![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3767140h89d9t24.jpg\"\/)
Ilmar Tomusk Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\nPikk viivitamine ja seaduste s\u00fcnkroniseerimata j\u00e4tmine tekitasid l\u00fcngad mitmes valdkonnas. N\u00e4iteks n\u00f5uab keeleseadus taksojuhtidelt B1-tasemel keeleoskust, kuid teenindajakaardi v\u00e4ljastamise aluseks olev \u00fchistranspordiseadus seda ei tee. Ka tekib absurdseid olukordi kohalikes omavalitsustes: seadus n\u00f5uab volikogu istungeid eesti keeles, kuid liikmetelt seadus keeleoskust ei n\u00f5ua. Tomusk r\u00f5hutas Vikerraadio “Reedeses intervjuus”, et valdkonnaseadused tuleks keeleseadusega koosk\u00f5lla viia.<\/p>\n
Seadusandlike puuduj\u00e4\u00e4kide k\u00f5rval t\u00f5i Tomusk esile avaliku keeleruumi muutumise. Kui varem m\u00f5jutasid t\u00e4navapilti vene ja soome keel, siis n\u00fc\u00fcd on inglise keele k\u00f5rval m\u00e4rgata jaapani-, korea-, hiina- ja araabiakeelseid silte, millest kohalik sageli aru ei saa. Tomusk r\u00f5hutas riiklikku vajadust n\u00f5uda avalikus ruumis eestikeelse teabe olemasolu, v\u00e4ltimaks paabeli segadust.<\/p>\n
Paari kuu p\u00e4rast saab 31 aastat, mil te olete olnud varasema keeleinspektsiooni ja n\u00fc\u00fcdse keeleameti juht. Olete \u00fcle elanud kuusteist valitsust. Aga p\u00e4ris algus oli teie enda s\u00f5nade j\u00e4rgi selline, et toonane haridusminister Peeter Kreitzberg kutsus teid v\u00e4lja ja tegi ettepaneku asuda tegelema keelepoliitikaga ja juhtima keeleinspektsiooni. V\u00e4idetavalt \u00fctles ta, et tal on vaja inimest, kes ei oleks seotud ei pealinna ega Tartu keeleringkondadega. Oskate te tagantj\u00e4rele seletada, mida Kreitzberg toona v\u00f5is m\u00f5elda ja miks see oluline oli?<\/p>\n
See on eesti keele maastikul olnud vist juba \u00fcle saja aasta tavap\u00e4rane, et keeleteadlased on omavahel natukene t\u00fclis ja eriarvamustel. Ka 1995. aasta algas v\u00e4ikeste keelet\u00fclidega, nii poliitilisel tasandil kui ka sisulises m\u00f5ttes. Hakati otsima inimest, kes oleks nendes k\u00fcsimustes neutraalne. Ma t\u00e4pselt ei teagi, kuidas Peeter Kreitzberg minuni j\u00f5udis, sest elasin ja t\u00f6\u00f6tasin sel ajal Kadrinas. Olin oma karj\u00e4\u00e4ri eesti keele ja kirjanduse \u00f5petajana koolis juba l\u00f5petanud ja k\u00e4inud ka Soomes soome keelt, kirjandust ja kultuuri \u00f5ppimas ning tegin Jyv\u00e4skyl\u00e4 \u00fclikoolis soome keele \u00f5petaja mikrokraadi. Sel ajal t\u00f6\u00f6tasin hoopis erasektoris, aktsiaseltsis Kadrina EPT, kus olin juhatuse aseesimees ja tegevdirektori abi.<\/p>\n
Olin end Kadrinaga sidunud ja mul polnud mingit tahtmist hakata Tallinnas t\u00f6\u00f6l k\u00e4ima, aga Peeter Kreitzberg pani mind endale omasel rahulikul moel fakti ette, \u00fctles, et n\u00fc\u00fcd on vaja ning siis kirjutasin avalduse ametisse asumiseks, sain k\u00e4tte kabineti- ja ametiauto v\u00f5tmed ning \u00f6eldi, et hakka juhtima. See oli suhteliselt ehmatav kogemus, esimesed aastad olid keerulised.<\/p>\n
Mainisite s\u00f5na “t\u00fcli”. Milles seisnesid toona keelepoliitika t\u00fclid?<\/p>\n
M\u00e4letan, et k\u00fcsimus oli paljuski rahas: kuidas keelevaldkonnale m\u00f5eldud raha kulutada, mille peale seda kulutada ja kes seda saab. Sellest tekkisidki paljud t\u00fclid. Kui me vaatame praegu riiki, ja mitte ainult Eestit, siis p\u00f5him\u00f5tteliselt ei ole midagi muutunud. V\u00f5ib ainult \u00f6elda, et raha lugemine on t\u00e4nap\u00e4eval natukene t\u00e4psemaks l\u00e4inud.<\/p>\n
Vaidlused olid pigem selles, et 1990. aastate keskpaigas hakkasid avanema erinevad abirahade kraanid ja paljud v\u00e4lissaatkonnad olid valmis oma riigi maksumaksja raha kulutama integratsiooniteemadele Eestis. Paljuski oligi k\u00fcsimus selles.<\/p>\n
Olete olnud eesti ja soome keele \u00f5petaja, aga hariduselt olete eesti keele \u00f5petaja venekeelses koolis.<\/p>\n
Just, ja see juhtus minu jaoks t\u00e4iesti ootamatult. P\u00e4rast keskkooli asusin \u00f5ppima hoopis kehalise kasvatuse \u00f5petajaks. Kui Bre\u017enev suri, v\u00f5eti k\u00f5ik poisid, kes pidid saama pikenduse k\u00f5rghariduse omandamiseks, 1982. aasta l\u00f5pus N\u00f5ukogude armeesse. Kui olin kaks aastat Kaug-P\u00f5hjas ujuvtanki komand\u00f6rina merejalav\u00e4es \u00e4ra teeninud, ei olnud minust tagasi tulles enam ei kehalise- ega jooksumeest ning pidin v\u00e4lja m\u00f5tlema, mida teha.<\/p>\n
Juhuslikult sattusin praeguse Tallinna \u00dclikooli peamaja fuajees kokku toonase keeleteaduskonna dekaani August Unduskiga, kes m\u00e4rkas nukrat noormeest ja k\u00fcsis, mida ma seal teen. \u00dctlesin, et tahan \u00f5ppida. R\u00e4\u00e4kisin p\u00e4rast s\u00f5jav\u00e4est tulemist eesti keelt tugeva vene aktsendiga ja ta m\u00e4rkas minus ainest saada eesti keele \u00f5petajaks vene koolis. Ta korraldas detsembri l\u00f5pus ainult minu jaoks uued sisseastumiseksamid ja nii saigi minust hariduse j\u00e4rgi eesti keele \u00f5petaja vene koolidele.<\/p>\n
Vene koolis olin siiski ainult praktikal, sest \u00fclikoolis juhtus niiviisi, et kohtasin Kadrinast p\u00e4rit t\u00fctarlast, kes \u00f5ppis inglise keele \u00f5petajaks, ja me abiellusime. T\u00e4na on meie 40. pulma-aastap\u00e4ev ja hakkame seda \u00f5htul t\u00e4histama.<\/p>\n
Palju \u00f5nne!<\/p>\n
