Kui esmapilgul v\u00f5ib tunduda, et Soome emafirmaga ettev\u00f5tte juhtimisel on k\u00f5ik juba ette kirjutatud, siis tegelikult on olukord olnud vastupidine. Prisma Peremarket tuli ehitada \u00fcles nullist, \u00f5ppida turgu tundma ning leiutada uusi l\u00e4henemisi. Oma kogemusi ja m\u00e4lestusi Prisma juhtimisest jagavad Liisi Jauho, Leena Laitinen, Arttu Laine, Janne Lihavainen ja Teemu Kilpi\u00e4.<\/p>\n
Aeg, kui Prisma peamiseks konkurendiks oli turg<\/p>\n
Praegu tundub iseenesestm\u00f5istetav, et suurest poest leiad nii vajalikud toiduained, spordisokid kui ka jalgratta, aga kui Prisma Eestis alustas, oli h\u00fcpermarketi formaat siin veel uus ning paljud t\u00e4nased ostuharjumused t\u00e4iesti v\u00f5\u00f5rad.<\/p>\n
Esimene Prisma Eesti tegevjuht Liisi Jauho liitus projektiga ajal, mil Sikupilli Prisma hoonet alles ehitati. Kuigi aastatel 1995-1997 oli ta tegutsenud Tallinnas Sokose kaubamaja tegevjuhina ning p\u00e4rast seda juhtinud Lahtis Prisma kauplust selle avamise perioodil, siis Prisma Eesti puhul tuli t\u00e4iesti puhtalt lehelt pihta hakata. \u201eAlustasime nullist \u2013 inimeste v\u00e4rbamise, sortimendi loomise, turunduse ja k\u00f5igega,\u201c meenutab aastatel 2000\u20132003 Prismat juhtinud Jauho.<\/p>\n
Sikupilli Prismat avades oli vaja palju rohelist teipi v\u00f5i kile, millega poepinnad katta, et need Prisma br\u00e4ndiga koosk\u00f5las oleks. Jauho meenutab: \u201eAvamiseks osteti kogu Eestis saada oleva roheline teip \u00e4ra ja l\u00f5puks j\u00e4i ka sellest puudu!\u201c<\/p>\n
Toonane kaubandusmaastik oli t\u00e4nasest v\u00e4ga erinev. Suuri h\u00fcpermarketeid oli Eestis v\u00e4he ning Prisma peamisteks konkurentideks olid turud. Inimesed uskusid, et just sealt saab k\u00f5ige v\u00e4rskema ja odavama kauba. Prisma kasutas seda v\u00f5rdlust isegi oma reklaamides.<\/p>\n
Ka aastatel 2002\u20132003 Prismas \u00e4rijuhi ja 2003-2004 tegevjuhina t\u00f6\u00f6tanud Arttu Laine kirjeldab algusaega pigem ettev\u00f5tluselaadse tegevuse kui valmis kontseptsiooni kopeerimisena. Kuigi Prisma oli Soomes juba tuntud, polnud sealsel peakontoril vastuseid k\u00f5igile Eesti turgu puudutavatele k\u00fcsimustele. K\u00f5iki kohalikku \u00e4ri puudutavaid aspekte tuli ise tundma \u00f5ppida. \u201eEi saanud Soome peakontorisse helistada, sest neil polnud vastuseid meie spetsiifilistele k\u00fcsimustele. Sama oli ka juhtimisega \u2013 tuli peeglisse vaadata ja m\u00f5elda, kuidas olla parem juht oma kolleegidele,\u201c r\u00e4\u00e4gib Laine. \u201eSaime Eestis midagi t\u00e4iesti uut k\u00e4ima l\u00fckata. See oli kindlasti \u00fcks parimaid perioode mu terves karj\u00e4\u00e4ris,\u201c lisab ta.<\/p>\n
Koskenkorva buss ja t\u00f6\u00f6pakkumine Caf\u00e9 Amigo trepil<\/p>\n
Vaadates tagasi Prisma algusaastatesse, siis k\u00f5ige vastuolulisema turundusidee auhinna v\u00f5idaks kindlasti Koskenkorva buss. P\u00e4rast Eesti Euroopa Liiduga \u00fchinemist tekkis v\u00f5imalus m\u00fc\u00fca alkoholi ka Soome klientidele. Prisma sai eriloa m\u00fc\u00fca kastiga Koskenkorva viina ning pani Viru hotelli ja Sikupilli Prisma vahele k\u00e4ima eribussi. \u201ePraeguste piirangute juures tundub see ulme, aga siis oli see k\u00f5ik seaduslik. Ja ma ise olin sellest ideest nii \u00f5hinas, et mu lapsed hakkasid kodus Koskenkorva bussi m\u00e4ngima,\u201c naerab Arttu Laine.<\/p>\n
