Kuidas sa tantsu juurde j\u00f5udsid?<\/p>\n
Kuni 14-aastaseks saamiseni tegelesin kergej\u00f5ustikuga \u2014 kaugush\u00fcpe ja pikamaajooks. T\u00e4nu mu pikkusele tahtsid treenerid mind ikka k\u00f5rgush\u00fcppe juurde suunata, aga mulle ei sobinud, ei tea, selg kuidagi ei paindunud tahapoole. Siis tundsin, et vajan midagi loomingulisemat. L\u00e4ksin OMAtsirkusesse. Tsirkus mulle meeldis, aga mingi hetk sain aru, et ikka tants on minu asi. V\u00f5tsin julguse kokku ja l\u00e4ksin ETA Tantsukooli katsetele.<\/p>\n
Mida sa kartsid?<\/p>\n
Enda arvates olin tantsu jaoks natuke puine ja tundus ka imelik alles 14-aastasena tantsuga alustada. N\u00fc\u00fcd saan aru, et see on normaalne. Paljud on tantsu juurde veel hilisemas eas j\u00f5udnud. Tegelikult on see mulle isegi kasuks tulnud. ETAs olid mu kursusejuhendajateks Eliisa Sirelpuu ja R\u016bta Ronja Pakalne. Siis algas ka koroonaaeg, p\u00f5him\u00f5tteliselt tegin t\u00f6\u00f6d\u00a0online. Alguses olin hullult uudishimulik, vaatasin videoid, lugesin raamatuid, uurisin k\u00f5ike kaasaegse tantsu kohta, v\u00f5tsin osa t\u00f6\u00f6tubadest, pidin teistele j\u00e4rele j\u00f5udma.<\/p>\n
Seej\u00e4rel kandideerisid Islandi kunsti\u00fclikooli, kus l\u00f5petasid kaasaegse tantsu eriala. Miks just see kool?<\/p>\n
Teadsin, et tahan minna v\u00e4lismaale \u00f5ppima. Esialgu oli raske aru saada Euroo\u00adpa tantsukoolide erinevustest. Katsetel sain aru, et selle kooli atmosf\u00e4\u00e4r sobib mulle. Kuna nad teatasid minu vastuv\u00f5tmisest juba veebruaris, siis teistesse koolidesse ma ei kandideerinudki. SNDO, kus paljud eestlased on \u00f5ppinud, tundus mulle sobimatu, sest sinna minnakse juba iseenda v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud praktikat edasi arendama. Mina alles otsisin enda omap\u00e4ra. Sellep\u00e4rast sobiski mulle Islandi kool rohkem.<\/p>\n
Eestlased on n\u00e4inud kogu teie kursust ka S\u00f5ltumatu Tantsu Laval. Kuidas te sinna sattusite?<\/p>\n
See oli minu idee. Mul olid kursusekaaslased igalt poolt P\u00f5hjamaadest. R\u00e4\u00e4kisime omavahel, et k\u00fcll on hea, kui on k\u00f5ikjal kontakte, aga tegelikult neid eriti ei kasutanud. Oluline oli ka kodustele n\u00e4idata, millega ma need kolm aastat koolis tegelenud olin. Me esinesime Rootsis, kahes Soome linnas. Mul polnud varem olnud produtseerimise kogemust. Lihtsalt hakkasin taotlusi kirjutama. Saime majad \u00fcsna kiiresti n\u00f5usse, leidsime ka rahastuse. Sel aastal l\u00f5petas noorem kursus, kus \u00f5ppis ka Mari Ann Valkna. Ma organiseerin ka neile tuuri nende kodulinnas: Oslos, Helsingis, Tallinnas. Nii saab kohtuda koolikaaslaste peredega ja saab ka \u00fcldiselt aru, millisest keskkonnast \u00f5pilased p\u00e4rit on.<\/p>\n
Miks sina neid tuure korraldad?<\/p>\n
Mind t\u00f5mbab, kui saan mingit probleemi lahendada. Produtsendit\u00f6\u00f6 on v\u00e4ga p\u00f5nev. Viimasel ajal olen seda v\u00e4hem teinud, olen rohkem laval. Saan aru, millise joovastuse sealt saab. Siiski plaanime koos kooliga neid tuure j\u00e4tkata, normaalse rahastusega ja igal aastal.<\/p>\n