Meid suunati edasi Kadrinasse, nii sattusime Kadrina keskkooli: abikaasa inglise keele ja mina eesti keele \u00f5petajaks.<\/p>\n
Kui v\u00f5rrelda \u2013 kui siin on mingi v\u00f5rdluspunkt \u2013, siis mida t\u00e4hendas eesti keele \u00f5petaja roll vene koolis 1980. aastate teises pooles ja mida see t\u00e4hendab t\u00e4na?<\/p>\n
Toona oli eesti keele kui \u00f5ppeaine roll vene \u00f5ppekeelega koolis t\u00e4iesti marginaalne, see oli t\u00e4iesti k\u00f5rvaline. Praegu on see \u00fcks olulisemaid \u00f5ppeaineid, millele riik, keeleamet, haridusministeerium ja kohalikud omavalitsused suurt t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ravad.<\/p>\n
Toona \u00f5petati k\u00fcll eesti keelt ja see oli vene \u00f5ppekeelega koolis kohustuslik, kuid \u00f5piv\u00e4ljundeid, et kooli l\u00f5puks v\u00f5iks noor inimene natukenegi eesti keelt r\u00e4\u00e4kida, neid ilmselgelt ei saavutatud. Oli ka toona palju eesti keelt \u00f5petavaid \u00f5petajaid, kes keelt tegelikult ei osanud. See on v\u00f5ib-olla \u00fcks p\u00f5hjustest, miks \u00f5pilased eesti keelt \u00e4ra ei \u00f5ppinud. Ega eestlastest eesti keele \u00f5petajaid vene kooli oodatudki. Vene kool oli omaette n-\u00f6 taskuuniversum ja Eesti riik 1980. aastatel sinna v\u00e4ga ei sekkunud.<\/p>\n
Kui loeme t\u00e4na keeleameti t\u00e4helepanujuhtimisi, siis n\u00e4eme, et vireleme ikka veel samas punktis. On ju praegugi \u00f5petajaid, kes p\u00fc\u00fcavad eesti keeles m\u00f5nd ainet \u00f5petada, kuid te olete v\u00e4lja selgitanud, et see inimene ei valda eesti keelt C1 v\u00f5i B2 tasemel.<\/p>\n
Murrang \u00f5iguslikul tasandil toimus 2022. aasta detsembris, kui riigikogu v\u00f5ttis vastu otsuse, et algab p\u00e4riselt \u00fcleminek eestikeelsele \u00f5ppele.<\/p>\n
Ma t\u00e4psustan, et te astusite keeleametisse t\u00f6\u00f6le 1995. aastal. Nii palju l\u00e4ks siis aega…<\/p>\n
Nii palju l\u00e4ks aega. Esimene riigikogu taseme otsus minna \u00fcle eestikeelsele \u00f5ppele v\u00f5eti vastu juba 1993. aastal. See j\u00e4i seadusesse ja v\u00f5ib-olla oli kellelgi lootus, et tegu on iset\u00e4ituva otsusega. T\u00e4htajaks seati 2000. aasta, mil vene kool pidi muutuma eestikeelseks, aga mitte midagi ei muutunud. Kui t\u00e4htaeg hakkas l\u00e4henema, l\u00fckati seda aina edasi ja edasi. 2011. aastal algas \u00fcleminek g\u00fcmnaasiumides, mis t\u00e4hendab piltlikult \u00f6eldes seda, et teeme korstna ja katuse valmis, aga mis seal all toimub, ei ole meie asi.<\/p>\n
2022. aastal j\u00f5uti l\u00f5puks otsuseni, et eestikeelsele \u00f5ppele \u00fcleminek algab p\u00e4riselt ka lasteaedades ja p\u00f5hikoolides. 2024. aastal j\u00f5ustusid valdavalt uued \u00f5petajate kvalifikatsioonin\u00f5uded. Sinnamaani oli \u00f5petajatele kehtestatud eesti keele oskuse n\u00f5ue keeleseaduse alusel, kuid see ei olnud \u00f5petajate kvalifikatsioonin\u00f5uete osa. Keeleamet kontrollis, tegi trahve ja sunnirahasid, ent koolijuhil ei olnud keeleoskamatuse t\u00f5ttu alust \u00f5petajat v\u00e4lja vahetada. Me survestasime j\u00e4rjekindlalt, kuid kuna keeleoskus polnud kvalifikatsioonin\u00f5uete osa, siis oli suhteliselt absurdne olukord, et ka see \u00f5petaja, kellel eesti keele oskus puudus, vastas formaalselt kvalifikatsioonin\u00f5uetele.<\/p>\n
Alates 2024. aastast aga ei vasta eesti keelt mitteoskav \u00f5petaja enam kvalifikatsioonin\u00f5uetele ja koolijuht ei tohi sellist inimest t\u00f6\u00f6le v\u00f5tta, olgu tal kas v\u00f5i doktorikraad.<\/p>\n
Meie viimased j\u00e4relevalve andmed n\u00e4itavad, et \u00f5petajad, kes peaksid \u00fcldhariduskoolides oskama eesti keelt C1 tasemel, eesti keele \u00f5petajad ja eesti keeles \u00f5petavad \u00f5petajad, nende osakaal on 97 protsenti. Lasteaedades on olukord natukene keerulisem: lasteaia\u00f5petajate eesti keele oskuse formaalne n\u00f5uete t\u00e4itmine on kuskil 95 protsendi juures, aga abi\u00f5petajate puhul on see kuskil 50\u201360 protsenti. Lasteaedades on vaja abi\u00f5petajatega veel v\u00e4ga palju t\u00f6\u00f6d teha.<\/p>\n
\u00dcks oluline asi, mis on Ida-Virumaa haridust oluliselt m\u00f5jutanud, on palgakomponent. Kui vastad kvalifikatsioonin\u00f5uetele, oskad eesti keelt, saad rohkem palka. See on mujalt toonud Ida-Virumaale sadu \u00f5petajaid.<\/p>\n
Eile r\u00e4\u00e4kisin \u00fche Ida-Virumaa k\u00f5rge ametnikuga, kes \u00fctles, et neil on raskusi h\u00e4sti eesti keelt oskavate inimeste leidmisega linnaasutustesse, sest k\u00f5ik tahavad minna kooli t\u00f6\u00f6le. Ta tegi etteheite haridusministeeriumile ja keeleametile, aga tegelikult on see meie ja hariduse vaatest \u00e4\u00e4rmiselt positiivne areng, et kool on Ida-Virumaal muutunud atraktiivseks kohaks, kuhu inimesed tahavad t\u00f6\u00f6le minna. Ma ei oska \u00f6elda, kui kaua nad seal p\u00fcsivad, aga praegu pole Ida-Virumaal v\u00e4ga raske leida eesti keelt oskavaid \u00f5petajaid \u2013 v\u00f5ib-olla v\u00f5iks isegi \u00f6elda, et Tallinnas on see raskem.<\/p>\n
Ilmar Tomusk Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n
Olete viimaseid kuid keeleameti direktor. Olete liider v\u00f5i juht?<\/p>\n
Ei seda ega teist. Asutuses, kus on alla kahek\u00fcmne t\u00f6\u00f6taja, ei saa juht olla nii-\u00f6elda tippjuht, nagu suurtes asutustes.<\/p>\n
Kes k\u00e4ib p\u00e4eval golfi m\u00e4ngimas.<\/p>\n
Et loeb hommikul t\u00f6\u00f6tajad \u00fcle, siis m\u00f5tiskleb natuke ja toimetab.
