![\"Gerlin](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/806e20f4-269d-4ac7-9ed5-730f66c14f52.jpg\")
<\/p>\n<\/p>\n
SAKi leviku piiramisel on \u00fcks olulisemaid samme metssigade arvukuse v\u00e4hendamine. Haigus levib peamiselt siis, kui loomad puutuvad kokku haige metssea, tema eritiste v\u00f5i nakatunud looma j\u00e4\u00e4nustega. <\/p>\n
Mida v\u00e4hem on metssigu, seda v\u00e4hem on ka omavahelisi kontakte ja seda v\u00e4iksem on v\u00f5imalus, et viirus edasi kandub. Arvestada tuleb ka sellega, et viirus v\u00f5ib p\u00fcsida pinnases ja surnud metssigade korjustes nakkusohtlikuna mitu kuud, mist\u00f5ttu ei kao taud loodusest kiiresti.<\/p>\n
Seega pole metssigade k\u00fcttimismahu m\u00e4\u00e4ramine pelgalt jahinduslik samm. See on abin\u00f5u, millega kaitsta loomade tervist, hoida Eesti maaelu eluj\u00f5ulisena ning tagada, et meie toidulauale j\u00f5uaks ka edaspidi kodumaine toit.<\/p>\n
K\u00fcttimismahu eesm\u00e4rk peab olema selge. Piirkondades, kus metssigade asustustihedus on k\u00f5rgem, tuleb arvukust langetada tasemele alla kolme isendi 1000 hektari jahimaa kohta. Seda ikka selleks, et ennetada puhanguid kodusigadel. <\/p>\n
Piirkondades, kus arvukus on juba madalam, tuleb v\u00e4ltida selle uut t\u00f5usu. Aluseks peavad olema seireandmed, jahimeeste t\u00e4helepanekud, varasemad k\u00fcttimistulemused, metssigade tegevusj\u00e4ljed, kahjustused ja SAKi leiud. Selleks teevad keskkonnaamet, keskkonnaagentuur, Eesti Jahimeeste Selts ja p\u00f5llumajandus- ja toiduamet tihedat koost\u00f6\u00f6d.<\/p>\n
![](\"https:\/\/static.delfi.ee\/portal-configuration\/legacy_assets\/rus_delfi_ee\/n_icon-pullout.svg\"\/){kind=icon}
<\/p>\n
Kutsume k\u00f5iki jahimehi suhtuma t\u00e4ie t\u00f5sidusega metssea arvukuse t\u00f5usu v\u00e4ltimisse. <\/p>\n
Jahimeeste panus on v\u00e4ga t\u00e4htis<\/p>\n
Metssiga on v\u00e4ga hea sigimisv\u00f5imega ning soodsates tingimustes v\u00f5ib arvukus kiiresti taastuda kui k\u00fcttimissurve j\u00e4\u00e4b liiga v\u00e4ikseks. Seet\u00f5ttu kutsume k\u00f5iki jahimehi suhtuma t\u00e4ie t\u00f5sidusega metssea arvukuse t\u00f5usu v\u00e4ltimisse. <\/p>\n
Kui piirkonnas ilmuvad uued metsseakarjad v\u00f5i toimub juurdekasv, tuleb ka k\u00fcttimismahte sellele vastavalt suurendada. Oodata ei tohi hetkeni, mil probleem on juba k\u00e4es \u2013 ennetamine on alati t\u00f5husam ja m\u00e4rksa v\u00e4iksema hinnaga, kui hiljem taudi tagaj\u00e4rgi likvideerida.<\/p>\n
Tahan t\u00e4nada k\u00f5iki jahimehi v\u00e4ga suure panuse eest. Metssigade k\u00fcttimine, seire, proovide v\u00f5tmine ja taudiohu v\u00e4hendamine n\u00f5uavad aega, j\u00e4rjepidevust ja valmisolekut tegutseda ka siis, kui see tuleb pere, puhkeaja v\u00f5i igap\u00e4evase t\u00f6\u00f6 arvelt. <\/p>\n
See panus on v\u00e4ga oluline Eesti seakasvatuse kaitsmisel \u2013 mida paremini suudame metssigade arvukust ohjata ja taudiohtu ennetada, seda v\u00e4iksem on v\u00f5imalus, et SAK j\u00f5uab kodusigadeni.<\/p>\n
Erilise t\u00e4helepanu all on kodusigade farmide \u00fcmbrus. Kui sellistes piirkondades tuvastatakse metssigade olemasolu, tuleb reageerida kiiresti ja sihip\u00e4raselt. Metssigade viibimine farmide l\u00e4heduses suurendab oluliselt riski, et viirus v\u00f5ib j\u00f5uda kodusigadeni. Seda otsese v\u00f5i kaudse kontakti kaudu \u2013 n\u00e4iteks inimese tegevuse, saastunud pinnase, transpordi, t\u00f6\u00f6vahendite v\u00f5i s\u00f6\u00f6da kaudu.<\/p>\n
Seep\u00e4rast on oluline, et metssigade arvukus farmide \u00fcmbruses oleks v\u00f5imalikult madal ning k\u00f5ik riskikohad oleksid teada ja j\u00e4lgimisel. Selleks teevad jahimehed koost\u00f6\u00f6s seafarmidega droonilende, et tuvastada metssigu farmide l\u00e4heduses.<\/p>\n
Arvukust ohjatakse ka naabrite juures<\/p>\n
Metssigade populatsiooni ohjamine toimub aktiivselt ka meie naabrite juures. L\u00e4tis ja Leedus on metssigade k\u00fcttimine samuti oluline osa SAKi ohjamisest. <\/p>\n