Kuidas sulle Islandi keskkond sobis?<\/p>\n
Ma sobitusin sinna p\u00e4ris h\u00e4sti. K\u00f5ik arvasid, et ma olengi islandlane. Esiteks on nimi islandip\u00e4rane, n\u00e4en islandlase moodi v\u00e4lja ja ka aktsent on sarnane. \u00d5ppisin ka islandi keele enam-v\u00e4hem \u00e4ra. Mul ei olnud kultuuri\u0161okki, aga mida kauem seal elasin, seda rohkem m\u00f5istsin, mis on minu jaoks ja mis mitte. N\u00fc\u00fcd olen tagasi, sest Eesti etenduskunsti maastik on palju intrigeerivam ja mitmekesisem kui Islandi oma. Siin on mulle v\u00e4ga palju t\u00f6\u00f6d pakutud, Islandil lihtsalt pole nii ohtralt v\u00f5imalusi.<\/p>\n
V\u00f5rreldes Islandiga v\u00f5ib see nii olla, aga kui v\u00f5rrelda muu Euroopaga, kuidas siis?<\/p>\n
Kooli ajal k\u00e4isin ka Berliinis ja Pariisis praktikal, olen osalenud Br\u00fcsselis erinevates t\u00f6\u00f6tubades. Ma ei m\u00f5tle enam nii, et ainult Eestis saab tantsijana t\u00f6\u00f6tada. Hoian kogu aeg silmad lahti. Kusagil ei ole raha liiga palju, see mure on k\u00f5ikjal sarnane. Eestis ma ei virise selle \u00fcle, et j\u00e4lle raha pole. Euroopas on konkurents lihtsalt palju suurem.<\/p>\n
Su isa on lastekirjanik Jaanus Vaiksoo, \u00f5de n\u00e4itleja Johanna Vaiksoo, ka vend August Vaiksoo on osalenud Liisbeth Horni suurep\u00e4rases lavastuses “T\u00f5sielu laulikud”. Millega su ema tegeleb?<\/p>\n
Ema on lasteaia\u00f5petaja. Ta elab meile v\u00e4ga kaasa. Vend August t\u00f6\u00f6tab Raamatukois. Ta on elukunstnik, loeb h\u00e4sti palju raamatuid ja \u00f5pib hetkel fl\u00f6\u00f6ti. Ta naudib elu t\u00e4iega. Mulle tundub, et temal on \u00f5nnestunud oma s\u00fcdame h\u00e4\u00e4lt kuulata ja selle pealt minna. V\u00e4ga inspireeriv! Meil on see suur privileeg, et meie vanemad on v\u00e4ga toetavad, mitte mingit pinget pole meile peale pandud. \u00dcldse on meil v\u00e4ga kultuurne pere. Teatris olen k\u00e4inud juba lapsest saati. Ma isegi ei m\u00e4leta oma esimest n\u00e4htud lavastust. See k\u00f5ik on loomulik osa elust. Kooli ajal lugesin tohutult palju. Esitasin \u00f5petajale j\u00e4rjest uusi ja uusi raamatuid, mida olin lugenud. Mulle meeldisid kooli ajal ka geograafia ja matemaatika.<\/p>\n
Millal valid raamatu lugemise ja millal teatri vaatamise?<\/p>\n
Kirjandus on hetkel tagaplaanile j\u00e4\u00e4nud. Loen, kui keegi soovitab midagi. Varem oleks olnud lihtsam sellele k\u00fcsimusele vastata. N\u00fc\u00fcd tegelen etenduskunstiga. Teater oli ehk rohkem v\u00f5lumaailm, see tekitas alati tundeid. Etenduskunst on ju siin ja praegu, kohtumine inimestega. Kui etendan, siis tunnen alati, et annan midagi konkreetsele inimesele, kes on vaatama tulnud. Kuidagimoodi v\u00e4ljendub iga inimene minu kehalisuses. Mul ei ole vahet, kas saalis on kaheksa v\u00f5i sada inimest.<\/p>\n
Kui palju sa lavastust tehes vaatajale m\u00f5tled?<\/p>\n
Ma olen ikkagi olnud rohkem etendaja kui lavastaja. Tantsides meeldib mulle vaatajale silma vaadata, mitte v\u00f5tta publikut massina. Sama asi on lavapartneritega \u2014 mulle meeldib, kui laval toimub p\u00e4ris kontakt ja muutus. P\u00fc\u00fcan m\u00e4nguruumi avada, j\u00e4tta ruumi kohaloluks ja reageerimiseks.<\/p>\n