V\u00e4ikses asutuses peab juht olema ennek\u00f5ike partner k\u00f5ikidele t\u00f6\u00f6tajatele. Ta vastutab selle eest, et t\u00f6\u00f6tajatel oleksid v\u00f5imalused t\u00f6\u00f6d v\u00f5imalikult h\u00e4sti teha. V\u00e4ikses asutuses on niiviisi, et kui mingisuguses valdkonnas kukub mingi l\u00fcli \u00e4ra, siis on juht see kork v\u00f5i prunt, kes peab suutma seda asendada. Paljude suurte asutuste tippjuhtide otsimisel on r\u00e4\u00e4gitud sellest, et ta ei peagi seda valdkonda nii h\u00e4sti teadma, vaid tundma \u00fcldisi juhtimisp\u00f5him\u00f5tteid, ja kui ta konkursikomisjonile r\u00e4\u00e4gib kenasti ja soravalt maatriksjuhtimisest, siis suure t\u00f5en\u00e4osusega ta ka juhiks valitakse.<\/p>\n
Mina n\u00e4en, et ka suuremate asutuste puhul v\u00f5iks juht v\u00e4lja kasvada asutuse seest. Samal ajal, kui juht on v\u00e4lja kasvanud asutuse sees, on tal raske teha suuremaid muudatusi, ta on ju nii-\u00f6elda oma inimene. Mind toodi v\u00e4ljastpoolt.<\/p>\n
Peaasi, et mitte Tartust ega Tallinnast.<\/p>\n
Enam-v\u00e4hem vahepealt. Ning sellega kaasnes \u00fcsna palju muudatusi. Aga muudatusi on m\u00f5tet teha ainult siis, kui neid on vaja. Kui ma vaatan tagasi kolmek\u00fcmnele aastale ja hindan kodanikuna muudatusi, mis on meie poliit- ja haldusjuhtimise maastikul tehtud, siis on tihti j\u00e4\u00e4nud mulje, et muudatusi tehakse lihtsalt muudatuste tegemise p\u00e4rast. Ja veel k\u00fcmme aastat p\u00e4rast muudatuste tegemist ei saa keegi t\u00e4pselt aru, miks neid tehti.<\/p>\n
Osa teie t\u00e4nastest kolleegidest keeleametis on koos teiega olnud k\u00f5ik need aastak\u00fcmned. Kui me vaatame tagasi, millises situatsioonis amet \u2013 enne inspektsioon \u2013 pidi t\u00f6\u00f6d tegema: 1993. aastal v\u00f5eti seadus vastu, kuid rakendusakte ega tegevusi selle jaoks ei olnud. Teie peate kontrollima seaduse t\u00e4itmist. Aga mille alusel? Kuidas motiveerida oma kolleege ja ennast tegelema t\u00f5siselt ja kirglikult ning samas ka rahulikult? Teid on v\u00e4ga keeruline sildistada, et oleksite n\u00e4rviline, karjute, solvate v\u00f5i pillute asju.<\/p>\n
Selle solvamise ja karjumisega on \u00fcks huvitav asi. Kui ma viimati kandideerisin, k\u00fcsiti komisjonis, mis ajendaks mind ennet\u00e4htaegselt lahkumisavaldust esitama. M\u00f5tlesin natuke ja \u00fctlesin, et see, kui keegi t\u00f5stab minu peale h\u00e4\u00e4lt. Seda ma vist v\u00e4lja ei kannataks. \u00d5nneks pole viimase nelja ja poole aasta jooksul seda juhtunud.<\/p>\n
Aga enne?<\/p>\n
Enne ka mitte. V\u00f5ib-olla on selleks andnud p\u00f5hjust mu enda suhtumine.<\/p>\n
Aga mis olukord on valitsenud \u00f5igusaktidega, on see, et \u00f5igusaktid on r\u00e4\u00e4kinud erinevat keelt. Keeleseaduse alusel kehtestatud n\u00f5uded \u00f5petajatele on kehtinud enam-v\u00e4hem sarnasena juba 1989. aasta keeleseadusest alates. Vastuolu oligi selles, et meie kontrollisime keeleoskuse n\u00f5udeid keeleseaduse alusel, aga haridusvaldkonna seadused \u2013 p\u00f5hikooli- ja g\u00fcmnaasiumiseadus, koolieelse lasteasutuse seadus ja kutse\u00f5ppeasutuse seadus \u2013 neid n\u00f5udeid \u00f5petajatele kvalifikatsioonin\u00f5uetena ei kehtestanud enne kui 2022. aasta muudatusega. Nii et tegelikult oli kaks erinevat valdkonda: meie kontrollisime keelen\u00f5uete t\u00e4itmist, aga need ei olnud kvalifikatsioonin\u00f5uded.<\/p>\n
Sama olukord valitseb taksonduses, millest h\u00e4sti palju r\u00e4\u00e4gitakse. Meil on taksojuhtide keelen\u00f5ue s\u00f5naselgelt kirjas keeleseaduse alusel antud valitsuse m\u00e4\u00e4ruses: taksojuht peab oskama eesti keelt B1-tasemel. Aga kogu taksondus toimib \u00fchistranspordiseaduse alusel ja taksojuhi teenindajakaarte v\u00e4ljastatakse samuti selle alusel. \u00dchistranspordiseadus aga taksojuhtidelt teenindajakaardi v\u00e4ljastamisel eesti keele oskust ei n\u00f5ua. See t\u00e4hendab, et taksojuhi teenindajakaardi ehk \u00f5iguse teenust pakkuda saab inimene ilma keelt oskamata ja keeleoskus tuleb m\u00e4ngu alles teenuse pakkumisel. Meie saame eesti keele oskust kontrollida ainult meile laekunud kaebuse alusel, kui teenuse pakkumisel on ilmnenud, et taksojuht eesti keelt ei oska.<\/p>\n
Nii et need seadused ei ole omavahel koosk\u00f5las. Nad on natukene aega olnud koosk\u00f5las \u2013 \u00fcks periood 2014. aasta l\u00f5pust kuni 2016. aasta 22. m\u00e4rtsini, kui ma \u00f5igesti m\u00e4letan. Siis pidid taksojuhid ka \u00fchistranspordiseaduse alusel eesti keelt oskama. Ja oli h\u00e4mmastav, kui ajakirjanduses hakkasid liikuma jutud, et valitsus hakkab kehtestama taksojuhtide keeleoskuse n\u00f5udeid teenindajakaardi v\u00e4ljastamiseks, hakkasid taksojuhid v\u00e4ga usinalt k\u00e4ima keelekursustel. Keeleameti ukse taga olid pikad j\u00e4rjekorrad, taksojuhid tulid ettekirjutusi saama. Kui ta oli saanud ettekirjutuse ja k\u00e4inud keelekursustel, sai ta riigilt keelekursuste raha tagasi. Nii et sadade kaupa, v\u00f5ib-olla isegi \u00fcle tuhande taksojuhi k\u00e4is ettekirjutust saamas.<\/p>\n
Kuid kui see n\u00f5ue kaotati, kaotasid taksojuhid huvi eesti keele oskuse vastu. Sest kui sul on t\u00f6\u00f6 juba olemas, teenindajakaart k\u00e4es, ei olegi v\u00e4ga palju p\u00f5hjust keelt \u00f5ppida. See on j\u00e4llegi ebak\u00f5la keeleseaduse ja valdkonna seaduse vahel. Ja selliseid valdkondi, kus need v\u00f5iksid \u00fchte jalga k\u00e4ia, on veel m\u00f5ned.<\/p>\n
