T\u00e4navu esimese kuue kuuga sai politsei 1816 teadet telefoni- ja internetikelmustest. Kelmid petsid Eesti elanikelt v\u00e4lja 13,2 miljonit eurot.<\/p>\n
PPA kelmuste ennetamise ja lahendamise keskuse juht Jaagup Toompuu r\u00e4\u00e4kis, et petuk\u00f5nede tegijaid tuleb ajas kogu aeg juurde. Kuigi inimesed v\u00f5ivad olla \u00fcldpildis kelmide tegevusest teadlikumad, langevad nad samade skeemide otsa, nagu aasta varem.<\/p>\n
Enam kui pooled juhtumid on seotud mitmeastmeliste k\u00f5nekelmustega. See t\u00e4hendab, et ohver saab k\u00f5ne m\u00f5nelt teenusepakkujalt, misj\u00e4rel suunatakse ta j\u00e4rgmist sammu t\u00e4itma.\u00a0<\/p>\n
\u00dcks levinud skeem on, et kelm helistab ohvrile ning \u00fctleb, et talle on pakk n\u00e4iteks Tartu maakohtust. Paki k\u00e4ttesaamiseks on vaja kinnitada toiming. Kelmid ei k\u00fcsi ohvrilt PIN-koodi, vaid saadavad kinnituskoodi. “Inimene paneb k\u00f5ne \u00e4ra ja j\u00e4rgmine k\u00f5ne tuleb m\u00f5ni minut hiljem nn panga turvaosakonnast,” selgitas Toompuu.<\/p>\n
Edasi uurivad kelmid, kas ohver on oma andmeid kuhugi sisestanud. Kui inimene kinnitab, et on, \u00f6eldakse teiselt poolt toru, et k\u00e4imas on politseioperatsioon. Siis hakkab ohvrit juhendama kelm, kes esineb politseinikuna.<\/p>\n
“Legendiga j\u00e4tkatakse olenevalt sellest, kus inimesel raha on ja kuidas seda liigutada saab,” \u00fctles Toompuu. V\u00f5imalusel v\u00f5tavad kelmid arvuti v\u00f5i telefoni kaugjuhtimisega \u00fcle v\u00f5i saadavad sularahale kulleri j\u00e4rele. L\u00f5puks ongi inimene kaasatud n-\u00f6 politseioperatsiooni.<\/p>\n
Kelmid kasutavad tuntud n\u00e4gusid<\/p>\n
Teine levinud skeem on investeerimiskelmus. “Internetis on loodud libalehed ja -uudised Eesti tuntud inimeste n\u00e4gudega, kes r\u00e4\u00e4givad, kuidas investeerivad,” s\u00f5nas Toompuu. Nende seas on olnud n\u00e4iteks Arvo P\u00e4rt, Helle-Moonika Helme, Koit Pikaro ja Ott T\u00e4nak.<\/p>\n
Seej\u00e4rel saab ohver ise oma andmeid libalehel sisestada. Nendega v\u00f5tab \u00fchendust investeerimismaakler, kes juhendab, kuidas teha platvormile \u00fclekandeid. Tavaliselt on esimesed summad umbes 250 eurot. Sealt juhendatakse inimest edasi, kust laenu v\u00f5tta, et rohkem investeerida.<\/p>\n
“Investeerimiskelmuste erip\u00e4ra on, et need kestavad p\u00e4ris kaua ja teinekord kuude viisi,” selgitas Toompuu. Need saavad l\u00e4bi alles siis, kui inimeselt on kogu raha \u00e4ra v\u00f5etud v\u00f5i kui ta \u00fcritab esimest korda portaalist oma virtuaalset raha k\u00e4tte saada.<\/p>\n
M\u00f5nikord juhtub, et p\u00e4rast investeerimiskelmuse ohvriks langemist satub inimene veel j\u00e4rgmise etapi ohvriks. “Kui ohver on oma raha \u00e4ra kaotanud, hakkab ta internetist otsima v\u00f5imalusi, kuidas see tagasi saada,” \u00fctles Toompuu.<\/p>\n
L\u00e4bi sponsoreeritud postituse j\u00f5uab ohver n\u00e4iteks advokaadib\u00fcroode v\u00f5i nn eetiliste h\u00e4kkeriteni, kes lubavad raha tagasi tuua. Selleks on vaja uuesti tasusid maksta ja selle k\u00e4igus taasohvristatakse inimest.\u00a0<\/p>\n
Petturid ei tea ette, palju on v\u00f5imalik kelleltki raha saada. Kui m\u00f5nelt inimestelt saab 40 eurot, siis ettev\u00f5tete kaudu v\u00f5ib saada miljoneid eurosid. “Kelmid v\u00f5tavad \u00e4ra k\u00f5ik, mis saada on,” nentis Toompuu.<\/p>\n
Kui inimene on langenud pettuse ohvriks, peab ta esimese asjana helistama oma panka ning kaardid ja kontod sulgema. Kui on veel raha alles, tuleb sulgeda ka elektroonilised isikutuvastusvahendid. Alles siis tuleb p\u00f6\u00f6rduda politseisse. “Kindlasti ei tee politsei oma toiminguid WhatsAppi teel videok\u00f5nes, nagu kelmid seda teevad,” s\u00f5nas Toompuu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00e4navu esimese kuue kuuga sai politsei 1816 teadet telefoni- ja internetikelmustest. Kelmid petsid Eesti elanikelt v\u00e4lja 13,2 miljonit…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":252318,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,47247,8361,1408,28,29,19,25,10883,23,24,22,20,30],"class_list":["post-252317","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-internetikelmus","tag-kelmid","tag-kelmus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-telefonikelmus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117095128545242561","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/252317","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=252317"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/252317\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/252318"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=252317"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=252317"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=252317"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}