Erinevates teatrimajades ja kohtades on publik \u00fcsna erinev?<\/p>\n
P\u00fc\u00fcan j\u00e4\u00e4da iseendaks. V\u00f5tan nende erinevad reaktsioonid vastu, aga mina olen ikka mina. ETA Tantsukompaniiga k\u00e4isime just Eesti tuuril: Kundas, Pajusis, mujal v\u00e4ikestes kohtades. P\u00e4rast etendust on ka kohtumine publiku ja tegijate vahel. V\u00e4ga p\u00f5nev on kuulda inimeste m\u00f5tteid. Sellel pole mingit vahet, kas on v\u00e4ike v\u00f5i suur koht. Ma lihtsalt n\u00e4itan neile, kuidas mina laval olen. V\u00e4ikestes kohtades on publik elavam, parem on aru saada, millal nad on vastuv\u00f5tlikud, millal mitte. Tallinnas on vaataja tuimem. Ise olen ka samasugune, olen vaadates m\u00f5tlikum ja vaiksem, l\u00f5pus \u00fctlen, et vau, nii \u00e4ge oli.<\/p>\n
Mida te tuuril n\u00e4itasite?<\/p>\n
Meil oli kaks l\u00fchilavastust. \u00dcks oli \u0161oti lavastaja Anna Kenricki “R\u00e4\u00e4gi v\u00e4lja” ja teine meie endi “LOOP”. “Meie” all pean silmas ennast ja koreograafe Daniela Privist, Mariann Onkelit ja Marko Reitalu.<\/p>\n
Kuidas see demokraatlik lavastamine ja \u00fchisloomine k\u00e4ib?<\/p>\n
Alguses arutame koos, millest \u00fcldse lavastust teha. Kompromiss peab seal igal juhul s\u00fcndima. Proove alustame juba \u00fchiselt platvormilt. Samas oleme tantsijatena erinevad inimesed ja meil on erinevad arvamused, see k\u00f5ik j\u00f5uab lavale. Ehk siis see, mida teeme, on kokku lepitud, aga kuidas seda teha, j\u00f5uab vaatajate ette. Ma ei ole ju ise seda lavastust n\u00e4inud, aga tagasiside on olnud hea. Vahel igatsen konkreetset lavastajat, kes tuleks enda ideedega. STLis osalesin just Ungari koreograafi Julia Vavra lavastuses “T\u00e4helepanuv\u00f5rk”. Temal oli materjal olemas, meiepoolset loomist oli v\u00e4he, aga muidugi tegi ta oma ettepanekud meie pealt. Vanema generatsiooni tantsija Tiina M\u00f6lder lahendas n\u00e4iteks sotsiaalmeediasse suhtumise k\u00fcsimust minust t\u00e4iesti erinevalt. Vahel etendajana v\u00e4sitab, kui peab kogu aeg ise stseeni v\u00e4lja m\u00f5tlema ja materjali looma. Aga m\u00f5lemad t\u00f6\u00f6meetodid on p\u00f5nevad.<\/p>\n
Mis siis oli Julia idee, miks ta v\u00f5ttis vaatajalt selle tunnikese?<\/p>\n
Ta m\u00e4ngis publiku t\u00e4helepanuga. Olime viiekesi laval. Meile kui etendajatele oli v\u00e4ljakutse m\u00e4ngida seljaga publikusse, kuna publik istus m\u00f5lemal pool, v\u00f5i arvestada tervikuga, kui teised tantsijad tegutsevad grupis \u2014 et millal ja miks ruumis teine koht valida.<\/p>\n
See oli siis teie eksperiment, et kuidas te saate hakkama publiku t\u00e4helepanu juhtimisega? Publikule te siis midagi v\u00e4ga \u00f6elda ei tahtnudki?<\/p>\n
Nii ei saa \u00f6elda. Kaasaegne tants p\u00fc\u00fcab selgete s\u00f5numite asemel panna vaataja iseendalt k\u00fcsimusi k\u00fcsima.<\/p>\n