Kuidas te sellest k\u00f5igest nii rahulikult r\u00e4\u00e4gite? Sest kui me oleksime k\u00f5iki neid seadusi koosk\u00f5las rakendanud aastast 1989 v\u00f5i 1993, praegu on 2026, siis v\u00f5ib-olla v\u00f5iks keeleameti \u00fcldse kinni panna.<\/p>\n
See on m\u00f5te, mille mina k\u00e4isin v\u00e4lja juba oma doktorit\u00f6\u00f6s, mida kirjutasin aastatel 2001\u20132002. Esitasin seal nii-\u00f6elda ettevaate, et kui \u00fcleminek eesti \u00f5ppekeelele toimuks nii, nagu ta v\u00f5iks toimuda, ja \u00f5petajad \u00f5piksid eesti keele kenasti \u00e4ra, siis aastateks 2012\u20132013 poleks keeleametil ilmselt haridusvaldkonnas enam t\u00f6\u00f6d. See oli minu h\u00fcpotees. Kuid see h\u00fcpotees kukkus kolinaga kokku, sest \u00fcleminekule sellisel moel kulus veel paark\u00fcmmend aastat.<\/p>\n
Need on poliitilised otsused, ma ei taha kritiseerida \u00fchtki poliitikut. Eesti \u00f5ppekeelele \u00fclemineku valdkonnas ei olegi v\u00f5imalik ette v\u00f5tta \u00fchtki erakonda eraldi ja \u00f6elda, et nemad on s\u00fc\u00fcdi, sest alates 1993. aastast on enam-v\u00e4hem k\u00f5ik meie poliitikakaardil olnud erakonnad selle valdkonnaga tegelenud ja \u00fchel v\u00f5i teisel p\u00f5hjusel ei ole asju niiviisi l\u00f5puni menetletud, kui tehti n\u00fc\u00fcd aastal 2022. Ning siis s\u00fcndis see ka mitme erakonna koost\u00f6\u00f6s.<\/p>\n
Mulle v\u00e4ga meeldib, et ei ole \u00fchtegi erakonda, kes saaks \u00f6elda, et mina tegin selle. Mitmed erakonnad ja haridusministrid panustasid, et olukord selline oleks. Ja t\u00f5esti, praegu on raske \u2013 \u00f5petajatel, lapsevanematel, koolidel, koolijuhtidel \u2013, aga me elame need neli-viis aastat \u00fcle ja ma usun, et aastast 2030, kui \u00fcleminek peaks loogiliselt ja juriidiliselt l\u00f5ppema, on meie haridusmaastikul pilt hoopis teine, kui siis kui ma 1995. aastal t\u00f6\u00f6le tulin.<\/p>\n
Aga parafraseerides, \u00fckski erakond, kes on kuulunud parlamenti ja valitsuskoalitsiooni, ei saa \u00f6elda, et on teinud k\u00f5ik, et seadused oleksid omavahel s\u00fcnkroonis ja et nad on eesti keele kaitsmiseks k\u00f5ik teinud.<\/p>\n
Seda ei saa paraku t\u00f5esti \u00fckski \u00f6elda, sellep\u00e4rast et seadus on alati mingisugune kompromiss. Kuna keeleameti \u00fcks p\u00f5him\u00e4\u00e4ruslik \u00fclesanne on teha ettepanekuid \u00f5igusaktide muutmiseks, olen neid ettepanekuid teinud l\u00e4htuvalt sellest praktikast, mis meile j\u00e4relevalvest tuleb ning m\u00f5nest on saanud seadus, m\u00f5nest ei ole, aga ajalugu ei ole veel l\u00f5ppenud, ettepanekud on \u00fches ja teises sahtlis kenasti olemas. Kindlasti tulevad nad \u00fchel hetkel j\u00e4lle v\u00e4lja ja saavad aktuaalseks.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3767149h57adt24.jpg\"\/)
Ilmar Tomusk Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n
V\u00f5tame ettepanekute k\u00f5ige \u00fclemise sahtli. V\u00f5tame Ilmar Tomuski k\u00f5ige p\u00f5letavama ettepaneku uueks seaduseks v\u00f5i seaduse parandamiseks. Mida v\u00f5iks teha?<\/p>\n
K\u00f5ige \u00fclemine asi, mis mu t\u00f6\u00f6laualt viimati l\u00e4bi k\u00e4is \u2013 selles m\u00f5ttes, et ma pidin vastava valdkonna seadust m\u00f5nele kolleegile tutvustama \u2013, puudutab kohaliku volikogu liikme eesti keele oskust.<\/p>\n
Me teame, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt peavad kohaliku omavalitsuse volikogu istungid toimuma eesti keeles. See justkui t\u00e4hendaks, et volikogu liikmed peaksid eesti keelt oskama. Aastatel 1996 kuni 2001 oli ka volikogu liikme eesti keele oskuse n\u00f5ue seadustes. Alguses oli see kehtestatud keeleseaduse alusel, p\u00e4rast kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. Eri p\u00f5hjustel t\u00fchistati need n\u00f5uded 2001. aasta novembri l\u00f5pus. See t\u00e4hendab, et praegu oleme me olukorras, kus volikogu istung peab toimuma eesti keeles ja volikogu liige justkui peaks suutma eesti keeles t\u00f6\u00f6d teha, aga n\u00f5uet, et ta peab eesti keelt oskama, talle kehtestatud ei ole.<\/p>\n
Kui ma panen ennast praegu m\u00f5ne volikogu esimehe kingadesse, kes peab tagama eestikeelse istungi, aga ta teab, et \u00fcle poolte volikogu liikmetest eesti keelt ei oska, siis kuidas ta seda teeb. Selle \u00fcle on h\u00e4sti palju vaieldud. Umbes neli aastat tagasi oli see eeln\u00f5u nii-\u00f6elda \u00e4\u00e4re peal, enam-v\u00e4hem valmis saamas, ja see oleks peaaegu sahtlist v\u00e4lja v\u00f5etud, aga mingitel p\u00f5hjustel l\u00e4ks sinna tagasi.<\/p>\n
M\u00f5ned volikogu esimehed on p\u00fcsti h\u00e4das, sest nad teavad, et peavad juhtima eestikeelset koosolekut, vene keeles seda juhtida ei tohi, sest seadus ei anna sellist v\u00f5imalust. M\u00f5ned aastad tagasi vaatasin \u00fcht Ida-Virumaa volikogu istungit ja mul oli volikogu esimehest ja ka volikogu liikmetest m\u00f5nes m\u00f5ttes isegi kahju, sest kui volikogu liige tahtis midagi \u00f6elda, aga eesti keelt ei osanud, hakkas ta vene keeles r\u00e4\u00e4kima, ja vene rahvusest volikogu esimees pani mikrofoni kinni ja \u00fctles, et ei tohi vene keeles esineda.<\/p>\n
Oleme natukene isegi skisofreenilises olukorras, kui istung peab toimuma eesti keeles. Volikogu liige v\u00f5iks k\u00fcll olla poliitikuna teadlik, et kui ta laseb end volikogusse valida, peaks ta ka eesti keelt oskama, aga m\u00f5nes omavalitsuses ei ole eesti keel nii oluline \u2013 olulised on hoopis muud asjad.<\/p>\n