Ametliku jahistatistika j\u00e4rgi k\u00fctitakse m\u00f5lemas riigis viimastel hooaegadel k\u00fcmneid tuhandeid metssigu aastas. T\u00e4psed arvud k\u00f5iguvad hooajati, s\u00f5ltudes arvukusest, taudiolukorrast ja piirkondlikest erip\u00e4radest, kuid \u00fcldine suund on sama.<\/p>\n
Metssigade arvukust tuleb hoida tasemel, mis v\u00e4hendab viiruse leviku v\u00f5imalusi. Baltikumi kogemus n\u00e4itab, et k\u00fcttimine pole ainus meede, kuid ilma selleta ei ole v\u00f5imalik SAKi riski t\u00f5husalt v\u00e4hendada.<\/p>\n
Lisaks teised taudiohtu ennetavad meetmed<\/p>\n
Samas ei t\u00e4henda metssigade arvukuse ohjamine \u00fcksnes jahipidamist. V\u00e4ga oluline on bioturvalisus \u2013 jahivarustuse, jalan\u00f5ude, s\u00f5idukite ja t\u00f6\u00f6vahendite puhastamine, k\u00fctitud loomade korrektne k\u00e4itlemine, proovide v\u00f5tmine ning surnult leitud metssigadest teavitamine. <\/p>\n
Ka korjuste eemaldamine loodusest, mis on samuti jahimeeste \u00f5lul. Iga metssigadega kokku puutuv inimene peab m\u00f5istma, et hooletus v\u00f5ib viiruse edasi kanda kohta, kus tagaj\u00e4rjed on v\u00e4ga t\u00f5sised.<\/p>\n
Hea meel on n\u00e4ha, et SAKi ei k\u00e4sitleta enam \u00fche ameti probleemina. Toimuvad igan\u00e4dalased operatiivsed koost\u00f6\u00f6kohtumised, kus osalevad ametkonnad, teadlased, jahimehed, loomaarstid ja seapidajad. Selline koost\u00f6\u00f6 on h\u00e4davajalik, sest taudit\u00f5rje \u00f5nnestub ainult siis, kui info liigub kiiresti ja otsused s\u00fcnnivad \u00fchise arusaama p\u00f5hjal.<\/p>\n
<\/p>\n
Meie \u00fchine eesm\u00e4rk ei ole kindlasti metssiga Eesti loodusest kaotada, vaid hoida tema arvukus tasemel, mis v\u00e4hendab taudi leviku v\u00f5imalust.<\/p>\n
P\u00f5llumajandus- ja toiduamet koostab koos partneritega SAKi tegevusjuhist, mille eesm\u00e4rk on aidata hoida Eesti seakasvatust ning ennetada taudi levikut. Juhis peab andma selgema raamistiku nii ennetustegevusteks, reageerimiseks kui ka koost\u00f6\u00f6ks olukordades, kus risk suureneb.<\/p>\n
Meie \u00fchine eesm\u00e4rk ei ole kindlasti metssiga Eesti loodusest kaotada, vaid hoida tema arvukus tasemel, mis v\u00e4hendab taudi leviku v\u00f5imalust ja kaitseb kodusigade farme. <\/p>\n
Praegu tuleb teha vajalik pingutus, et see tase saavutada. Kui see eesm\u00e4rk on saavutatud ja taudirisk v\u00e4henenud, pole loodetavasti tulevikus enam vaja nii suures mahus k\u00fcttida ja saab keskenduda tasakaalu s\u00e4ilitamisele.<\/p>\n
SAKi t\u00f5rjumisele ei ole \u00fcht lihtsat lahendust, kuid selge on see, et metssigade arvukuse kontrolli all hoidmine on \u00fcks olulistest sammudest, mida me ei saa tegemata j\u00e4tta.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeri<\/a>Loe kommentaare (3)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"SAKi leviku piiramisel on \u00fcks olulisemaid samme metssigade arvukuse v\u00e4hendamine. Haigus levib peamiselt siis, kui loomad puutuvad kokku…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":252314,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,15802,672,5462,1397,19905,44657],"class_list":["post-252313","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-kahju","tag-majandus","tag-siga","tag-sigade-aafrika-katk","tag-sigade-katk","tag-sigala"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117095120820697013","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/252313","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=252313"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/252313\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/252314"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=252313"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=252313"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=252313"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}