Sa l\u00f5petasid kooli kaks aastat tagasi, aga juba oled paljudel lavadel eredalt n\u00e4htav. Oled teinud Niguliste muuseumis “Elutantsud igavikule”, osalenud STLi l\u00fchilavastuste projektis “Koreograafia+”, kus kohtusid laval dirigent Hirvo Survaga, seej\u00e4rel teinud ETA Tantsukompaniiga “R\u00e4\u00e4gi v\u00e4lja” ja “LOOPi”, samal n\u00e4dalal esietendus STLis R\u016bta Ronja Pakalne “Ruum, mis hoiab \u2014 kaugus, mis puudutab”, kuu hiljem tuli Kanuti Gildi SAALis v\u00e4lja sama lavastaja “Softpower”, millest kaks n\u00e4dalat hiljem siis Julia “T\u00e4helepanuv\u00f5rk”, ja kusagil seal vahepeal ka n\u00e4ituse “Haavatav j\u00e4ljend\u2026”\u00a0performance. Seitse suurt asja kahe aastaga. Kas sa ei karda p\u00f5leda heleda leegiga\u2026 l\u00e4bi?<\/p>\n
Mulle on \u00f6eldud k\u00fcll, et kolm aastat oled popp, aga siis ei taha sind enam keegi n\u00e4ha. Uued ja p\u00f5nevad tantsijad tulevad peale. Muidugi ei saa ma eeldada, et selline see elu olema hakkabki. Ma olen hullup\u00f6\u00f6ra t\u00e4nulik, kui mind kutsutakse. V\u00e4ga raske on ei \u00f6elda. Tasapisi \u00f5pin ka seda.<\/p>\n
Kuidas praktiliselt k\u00e4ib kolme lavastuse korraga tegemine?<\/p>\n
See on olnud kerge. Ma suudan oma peas projekte v\u00e4ga h\u00e4sti eraldada ja ka vahetada. Muidugi on v\u00e4sitav. Liiga palju probleeme pole ka tekkinud. Kui, siis vahel on raske graafikuid \u00fchildada. Tantsukogukond on v\u00e4ga koost\u00f6\u00f6aldis, k\u00f5ik p\u00fc\u00fcavad \u00fcksteisega arvestada.<\/p>\n
Kas sinu keha on igas lavastuses \u00fchesugune v\u00f5i erinev?<\/p>\n
Tahaks loota, et minus on mitu tahku. Mulle on \u00f6eldud, et mul on oma v\u00e4lja kujunenud k\u00e4ekiri. Galeriis tahetigi n\u00e4ha minu stiili. Ju siis kutsujad arvasid, et projektis “Koreograafia+” tehtu ongi minu stiil. Seal olin minimalistlik. Ise tahtsin olla j\u00f5ulisem, kasutada paljusid objekte, l\u00f5puks tegin ikkagi v\u00e4heste vahenditega. Julia ja R\u016bta lavastused tulid samal kuul v\u00e4lja, aga enda arvates olin nendes ikka \u00fcsna erinev. Proovides jooksen esmalt peaga vastu seina, hakkan kohe endale sinikaid tekitama. Julia oli mulle t\u00e4iesti tundmatu koreograaf ja ka tema ei tundnud minu tantsukeelt. Valik toimus\u00a0audition’i kaudu. Usun, et t\u00e4nu sellele oli v\u00f5imalik teistmoodi avaneda.<\/p>\n
N\u00e4iteks kutsusin Hirvo Surva, kuna olen ise v\u00e4ga muusikakauge inimene. Huvitav on see hetk, kui dirigent tuleb saali ja k\u00f5ik t\u00f5usevad aupaklikult p\u00fcsti. Enamik minu koreograafiaid on loodud vaikuses. Mulle sobib keha juba iseenesest, sinna pole midagi muud vaja, \u00fcldiselt olengi v\u00e4ga minimalistlik inimene. Samas on mulle \u00f6eldud, et p\u00e4riselus olen k\u00fcll veidi rafineeritud, aga laval groteskne. Arvan, et \u00fchek\u00fclgsus v\u00f5ib tekkida siis, kui t\u00f6\u00f6tada ainult koos s\u00f5pradega.<\/p>\n
Kas R\u016bta on selline koreograaf, kellel on nii palju h\u00e4id m\u00f5tteid, et ta lihtsalt peabki tegema kaks lavastust \u00fchel hooajal, muidu ei saa?<\/p>\n