Mina n\u00e4eksin, et volikogu liikme keeleoskuse n\u00f5ue tuleks \u00fchel v\u00f5i teisel moel valimisseadusesse tagasi. Mitte mingisuguse konkreetse tasemena, B1 v\u00f5i C1, vaid seal v\u00f5iks olla kirjeldus sellest, mida volikogu liige peaks oskama eesti keeles teha: kohtuda valijatega, lugeda eeln\u00f5usid, teha ettekandeid ja nii edasi. Ning kandideerides annab ta allkirja, et ta saab sellega hakkama. Keegi ei pea tema keeleoskust m\u00f5\u00f5tma, ta hindab seda ise. Kui ta valitakse ja ta saab hakkama, on k\u00f5ik korras. Kui ta valitakse, aga ta ei saa hakkama, v\u00f5iks sekkuda vabariigi valimiskomisjon, sest volikogu kandidaat andis kandideerimisel enda kohta valeandmeid. Volikogu liikmel peab ikkagi olema mingisugune orientiir \u2013 kui ta volikogusse valitakse, peavad tal olema teatud oskused, mida ta peab suutma ka millegi alusel hinnata.<\/p>\n
Mille te j\u00e4rgmisena sahtlist \u00fcles t\u00f5staksite?<\/p>\n
\u00dcks ettepanek puudutab neidsamu taksojuhte. Mina n\u00e4en, et kui \u00fche seaduse j\u00e4rgi peab teenust osutav inimene oskama eesti keelt ja teise seaduse j\u00e4rgi justkui ei pea, siis v\u00f5iksid need seadused olla omavahel koosk\u00f5las.<\/p>\n
Kui omal ajal, aastal 2014, alustati keelen\u00f5ude lisamist teenindajakaardi taotleja n\u00f5uete hulka, siis p\u00f5hiline p\u00f5hjus oli, et see aitab parandada teenuse kvaliteeti. Ja t\u00f5esti, see aitas.<\/p>\n
Praegu on ju niiviisi, et kui sa tellid takso, k\u00e4ib \u00fcldjuhul suhtlus \u00e4pi kaudu ja suurema osa olulisest tarbijateabest saab inimene k\u00e4tte \u00e4pi kaudu. Aga liikluses ja \u00fchistranspordis v\u00f5ib juhtuda olukordi, mida ei saa \u00e4pi kaudu lahendada ja kus juht peab oskama lugeda liikluskorraldusvahendeid v\u00f5i tekib reisijal keset s\u00f5itu mingi k\u00fcsimus.<\/p>\n
See ei pea olema rahvaluulega seotud k\u00fcsimus, nagu tihtipeale \u00f6eldakse, et kas taksojuhiga tuleb r\u00e4\u00e4kida Tammsaarest \u2013 ei tule. Kuid liikluses v\u00f5ib tekkida ohuolukordi, juhtuda \u00f5nnetusi ja siis peab taksojuht suutma igal juhul kliendiga suhelda. Selleks on B1-tase enam-v\u00e4hem optimaalne ja paljudes riikides see ka nii on. Nii et see n\u00f5ue v\u00f5iks \u00fchistranspordiseaduses ikkagi olla \u2013 et valdkonnaseadus ja keeleseadus oleksid omavahel koosk\u00f5las.<\/p>\n
Aga ka keeleseaduses on s\u00e4tteid, mida v\u00f5iks t\u00e4psustada. Meil on avaliku teabe s\u00e4tte paragrahv 16, kus on \u00fcks l\u00f5ige, mis puudutab kaubam\u00e4rke. See on suhteliselt keeruline juriidiline arutelu, aga see l\u00f5ige on s\u00f5nastatud niiviisi, et kui kaubam\u00e4rk sisaldab olulist teavet, peab k\u00fcll olema eestikeelne teave juures, aga me ei tea ega saa aru, kus kohal, mis mahus ja kui n\u00e4htav see peab olema. Ettev\u00f5tjad on nutikad ja kui on suur v\u00f5\u00f5rkeelne kaubam\u00e4rk, mis sisaldab olulist teavet, ja eestikeelne teave pannakse kuskile sellisesse kohta, kus klient seda ei n\u00e4e, siis formaalselt on seadusen\u00f5ue t\u00e4idetud.<\/p>\n
See on \u00fcks s\u00e4te, mida tuleks natuke t\u00e4psustada ja kohendada, et eestikeelne teave, kui ta peab seaduse kohaselt olemas olema, oleks kindlalt piiritletud, kus ja kui n\u00e4htav ta peab olema.<\/p>\n
Kui t\u00f5husaks peate viimast keeleseaduse muudatust, mis ei luba kinodes n\u00e4idata dubleeritud filme? See seadus laieneb ka n\u00e4iteks telekanalile ETV+, mis peaks n\u00e4itama filme subtiitritega, aga originaalkeeles.<\/p>\n
Selle seaduses\u00e4tte m\u00f5te, mis puudutab kinosid, on ju ennek\u00f5ike see, et avalikus ruumis oleks vene keelt v\u00e4hem ja eesti keelt rohkem. Selles m\u00f5ttes on see v\u00e4ga hea s\u00e4te.<\/p>\n
Kui ma m\u00f5tlen selle peale, kui palju meil on kinode peale kaebusi tulnud, siis tegelikult on neid suhteliselt v\u00e4he. Lugesin hiljuti kokku, et k\u00fcmne aasta jooksul on t\u00f5lke puudumise v\u00f5i t\u00f5lkekvaliteedi kohta tulnud vist kolmk\u00fcmmend. Nii et seda ei ole v\u00e4ga palju.<\/p>\n
Selle s\u00e4tte seadusesse panemine ei l\u00e4htunud mitte niiv\u00f5rd kaebustest, kuiv\u00f5rd sellest, et avalik ruum oleks rohkem eestikeelne. Isegi kui venekeelne inimene l\u00e4heb kinno, ei peaks talle seal k\u00f5lama tuttav vene keel, vaid vene keelt saab lugeda subtiitritest. K\u00f5lama peaks pigem originaalkeel v\u00f5i eesti keel.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3767155hfacft24.jpg\"\/)
Ilmar Tomusk Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n
Me r\u00e4\u00e4gime vihjamisi vene keelest, aga kui me Tallinnas ringi liigume, puutume n\u00e4iteks taksonduses j\u00e4rjest rohkem kokku sellega, et meil on pigem ingliskeelne v\u00f5i veel kolmandakeelne, aga suhteliselt umbkeelne teenindus.<\/p>\n
\u00dctleme, et muukeelne. On ka taksojuhte, kes on keelekontrollis k\u00e4inud, kes ei oska \u00fchtegi kolmest nii-\u00f6elda kohalikust keelest ehk ei eesti, vene ega inglise keelt. Eks nendega on suhteliselt raske. Kui ta peab inimese kohale viima \u2013 ja kulleritega on ju samamoodi \u2013, aga ta ei tunne ladina t\u00e4hti ning tal on raskusi t\u00e4navanimede kokku lugemisega, ja eesti keele oskuse n\u00f5uet tal pole, siis on eriti kullerite puhul ette tulnud, et toit on toimetatud valesse kohta v\u00f5i ta ei oska k\u00fcsida, kuidas v\u00e4ravast sisse saab v\u00f5i kuidas neljandale korrusele tulla. Kui ta ei suuda seda k\u00fcsida, siis v\u00f5ib pitsa \u00e4ra jahtuda. Selliseid kaebusi on olnud.