Viru hotellist sai alguse ka Janne Lihavaineni teekond Prisma Eestis. Nimelt kutsus Arttu Laine ta t\u00f6\u00f6le Viru hotelli \u00f6\u00f6klubi Caf\u00e9 Amigo trepil. Lihavainen t\u00f6\u00f6tas tollal Soomes SOK Prismade ja v\u00e4iksemate kaupluste sortimendijuhina ning hakkas pakkumise j\u00e4rel eesti keelt \u00f5ppima lausa kahel kursusel.<\/p>\n
Eestisse j\u00f5udis ta siiski alles kaks aastat hiljem, 2003. aasta suvel. Elukaaslasele lubas Lihavainen, et Soomest ollakse \u00e4ra umbes paar aastat. Kokku sai neid aastaid 14: esmalt t\u00f6\u00f6tas ta Prisma kaubandusjuhi ning aastatel 2007\u20132017 tegevjuhina.<\/p>\n
Esimestest t\u00f6\u00f6p\u00e4evadest meenutab ta Sikupilli teisel korrusel asunud v\u00e4ikest kontorit, Liisi Jauhot, kes p\u00fc\u00fcdis talle paari n\u00e4dalaga k\u00f5ik vajaliku selgeks \u00f5petada, ja ligi 30-kraadist suvekuumust. Eesti keelt Lihavainen juba oskas, kuid kaubanduse erialast s\u00f5navara polnud kursustel \u00f5petatud. See tuli omandada t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus, nagu palju muudki. \u201eMa kindlasti ei kartnud, ma usaldasin ennast, et saan selle t\u00f6\u00f6ga hakkama,\u201c s\u00f5nab Lihavainen.<\/p>\n
Naljal oli oluline roll<\/p>\n
Leena Laitinen kolis Eestisse 1. aprillil. Kuigi tegemist on rahvusvahelise naljap\u00e4evaga, siis t\u00f6\u00f6pakkumine oli \u00f5nneks p\u00e4ris. Aastatel 2004\u20132006 Prisma Eesti tegevdirektorina ja seej\u00e4rel SOK Eesti piirkonnajuhina t\u00f6\u00f6tanud Laitinen meenutab, et oli uue alguse eel v\u00e4ga elevil, kuid tundis alates esimesest p\u00e4evast, nagu oleks koju j\u00f5udnud.<\/p>\n
Ta otsustas kohe, et tahab Eestis elades \u00e4ra \u00f5ppida ka eesti keele. \u201eAlguses mulle endale tundus, et ma r\u00e4\u00e4gingi eesti keelt v\u00e4ga h\u00e4sti,\u201c meenutab ta, kuigi tegelikkus polnud p\u00e4ris see. Prismas valitsenud hea suhtumine ja meeskonnavaim t\u00e4hendasid seda, et keegi ei teinud selle kohta m\u00e4rkusi \u2013 isegi kui see l\u00f5i m\u00f5nikord humoorikaid olukordi. See hea kambavaim kinnitas k\u00f5igile, et vigade tegemist ei pidanud kartma.<\/p>\n
Leena luges paar aastat tagasi \u00fcht uuringut, kus toodi v\u00e4lja, et huumor on edukates ettev\u00f5tetes v\u00e4ga olulisel kohal ning sama kehtis Prismas kohe algusajast. Tema s\u00f5nul v\u00f5isid kolleegid l\u00f5petada v\u00e4ga sisulisi e-kirju naljaga v\u00f5i kasutada \u00fcksteise kohta h\u00fc\u00fcdnimesid. Veel rohkem avaldas talle muljet Eesti kolleegide tegutsemiskiirus.<\/p>\n
\u201eM\u00e4letan h\u00e4sti, et kui ma \u00fchel hommikul mainisin, et poes v\u00f5iks paigutust muuta k\u00fclastajate ostukogemuse parandamiseks, siis j\u00e4rgmiseks hommikuks oligi see tehtud,\u201c r\u00e4\u00e4gib Laitinen. Tema Prisma-ajast kaasa v\u00f5etud m\u00f5te on sama vahetu: kui tahe on olemas, leidub ka lahendus.<\/p>\n
Soome kontseptsioon, Eesti inimesed<\/p>\n
Viie juhi meenutustest koorub v\u00e4lja sama t\u00f5demus: valmis kontseptsiooni on v\u00f5imalik k\u00fcll teise riiki teatavate kohandustega \u00fcle tuua, kuid ettev\u00f5tet kaugelt juhtida ei saa. Liisi Jauho s\u00f5nul \u00f5petas Prisma talle, kui oluline on lokaliseerimine: \u201eIsegi suur ettev\u00f5te peab sobituma kohalikku keskkonda ja ellu. Kuigi kuulusime S-Gruppi, oli Prisma Eestisse tulek tol ajal omamoodi teedrajav projekt.\u201c Leena Laitinen lisab, et kontseptsioon peab alati l\u00e4htuma kliendist \u2013 igal turul tuleb eraldi aru saada inimeste vajadustest, k\u00e4itumisest ja ootustest.<\/p>\n