Kuna ma tegin kaasa m\u00f5lemas tema lavastuses, siis saan \u00f6elda, et need olid v\u00e4ga erinevad t\u00f6\u00f6d, vaatamata sarnasele stiilile. Eks see v\u00f5ib olla juhus, mis s\u00f5ltus t\u00f6\u00f6plaanide klapitamisest. Ega maja saa pidada kunstnikku terve hooaja ja \u00f6elda, et ta ei tohi teha lavastust teises kohas. Ma s\u00f5lmin ju lepingu ainult kaheks kuuks, \u00fclej\u00e4\u00e4nud ajaga teen, mida ise tahan. Kui meil oleks selline tantsumaja, kes maksaks terve mu aasta kinni, loomulikult koos tervisekindlustusega, siis ehk teeksingi t\u00f6\u00f6d ainult \u00fches majas. V\u00f5i ma ei tea \u2014 \u00e4kki ikkagi teeksin mujal ka. Ega ma raha p\u00e4rast t\u00f6\u00f6d tee. Raha lihtsalt kaasneb t\u00f6\u00f6ga.<\/p>\n
Vabakutselisuse v\u00e4rk?<\/p>\n
Jah. Praegu, kui mul on palju t\u00f6\u00f6d, ma naudin vabakutselisust. Vahel tekitab stabiilsus hoopis hirmu. See annab v\u00f5imaluse olla avatud. Tahan k\u00f5ike proovida. Olen veel nii noor, et kuuetunnise magamisega suudan palju asju teha.<\/p>\n
Estonia teater v\u00f5iks ka sind kutsuda?<\/p>\n
See oleks v\u00e4ga \u00e4ge. Ootan kutset. V\u00f5ib-olla Estonia polegi mind kutsunud sellep\u00e4rast, et tahab eristuda.<\/p>\n
Kellegi idee j\u00e4\u00e4b ju alati esitlemata, kui igal pool p\u00f6\u00f6rlevad samal ajal samad kunstnikud. Pilt muutub j\u00e4rjest \u00fche\u00fclbalisemaks.<\/p>\n
Olen isegi m\u00f5elnud, miks mina k\u00f5ikides nendes lavastustes osalesin. \u00dcks p\u00f5hjus on see, et tahtsin. Ju mul on iha laval olla nii suur. Kui olen n\u00e4htav, siis kutsutakse veel ja veel. Panustan v\u00e4ga palju. Igal vabal hetkel p\u00fc\u00fcan minna ka v\u00e4lismaale \u00f5pitubadesse, et ennast arendada. Aga \u00e4kki on minus ka midagi head? Vabalt v\u00f5ib juhtuda, et minu karakterile ei ole enam tantsumaastikul kohta. Sellep\u00e4rast p\u00fc\u00fcangi ennast kogu aeg tantsijana arendada.<\/p>\n
Meil on hetkel mitu maja, kus t\u00f6\u00f6d teha: Von Krahli teater koos elektron.artiga, STL, ETA, Kanuti Gildi SAAL, otsapidi ka VAT Teater. Kas sa samastad ennast m\u00f5ne majaga rohkem kui m\u00f5ne teisega?<\/p>\n
Mul on iga majaga omamoodi armas suhe olnud. Nende k\u00f5igiga on side olemas. Ma hoolin tantsust \u00fcldiselt, mind huvitab, kuidas nendel majadel l\u00e4heb, aga ma ei sea \u00fcht teistest ettepoole.<\/p>\n
Veel \u00fcks tendents, mida olen t\u00e4hele pannud, on see, et noori koreograafe huvitavad traditsioonid, aga need on kuidagi m\u00e4danemise m\u00e4hisesse pandud. Millest see tuleb?<\/p>\n
N\u00f5us. Rahvakultuur ja p\u00e4rimus on ka minu huviorbiidis. Me oleme lihtsalt sellised eestlased. Ka minule on vabariigi aastap\u00e4ev aasta suurim p\u00fcha. Sinimustvalge on k\u00f5ige ilusam lipp maailmas ja eesti keel k\u00f5ige ilusam keel. Islandil \u00f5ppides m\u00e4rkasin, et teisi nii suuri patrioote meie koolis ei olnud. Meie rahvakultuuris on nii palju p\u00f5nevaid tegelasi, neid on p\u00f5nev uurida. Seda stiili poolt ei oska ma kommenteerida, ei tea, millest see m\u00e4danemise m\u00e4his tuleb. V\u00f5ib-olla ka teiste kunstnike t\u00f6\u00f6dest inspireerumisest. Aga v\u00f5ib-olla tuleb see m\u00e4da kehalisusest. Tantsimine on ju k\u00f5ige loomalikum tegevus. Ka tantsu\u00f5ppes kasutame k\u00f5iki oma meeli: mida me kuuleme, n\u00e4eme, kombime, haistame v\u00f5i tunneme. Ainus meel, mis on tantsides pidevalt v\u00e4lja l\u00fclitatud, on n-\u00f6 r\u00e4\u00e4kimismeel. Ka mu l\u00f5put\u00f6\u00f6 k\u00fcsis k\u00fcsimuse, miks inimene arvab, et ta pole loom. Teatrikunstis on k\u00f5ik naturaalsed tegevused tagaplaanile j\u00e4etud ja varjatud. Selles aga ongi ehk just tantsukunsti eriline olemus.<\/p>\n