Minimaalne keeleoskus peaks teenuse pakkumisel kindlasti tagatud olema.<\/p>\n
Vaatame teistpidi. Tulevad tippspetsialistid, kellele me ei esita kohaliku keele n\u00f5uet, sest nad valdavad t\u00f5en\u00e4oliselt C2-tasemel inglise keelt, olemata ise ingliskeelsest riigist p\u00e4rit. Ta on tippspetsialist ja talle tahetakse teha m\u00f6\u00f6ndusi. See on omakorda viinud selleni, et teinekord \u00f6eldakse s\u00f6\u00f6gikohas, et teenindatakse inglise keeles, sest k\u00f5ik r\u00e4\u00e4givad ju inglise keelt.<\/p>\n
Eriti p\u00e4rast seda, kui Eesti \u00fchines Euroopa Liiduga, \u00fctlesid paljud teenindusasutused, et me oleme n\u00fc\u00fcd Euroopa Liidus ja k\u00f5ik on inglise keeles. Tegelikult, isegi kui restorani k\u00f6\u00f6gis t\u00f6\u00f6tab tippspetsialistina m\u00f5nest teisest riigist tulnud kokk, tuleb teenuse pakkumisel tagada igal juhul eestikeelne teave. Tippspetsialisti keeleoskusn\u00f5ude puudumine v\u00f5i see t\u00e4htaeg \u2013 n\u00e4iteks kui ta on olnud Eestis alla viie aasta, siis keelen\u00f5ue ei kohaldu \u2013 ei t\u00e4henda seda, et eestlane ei peaks igas olukorras saama eestikeelset teavet. See tuleb kindlasti tagada. Ka nendes t\u00f6\u00f6kollektiivides, kus t\u00f6\u00f6tavad v\u00f5\u00f5rkeelsed tippspetsialistid, \u00fctleb keeleseadus selge s\u00f5naga, et iga\u00fchel on \u00f5igus saada eestikeelset t\u00f6\u00f6alast teavet. Seadus ei \u00fctle t\u00e4pselt, kuidas seda tagada, aga see peab olema tagatud.<\/p>\n
Arstidega on meil kakspidine olukord. \u00dchelt poolt uus p\u00f5lvkond, kes tuleb \u00fclikoolist, on edukalt arstiks \u00f5ppinud ja residentuuri l\u00e4binud ning kes satub olukorda, kus ta peab patsiendiga r\u00e4\u00e4kima vene keeles, aga ta ei valda seda. Teisalt on teatud t\u00f6\u00f6kohtadel t\u00f6\u00f6j\u00f5unappus ning kolmandatest riikidest oleksid inimesed valmis siia t\u00f6\u00f6le tulema, nad on vastava koolituse ja diplomiga, aga ei valda eesti keelt, kuid nad oleksid n\u00e4iteks Virumaal t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne abi just arstiteenuse pakkumisel.<\/p>\n
Nad on t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne abi, aga kolmandatest riikidest p\u00e4rit arstide puhul on niiviisi, et ega nad lihtsalt niisama Eestis t\u00f6\u00f6d teha ei saa \u2013 nad peavad sooritama eestikeelse vastavuseksami. Paraku on meile tulnud kaebusi ka arstide kohta, kes on eestikeelse vastavuseksami sooritanud, aga eesti keeles korralikult hakkama ei saa. Neil on justkui dokument olemas, nad peaksid eesti keeles hakkama saama, aga ei saa. Selliste puhul peame tegema ettekirjutuse, et nad peavad oma eesti keelt t\u00e4iendama.<\/p>\n
Kui on v\u00e4ga keerulised juhtumid, kus arst \u00fcldse keelt ei oska \u2013 on \u00fcks juhtum l\u00e4bi k\u00e4inud, kus eestikeelse kutseeksami sooritanud arst kukkus A2-eksamil l\u00e4bi, mis t\u00e4hendab, et tema keeleoskus oli v\u00e4ga n\u00f5rk \u2013, siis sellistel puhkudel peab ennek\u00f5ike t\u00f6\u00f6andja tagama keeleoskuse. Keelem\u00e4\u00e4rus \u00fctleb selgelt, et t\u00f6\u00f6andja peab tagama, et inimene, kellelt eesti keele oskust n\u00f5utakse, seda ka oskab. T\u00f6\u00f6andjad peavad sellele kindlasti rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama.<\/p>\n
Keeleamet kontrollib praegu nii palju, kui meil haridusasutustest aega \u00fcle j\u00e4\u00e4b. Prioriteete saab olla ainult \u00fcks ja meil on see haridus, teisel kohal on meditsiini- ja sotsiaalhoolekandevaldkond. Ida-Virumaa suuremaid haiglaid kontrollime regulaarselt, teeme arstidele ettekirjutusi ja rakendame ka sunniraha. Kuid ennek\u00f5ike on see t\u00f6\u00f6andja vastutus \u2013\u00a0kui eestlane l\u00e4heb arsti juurde, olgu Sillam\u00e4el, Narvas v\u00f5i Kohtla-J\u00e4rvel, peab ta saama arstiabi eesti keeles.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3767137h1834t24.jpg\"\/)
Ilmar Tomusk Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n
Eelnevalt r\u00e4\u00e4gitu annab t\u00f5estust sellest, et Ilmar Tomuski doktorit\u00f6\u00f6 \u00fcks h\u00fcpoteesidest niipea mitte kuidagi teoks ei saa \u2013 see, et keeleametit enam vaja ei ole.<\/p>\n