Janne Lihavainen \u00f5ppis Eestis eelk\u00f5ige seda, kui t\u00e4htis on juhtimisel kultuuride erinevusi m\u00f5ista ja nendega arvestada. 2000. aastate keskpaigas tajuti Eestis ja Soomes t\u00f6\u00f6tajate ja juhtide vahelist distantsi tema s\u00f5nul v\u00e4ga erinevalt. Hea juht peab oskama neid erinevusi m\u00e4rgata, s\u00f5ltumata sellest, kas tema vastutada oli kaks inimest v\u00f5i tuhat. \u201eV\u00e4\u00e4rtused ei ela strateegiapaberites, vaid p\u00e4riselus,\u201c v\u00f5tab Lihavainen \u00f5ppetunni kokku.<\/p>\n
Alles 2026. aasta kevadel Prisma Peremarketist lahkunud Teemu Kilpi\u00e4 on S-Grupi ja Prismaga v\u00e4ga pikalt seotud olnud, alustades oma karj\u00e4\u00e4ri 2006. aastal Prismas arendusjuhina t\u00f6\u00f6tades. 2014. aastal naasis ta sortimendi- ja hankedirektorina ning 2019\u20132026 maajuhina. Tema jaoks seob nii kliente kui ka kolleege \u00fcks p\u00f5him\u00f5te: inimkesksus.<\/p>\n
\u201eEttev\u00f5ttes v\u00f5ib k\u00fcll olla hierarhia, kuid l\u00f5puks r\u00e4\u00e4gib ikkagi inimene inimesega ning kedagi ei j\u00e4eta \u00fcksi,\u201c \u00fctleb Kilpi\u00e4. Sama oluline on tema s\u00f5nul \u00fchine eesm\u00e4rk: \u201eKui seda pole, v\u00f5ib k\u00fcll palju vaeva n\u00e4ha, kuid t\u00f6\u00f6 ei kanna vilja. Kui siht on silme ees, siis saab juba edasi minna sellega, et mis vahendite ja viisidega me selleni j\u00f5uame,\u201c lisab ta.<\/p>\n
Kohukesed \u00fchendavad<\/p>\n
K\u00f5ik Prisma varasemad juhid on \u00fcksmeelele ka selles, et Eestist ei saa lahkuda, ilma et kohalikud maitsed sinuga kaasa tuleksid. Liisi Jauho pere ostukorvi j\u00f5udsid sageli kohukesed, mida armastas tema laps. Meelde j\u00e4id ka pannkoogijahu ja traditsiooniline rukkileib. Arttu Laine ostab koos lastega Eestis k\u00e4ies samuti kohukesi, sest need seostuvad perele siin elatud lapsep\u00f5lvega.<\/p>\n
Leena Laitineni lemmikute hulka kuulusid lisaks kohukestele suitsujuust, verivorst ja viineripirukad. Janne Lihavainen hindas Eesti leivavalikut ning kohalikke puu- ja k\u00f6\u00f6givilju. Erilise m\u00e4lestusena j\u00e4id talle meelde singirullid ja t\u00e4idetud munad: \u201eKui neid serveeriti, siis tekkis kohe tunne, et oled teretulnud ja v\u00e4ga oodatud,\u201c meenutab ta.<\/p>\n
Kilpi\u00e4 t\u00f5stab esile Prisma omabr\u00e4ndide tooteid, Eesti mett ja Muhu leiba, kuid tema hinnangul on Eesti toidu kvaliteet tervikuna v\u00e4ga k\u00f5rge.<\/p>\n
Prisma t\u00e4nab k\u00f5iki, kes meie loo kujunemisele kaasa on aidanud!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui esmapilgul v\u00f5ib tunduda, et Soome emafirmaga ettev\u00f5tte juhtimisel on k\u00f5ik juba ette kirjutatud, siis tegelikult on olukord…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":252132,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,780,781,672,778,777,779,65],"class_list":["post-252131","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-investeerimine","tag-kasulik","tag-majandus","tag-maksud","tag-pension","tag-seadused","tag-turundus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117094208149452686","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/252131","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=252131"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/252131\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/252132"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=252131"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=252131"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=252131"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}