\u00dctlen tihti, et tantsijad on k\u00f5ige loomalikumad inimesed. Tants on v\u00e4ga l\u00e4hedal meie natuurile. Kuna tantsus on meie r\u00e4\u00e4kimisv\u00f5ime n-\u00f6 \u00e4ra v\u00f5etud, siis peame hakkama saama muudmoodi. Laval (aga ka p\u00e4riselus) olen teadlik end \u00fcmbritsevast: kus keegi parasjagu liigub; tean, kus on valgus; liigun helidega\/helideta; pidevalt toimub v\u00e4ga sensoorne liikumine ja anal\u00fc\u00fcs. Olen teadlik, kuidas mu keha end igas olukorras tunneb ja mida ta vajab. Ja ma kuulan oma keha. Kui loomad peavad s\u00f6\u00f6ma, nad s\u00f6\u00f6vad. Inimestena me oskame isusid taltsutada, dieeti pidada jne. Kui loomal on vaja keha kergendada, siis ta teeb seda. \u00dches\u00f5naga, inimene on v\u00e4ga teadlik, mis on personaalne ja mis sotsiaalne ruum ja norm. Tantsijana on mul tunne, et ma vahetevahel panen sotsiaalse ruumi normid proovile \u2014 kuna mu keha vajab (nagu iga inimese keha) pidevat liikumises olekut, siis ma luban endale m\u00f5nusaid ringutusi ja haigutusi igal pool, olenemata asukohast: teater, bussipeatus, presidendi vastuv\u00f5tt.<\/p>\n
Ja kui me enne r\u00e4\u00e4kisime m\u00e4danemise m\u00e4hisest, siis k\u00fcllap tuleb see sellest, et tantsijatena on igasugused kehalised reaktsioonid meile v\u00e4ga normaalsed. Ja kes siis muu seda laval n\u00e4itama peaks kui mitte iga p\u00e4ev kehaga kontaktis olevad kunstnikud? Ma ei p\u00fc\u00fca \u0161okeerida, k\u00fcll aga meelde tuletada, kes me oleme \u2014 loomad.<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\tTeater. Muusika. Kino<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuidas sa tantsu juurde j\u00f5udsid? Kuni 14-aastaseks saamiseni tegelesin kergej\u00f5ustikuga \u2014 kaugush\u00fcpe ja pikamaajooks. T\u00e4nu mu pikkusele tahtsid…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":252140,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,4887,45612,140,31698,6635,6637],"class_list":["post-252139","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-juulius-vaiksoo","tag-kaja-kann","tag-meelelahutus","tag-tants","tag-teater-muusika-kino","tag-temuki"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117094247657252781","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/252139","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=252139"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/252139\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/252140"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=252139"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=252139"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=252139"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}