Tundub, et on ikka vaja jah. \u00dcldine v\u00f5\u00f5rkeelte m\u00f5ju on aastak\u00fcmnete jooksul muutunud. Kui ma t\u00f6\u00f6d alustasin, oli vene keele m\u00f5ju loomulikult v\u00e4ga suur ning Tallinna linn ja paljud muud linnad olid venekeelseid silte t\u00e4is. 1990ndate teiseks pooleks said venekeelsed sildid maha v\u00f5etud. Mingil perioodil tekkisid m\u00f5nes Tallinna piirkonnas soomekeelsed sildid, mis olid tihti ka vigased ja millega me pidime tegelema. Minu probleem oli see, et kuna ma oskan soome keelt, siis saan ma aru, kas on kirjutatud korrektselt v\u00f5i vigaselt. \u00dchtepidi tegime ettekirjutusi lisada eestikeelne teave ja teistpidi \u00fctlesin s\u00f5bralikult, et parandage oma vead \u00e4ra.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd on inglise keele surve \u00fcsna suur. Muidugi \u00f6eldakse meile, et k\u00f5ik oskavad inglise keelt, mis te tulete oma eesti keelega. Kuid inimesed, kes on linna peal rohkem ringi k\u00e4inud, n\u00e4iteks meie inspektorid, on hakanud t\u00e4hele panema avalikke silte jaapani, korea, hiina ja v\u00f5ib-olla veel m\u00f5nes keeles. Need on valdavalt toitlustuskohad, aga mina ei tea, mida need t\u00e4hendavad. Mina hierogl\u00fc\u00fcfe ega piltkirja ei tunne, araabia keelt ei oska ja kiilkirjaga on ka probleeme, mis t\u00e4hendab, et me ei r\u00e4\u00e4gi praegu ega ka l\u00e4hema viie kuni k\u00fcmne aasta perspektiivis ainult inglise keelest.<\/p>\n
Olin m\u00f5ni aasta tagasi Oxfordis, sealne t\u00e4navapilt oli \u00e4\u00e4rmiselt kirev ja rahvusvaheline. K\u00fcllalt palju oli L\u00e4his-Idast ja idamaadest p\u00e4rit keeli, mille puhul ma tean k\u00fcll, et need on sealtkandist p\u00e4rit, aga ma ei tea isegi, mis keelega on tegu. Kui m\u00f5elda n\u00e4iteks Hiina majanduse m\u00f5jule, siis m\u00e4rkasin juba Helsingi sadamas hiinakeelseid silte. Nii et ka muud keeled tulevad peale ja me ei saa \u00f6elda, et k\u00f5ik oskavad hiina v\u00f5i araabia keelt.<\/p>\n
Minul on kliendina \u00f5igus avalikus ruumis aru saada, mida mulle eksponeeritav teave t\u00e4hendab. V\u00f5ib-olla reklaamitakse sel sildil mingit toitu v\u00f5i teenust, aga v\u00f5ib-olla on see \u00fcleskutse millekski, millest ma aru ei saa ja mis ei pruugi olla koosk\u00f5las heade tavadega.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu peame j\u00e4rjekindlalt n\u00f5udma seda, mis on kirjas keeleseaduses: v\u00f5\u00f5rkeeled v\u00f5ivad olla, aga eesti keel peab kindlasti olema. Peame seda j\u00e4rjekindlalt n\u00f5udma, muidu oleme kord olukorras, kus t\u00e4navatel on Paabeli segadus, k\u00fcmned ja k\u00fcmned keeled ja me ei orienteeru, mis teave seal on.<\/p>\n
P\u00f5hiseadus \u00fctleb, et iga\u00fchel on \u00f5igus saada avalikkusele m\u00f5eldud teavet ja minul on \u00f5igus saada seda eesti keeles. Eestis peab teave olema eesti keeles. Kuna ettev\u00f5tlusvaldkond on niiv\u00f5rd d\u00fcnaamiline, siis kui meie inspektor k\u00e4ib Tallinna \u00fchest otsast teise l\u00e4bi ning kui ta algusesse tagasi j\u00f5uab, on seal juba uued ettev\u00f5tted ja sildid. Peame t\u00f6\u00f6ga algusest peale pihta hakkama, sest kui me seda ei teeks, oleks meie linn t\u00e4iesti v\u00f5\u00f5rkeelne.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3767152h34bet24.jpg\"\/)
Ilmar Tomusk Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n
Kui teil on keeleameti juhtimise k\u00f5rvalt aega raamatuid kirjutada, siis v\u00f5ib kiuslikult k\u00fcsida, kas ametis on nii v\u00e4he t\u00f6\u00f6d v\u00f5i on Ilmar Tomusk lihtsalt nii andekas.<\/p>\n
Mul on n\u00e4dalavahetused ja puhkuseaeg. K\u00f5ige viljakam aeg ongi alati olnud suvepuhkus. Mul oli hiljuti juulikuus puhkus ning siis tegelesingi uute raamatutega. T\u00f6\u00f6 ajal ma raamatuid ei kirjuta, see oleks absoluutselt v\u00f5imatu \u2013 v\u00f5iks hulluks minna, kui sa tahaksid keset kogu seda virvarri, mis dokumendiregistris k\u00e4ib, hakata veel midagi m\u00f5istlikku oma lasteraamatutesse kirja panema. Nii et kirjutan \u00f5htuti, n\u00e4dalavahetuseti ja suviti. Loomulikult tahaksin kirjutamisele rohkem aega p\u00fchendada, seda on v\u00e4ga v\u00e4he.<\/p>\n
Kannatust veel kaks kuud.<\/p>\n
Kadestan v\u00e4ga kirjanikke, kes kirjeldavad oma t\u00f6\u00f6p\u00e4eva nii, et t\u00f5usevad hommikul \u00fcles, joovad kohvi, m\u00f5tisklevad, k\u00e4ivad jalutamas, siis istuvad ja kirjutavad natukene aega. Siis s\u00f6\u00f6vad l\u00f5unat ja teevad uinaku. M\u00f5nikord tahaksin ka sellist p\u00e4ris kirjaniku elu kogeda.<\/p>\n
Samas, kui ma m\u00f5tlen selle peale, millistel perioodidel on mul enda arvates s\u00fcndinud k\u00f5ige paremad raamatud, siis k\u00f5ige h\u00e4mmastavamal kombel olen need kirjutanud siis, kui on t\u00f6\u00f6alaselt k\u00f5ige pingelisemad ajad. N\u00e4iteks aastal 2024\u20132025, kui algasid v\u00e4ga intensiivsed kontrollid vene \u00f5ppekeelega koolides, olid mu \u00f5htud ja n\u00e4dalavahetused raamatute kirjutamise m\u00f5ttes v\u00e4ga viljakad.<\/p>\n
V\u00f5ib-olla oli see tasakaaluks t\u00f6\u00f6pingele \u2013 \u00fchel hetkel tunned end v\u00e4ga aktiivse ametnikuna ja teiselt poolt, kui ma m\u00f5tlen oma lugejate peale, siis p\u00fchendan need \u00fcksikud tunnid hea meelega neile. Seda eriti siis, kui \u00fchel p\u00e4eval tuleb lapsevanemalt kiri, et tema laps ei lugenud varem \u00fcldse raamatuid, aga kui ta luges talle ette m\u00f5ne minu raamatu, hakkas laps ise raamatuid lugema. Sellist tagasisidet ei ole andnud mitte \u00fcks v\u00f5i k\u00fcmme lapsevanemat, vaid t\u00f5esti k\u00fcmned ja k\u00fcmned.<\/p>\n
