Legend r\u00e4\u00e4gib, et kui Juri Andropov tuli 1982. aastal p\u00e4rast Leonid Bre\u017enevi surma v\u00f5imule, \u00fctles ta \u00fchel poliitb\u00fcroo istungil: “Me ei tunne rahvast, kelle seas me elame.”<\/p>\n
Rohkem kui nelik\u00fcmmend aastat hiljem on Vladimir Putin, samuti KGB taustaga, ilmselgelt sattunud samasugusesse olukorda. Ta eelistab uskuda, et selliseid inimesi, kes on s\u00f5ja vastu, on marginaalselt v\u00e4he ning valdav enamus on s\u00f5ja \u00fcle hoopis r\u00f5\u00f5msad.<\/p>\n
Augusti alguses tsiteeris Putin vabatahtlikke, kellega ta oli varem kohtunud. Nad k\u00fcsisid presidendilt: “Kui s\u00f5jaline erioperatsioon” \u2013 nagu Venemaal s\u00f5da ametlikult nimetatakse \u2013 “\u00fckskord l\u00f5peb, millega me siis tegeleme?” Mida ta vabatahtlikele vastas, Putin ei \u00f6elnud. Ilmselt ei tea ta seda isegi.<\/p>\n
Elu l\u00e4heb aga edasi ja kuna erinevalt Ukrainast ei ole Venemaal s\u00f5jaseisukorda v\u00e4lja kuulutatud, toimuvad 20. septembril riigiduuma valimised. “Valimised” on tinglik m\u00f5iste, sest sellistel puhkudel on juba ammu tegelikult tegemist sellega, et Kreml m\u00e4\u00e4rab parlamendi j\u00e4rgmise koosseisu.<\/p>\n
30. juulil registreeris keskvalimiskomisjon valimistel osalemiseks 11 parteid. K\u00f5iki neid \u00fchendab tingimusteta lojaalsus Kremlile, kuid parlamenti p\u00e4\u00e4seb neist nagu ikka vaid neli v\u00f5i viis. Enamuse saab tavap\u00e4raselt \u00dchtne Venemaa. Kommunistid, liberaaldemokraadid, \u00d5iglane Venemaa ja v\u00e4idetavalt liberaalne partei Nov\u00f5je Ljudi (Uued Inimesed) jagavad omavahel \u00fclej\u00e4\u00e4nud parlamendikohad, mille Kreml neile j\u00e4tab.<\/p>\n
Nende seas, kellele parlamendimandaadid algusest peale k\u00e4ttesaamatud on olnud, on 1993. aastal asutatud ning demokraatlikuks ja liberaalseks peetav partei Jabloko.<\/p>\n
Viimati p\u00e4\u00e4sesid nad riigiduumasse peaaegu 20 aastat tagasi. Sellest ajast alates on Jabloko v\u00f5imalused aina kahanenud osalt seet\u00f5ttu, et partei keeldus koost\u00f6\u00f6st v\u00f5imalike liitlastega (n\u00e4iteks siis veel elus olnud Aleksei Navaln\u00f5iga), osalt aga seet\u00f5ttu, et Kremlis otsustati l\u00f5plikult, et riigiduuma k\u00f5netooli ei anta igasugustele veidratele isikutele. Sellest hoolimata peeti Jablokot n-\u00f6 vanaks parteiks, millesse isegi Putin suhtus teatava lugupidamisega, ning nad ei j\u00e4tnud vahele \u00fchtki valimist.<\/p>\n
Nagu marginaalsele parteile kohane, l\u00e4ks Jabloko valimistele t\u00e4nap\u00e4eva Venemaa jaoks marginaalse loosungi all: “Rahu ja vabaduse eest!”<\/p>\n
Kremlis vastutab valimiste eest presidendi administratsiooni esimene asejuht Sergei Kirijenko, kes arutles loogiliselt, et Jabloko saab taas oma kaks\u2013kolm protsenti h\u00e4\u00e4ltest, parlamenti ei p\u00e4\u00e4se ning t\u00f5estab k\u00f5igile s\u00f5ja vastastele, et neid on kaduvv\u00e4he.<\/p>\n
“Marginaalne j\u00f5ud hakkas niisiis presidendi administratsiooni silme all muutuma halvasti kontrollitavaks ohuks.”<\/p>\n
