p>\n
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitas ka oma muudatusettepanekud 2026. aasta riigieelarve seaduse eeln\u00f5ule. Ettepanekute seas on plaan v\u00f5tta raha \u00e4ra Rail Balticu projektilt ja hoida kokku nii taastuvenergia valdkonnas kui ka kliimamuutuste leevendamise osas. Ettepanekute kohaselt oleks kokkuhoiukohti ligi 270 miljoni euro ulatuses.<\/p>\n
“V\u00e4hendada 174 143 120 euro v\u00f5rra riigieelarve vahendeid kliimaministeeriumi valitsemisalal Rail Balticu projektilt. Selle eesm\u00e4rk on tagada riigieelarve vahendite m\u00f5istusp\u00e4rasem ja tulemuslikum kasutamine Eesti sisese taristu arendamiseks. Projekti praegune kulukus, ebaselge majanduslik tasuvus ja puudulik kaubaveo perspektiiv ei \u00f5igusta miljarditesse ulatuvaid investeeringuid, eriti olukorras, kus riigil puuduvad piisavad vahendid oluliste kodumaiste \u00fchenduste \u2013 neljarealised maanteed Tallinn\u2013Tartu ja Via Baltica suunal – v\u00e4ljaarendamiseks,” selgitati teadaandes.\u00a0<\/p>\n
EKRE hinnangul raha suunamine Rail Balticu asemel Eesti teedev\u00f5rgu ja regionaalsete \u00fchenduste parandamisse toetaks otsesemalt majanduse elavdamist ja ettev\u00f5tluse arengut.\u00a0<\/p>\n
Lisaks tuleks erakonna hinnangul v\u00e4hendada riigieelarve vahendeid kliimaministeeriumi valitsemisalal taastuvenergia osakaalu suurendamise rahastuses ja kliimamuutuse programmis.<\/p>\n
“Praegune praktika, mille kohaselt taastuvenergia arendust k\u00e4sitletakse automaatselt \u00fclekaaluka avaliku huvina, on \u00f5iguslikult ja sisuliselt problemaatiline, sest eirab kohalike kogukondade, looduskeskkonna ja alternatiivsete lahenduste kaalumist. Nii \u00f5iguskantsler kui ka mitmed kodaniku\u00fchendused on r\u00f5hutanud, et \u00fckski avalik huvi ei saa p\u00f5hiseaduslikult olla teistest t\u00e4htsam ilma konkreetse sisulise kaalumiseta. Tulevased investeeringud ei saa olla \u00fcksnes formaalsete eesm\u00e4rkide t\u00e4itmised arendajate huvides,” seisis teates.<\/p>\n
“Praegune kliimapoliitika on muutunud \u00fclem\u00e4\u00e4ra kalliks ja v\u00e4het\u00f5husaks, keskendudes peamiselt s\u00fcsihappegaasi kvoodimajandusele ning subsiidiumidele, mille tegelik m\u00f5ju kliimale on marginaalne, ent majanduslik koormus ettev\u00f5tetele ja tarbijatele suur. Kliimameetmete \u00fclem\u00e4\u00e4rane rahastamine moonutab energiaturgu, p\u00e4rsib konkurentsiv\u00f5imet ja suunab ressursid eemale Eestile strateegiliselt olulisematest valdkondadest, nagu energeetiline iseseisvus, infrastruktuur ja teadusarendus. Seet\u00f5ttu on m\u00f5istlik v\u00e4hendada kliimapoliitika kuluridasid seni, kuni pole selgunud nende programmide tegelik t\u00f5husus ja positiivne m\u00f5jule Eesti majandusele ning elanike heaolule,” kirjutati avalduses.<\/p>\n
Lisaks tuleks erakonna hinnangul v\u00e4hendada ka 36 840 000 euro v\u00f5rra valitsuse sihtotstarbeta reservi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Isamaa tutvustas kolmap\u00e4eval erakonnapoolset alternatiivset riigieelarve ettepanekut. Erakonna esimees Urmas Reinsalu t\u00f5i kolmap\u00e4evasel pressikonverentsil v\u00e4lja eelarven\u00f5ukogu kriitika valitsuse…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":16318,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,1016,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-25166","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-riigieelarve","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/25166","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=25166"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/25166\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/16318"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=25166"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=25166"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=25166"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}