Kuid registreerimisele j\u00e4rgnenud n\u00e4dalaga t\u00f5usis partei toetus kolmelt protsendilt seitsme protsendini ning valimisteni oli j\u00e4\u00e4nud veel poolteist kuud. Autsaider ja marginaalne j\u00f5ud hakkas niisiis presidendi administratsiooni silme all muutuma halvasti kontrollitavaks ohuks.<\/p>\n
Muidugi seltsimees Stalini p\u00f5him\u00f5tte “pole oluline, kuidas h\u00e4\u00e4letatakse, vaid kuidas h\u00e4\u00e4li loetakse” kohaselt poleks \u00fcksk\u00f5ik milline kodanike toetus sellele parteile siin midagi muutnud. Jablokot ei kavatsenud keegi riigiduumasse lasta ega olekski lasknud.<\/p>\n
Siiski, juba ainu\u00fcksi see, et viiendal s\u00f5ja-aastal k\u00f5laks valimiskampaania raames poolteist kuud teleekraanidel ja vaataks ajalehtedest vastu loosung “Rahu ja vabaduse eest!”, v\u00f5inuks kaasa tuua ettearvamatuid tagaj\u00e4rgi.<\/p>\n
Seejuures ei r\u00e4\u00e4kinud Jabloko midagi sellest, kellele Krimm kuulub, ei astunud vastu valimiste korraldamisele Ukraina okupeeritud aladel ja nii edasi. Piisas s\u00f5na otseses m\u00f5ttes neist kahest s\u00f5nast, et k\u00f5igile oleks selge, et kui tahad, et s\u00f5da l\u00f5ppeks v\u00f5imalikult kiiresti, siis siin on inimesed, kes jagavad sinu seisukohta. Ja h\u00e4\u00e4letamine n\u00e4itab, kui palju teid selliseid on.<\/p>\n
Probleemi m\u00f5istis esimesena FSB 2. teenistus, mis vastutab p\u00f5hiseadusliku korra kaitse eest. Tegutseda tuli kiiresti ja otsustavalt, mist\u00f5ttu esitati juba 7. augustil Venemaa \u00fclemkohtule hagi Jabloko valimistelt eemaldamiseks.<\/p>\n
Nagu FSB-le kohane, valiti sellise hagi esitamiseks sobiv t\u00e4ideviija. Ametlikud parteid, nagu kommunistid v\u00f5i liberaaldemokraadid, kiirustasid k\u00fcll Jablokot ekstremismis ja peaaegu riigireetmises s\u00fc\u00fcdistama, kuid siiski ei s\u00f6andanud nad p\u00f6\u00f6rduda kohtusse n\u00f5udmisega keelata konkurendil valimistel osalemine.<\/p>\n
Hageja rolli sobis suurep\u00e4raselt riigiduuma saadik Rodina parteist Aleksei \u017duravljov. Partei ise riigiduumas esindatud ei ole, kuid \u017duravljov lubati eelmistel valimistel sinna siiski, ilmselt lootuses, et temast v\u00f5ib kasu olla.<\/p>\n
Seni on \u017duravljovist olnud kasu peamiselt arvukatel propagandistlikel telesaadetel esinemisest. Seal on ta kutsunud \u00fcles tapma v\u00e4hemalt kaks miljonit ukrainlast ning r\u00e4\u00e4kinud sellestki, et Euroopas on zoofiilidele spetsiaalsed loomaaiad, kus iga pervert v\u00f5ib tellida, maksta ja seksida kasv\u00f5i kilpkonnaga.<\/p>\n
Saadik \u017duravljov ei vedanud oma \u00fclemusi alt. Oma hagis s\u00fc\u00fcdistas ta Jablokot ekstremismis, v\u00e4lismaises rahastamises ja koguni autori\u00f5iguste rikkumises. Nimelt oli \u00fchel Jabloko plakatil s\u00f5ja s\u00fcmbolina kujutatud tuumaplahvatust. \u017duravljovi s\u00f5nul on fotol kujutatud 1945. aastal toimunud Hiroshima pommitamist ning pildi \u00f5igused kuuluvad USA armeele.<\/p>\n
Selline l\u00e4henemine \u00fcllatas isegi kohtunikku, kes k\u00fcsis, kas \u017duravljov suudab oma v\u00e4iteid t\u00f5endada. Saadikut see ei heidutanud, sest tema s\u00f5nul ei saaks fotot eksisteerida, kui pommitamist ennast poleks toimunud, ning kuna tuumapomm kuulus Ameerika \u00dchendriikidele, siis on ka selle plahvatust kujutav pilt nende omand.<\/p>\n
Taolise loogika j\u00e4rgi on siis nii, et kui keegi soovib tulevikus kasutada tuumaplahvatuse fotot, siis selleks, et mitte sattuda Venemaa \u00f5iguss\u00fcsteemi teerulli alla, peab ta ise valmistama tuumapommi, selle ise \u00f5hku laskma ja ise plahvatust pildistama.<\/p>\n
Hagi absurdsusele vaatamata eemaldas \u00fclemkohus 10. augustil esimest korda Venemaa ajaloos valimistelt partei, mis oli k\u00f5igest k\u00fcmme p\u00e4eva varem valimistele lubatud.<\/p>\n
Nagu \u00fctles tapetud Boriss Nemtsov, ausate valimiste ja ausate k\u00fcsitluste puudumisel saab Venemaal poliitilise j\u00f5u populaarsusest aru saada \u00fcksnes v\u00f5imude reaktsiooni j\u00e4rgi.<\/p>\n
K\u00f5ik juhtus t\u00e4ielikus koosk\u00f5las Andropovi s\u00f5nadega. Lubades Jablokol valimistel osaleda ja selle populaarsuse t\u00f5usu ette n\u00e4gemata kinnitas presidendi administratsioon, et ta ei tunne rahvast, kelle seas elab. FSB, eemaldades \u017duravljovi ja \u00fclemkohtu abil Jabloko valimistelt, t\u00e4psustas: me ei tunne ega taha ka tunda.<\/p>\n
Samal ajal iseloomustab selline soovimatus tunda neid, keda valitsetakse, v\u00e4ga erinevaid valitsusi. Ka Volod\u00f5m\u00f5r Zelenski ei osanud ilmselt oodata, et tema juulis tehtud otsus tagandada endine kaitseminister M\u00f5hhailo Fedorov toob t\u00e4navatele protestima tuhandeid noori inimesi.<\/p>\n
M\u00f6\u00f6dunud esmasp\u00e4eval kogunes Moskvas \u00fclemkohtu ees mitusada Jabloko noort toetajat. Mitmemiljonilise linna kohta pole seda just palju, kuid riigis, kus k\u00f5ik v\u00f5imude heakskiiduta t\u00e4nava\u00fcritused on tegelikult keelatud, on see korralik arv.<\/p>\n
Noorte venelaste motivatsioon, kes ei soovi s\u00f5tta minna ja kardavad mobilisatsiooni, langeb h\u00e4mmastaval kombel kokku v\u00e4hemalt kahe miljoni ukrainlase motivatsiooniga, kes p\u00fc\u00fcavad mobilisatsioonist k\u00f5rvale hoida.<\/p>\n
Kui aga Jabloko esitatud loosungit “Rahu eest!” t\u00f5lgendada \u00fcleskutsena k\u00fclmutada viivitamatult s\u00f5jategevus rindejoonel ja minna l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste teed, siis jagab t\u00e4nap\u00e4eval sellist seisukohta peaaegu 60 protsenti ukrainlastest.<\/p>\n
Kui palju venelasi seda seisukohta jagab, me teada ei saa, aga v\u00f5imude reaktsiooni p\u00f5hjal otsustades on neid piisavalt palju, et seada s\u00f5ja j\u00e4tkumine k\u00fcsim\u00e4rgi alla. Ja nagu \u00fctles Vladimir Putin: “Kui s\u00f5da l\u00f5peb, millega me siis tegeleme?”<\/p>\n
K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt<\/a>.<\/p>\n