Seda kinnitab ka see, et autorih\u00fcvitiste jagamise raamatukogude laenutuste p\u00f5hjal on esik\u00fcmnes alati Ilmar Tomusk. Ning kui aasta jooksul on ilmunud v\u00e4rskemad teosed, j\u00f5uavad Ilmar Tomuski lasteraamatud ka m\u00fc\u00fcgiedetabelitesse. See on kummardus eesti keelele ja tegu, millega saab aidata ja hoida eesti keelt, mis oleks korrektne ja kaunis. Ja seda just l\u00e4bi laste ja noorte.<\/p>\n
Kindlasti on eesti keele, kultuuri ja rahvuse p\u00fcsimise v\u00f5ti v\u00f5i lahendus olulisel m\u00e4\u00e4ral vene \u00f5ppekeelega koolis, et meie venekeelsed noored \u00f5piksid eesti keele \u00e4ra, aga p\u00f5hiraskus on meie lastel. Emmed peavad oma lastele eesti keeles unelaule laulma, issid ja emmed peavad kvaliteetseid lasteraamatuid, “Sipsikut” ja “Naksitralle” ette lugema, m\u00f5nikord v\u00f5ib-olla ka m\u00f5ningaid minu raamatuid, kui nad k\u00e4tte satuvad.<\/p>\n
Tahan v\u00e4ga kiita Eesti koolide algklasside \u00f5petajaid, kes teevad tohutult tugevat, head ja t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rset t\u00f6\u00f6d, et hoida lapsi raamatute ja eesti keele juures. Alus ja vundament sellele, et meie lastest kasvaksid tublid eestlased ja eesti keele oskajad, pannakse loomulikult lasteaias ning esimestes klassides. P\u00e4rast seda on juba v\u00e4ga raske midagi muuta. Nii et lugemisharjumus ning armastus eesti keele ja kultuuri vastu tuleb lasteaiast ja algkoolist. Minu meelest on meie alushariduse ja algklasside \u00f5petajad selles osas h\u00e4sti tublid.<\/p>\n
Kas kurikuulus tehisaru v\u00f5tab teilt t\u00f6\u00f6 \u00e4ra, kui raamatuid hakkab kirjutama mingi pudrumasin? V\u00f5tab see l\u00f5puks t\u00f6\u00f6 \u00e4ra ka ametnikelt, kes peavad kontrollima, mis \u00fcmberringi toimub? M\u00fc\u00fcte on selle teema \u00fcmber \u00e4\u00e4rmiselt palju.<\/p>\n
M\u00fc\u00fcte on palju, aga mina AI-d ei karda. Ta ei v\u00f5ta kindlasti kirjanikelt t\u00f6\u00f6d \u00e4ra.<\/p>\n
Aga mida ta eesti keelega teeb?<\/p>\n
Ta on siiamaani m\u00f5junud \u00fcsna h\u00e4sti. Kui AI t\u00f6\u00f6tab ainult korrektse eesti keele korpusega, ehk eesti keele korpusega, mille on kirjutanud p\u00e4ris inimesed. Aga uuringud n\u00e4itavad, et kui AI hakkab kasutama AI koostatud tekste, l\u00e4heb asi k\u00e4est \u00e4ra. Nii et AI puhul on h\u00e4sti oluline, et meil oleks v\u00f5imalikult suur ja kvaliteetne eesti keele korpus. AI-st on kindlasti paljudel juhtudel abi, aga ma arvan, et kirjanikelt ta t\u00f6\u00f6d \u00e4ra ei v\u00f5ta.<\/p>\n
Ametnike puhul ta ilmselt natuke t\u00f6\u00f6d muudab, aga \u00e4ra ei v\u00f5ta.<\/p>\n
Sergei Kraana [varjunimi, mille alt Tomusk avaldas aastaid Maalehes artikleid] on elus?<\/p>\n
\u00dctleme nii, et Sergei Kraana on varjusurmas, ta on olemas, aeg-ajalt teeb ta m\u00f5ned avalikud postitused, aga praegu ta \u00fchtegi uut teost ei loo.<\/p>\n
Kas k\u00f5ik k\u00fcsimused, probleemid ja t\u00fclid selle 31 aasta jooksul on keeleametis saanud lahendada s\u00f5nadega v\u00f5i on tulnud kasutada ka oskusi, mida noorusp\u00f5lves karatetrennis \u00f5piti? Kas te v\u00f6\u00f6ni \u00fcldse j\u00f5udsite?<\/p>\n
Ma mingi v\u00f6\u00f6ni j\u00f5udsin, aga see ei olnudki omaette eesm\u00e4rk. Eesm\u00e4rk oli olla terve ja tugev. Tsiviilelus ei ole mul neid oskusi mitte kunagi vaja l\u00e4inud.<\/p>\n
Aga nagu ma korra mainisin, oli mul v\u00f5imalus teenida kaks aastat N\u00f5ukogude merejalav\u00e4e tankistina ja seal tuli m\u00f5nikord olukordadest paremini v\u00e4ljatulekuks kasutada riisip\u00f5llutehnoloogiat, nagu \u00fcks mu kunagine tuttav \u00fctles. Sellest on abi olnud k\u00fcll, aga ka seal \u00fcritasin suurema osa probleeme lahendada s\u00f5nadega. Kuid kui s\u00f5nadest ei piisanud, oli seal tavaks ka muudmoodi k\u00fcsimusi lahendada, aga \u00f5nneks teistes valdkondades pole mul sellist vajadust olnud.<\/p>\n
Kui s\u00f5na ja m\u00f5tet vallata, on v\u00f5imalik eesti keelt hoida, vaatamata sellele, et saates k\u00f5lanud viivised, mis on eesti keele n\u00f5uete j\u00f5ustamisel olnud, on \u00e4\u00e4rmiselt ja arusaamatult pikad.<\/p>\n
Eestlased ongi ju rahuliku loomuga ega kiirusta paljude asjadega. Aga kui k\u00e4tte v\u00f5tavad, siis teevad \u00e4ra, nagu praegu n\u00e4ha \u2013 teeme selle asja \u00e4ra ja sellest on kindlasti \u00fchiskonnale kasu.<\/p>\n
Jah, s\u00f5na on v\u00e4ga t\u00e4htis, nagu \u00fcks vana ja tark raamat \u00fctleb, m\u00f5istetakse sind sinu s\u00f5nadest \u00f5igeks ja sinu s\u00f5nadest m\u00f5istetakse sind hukka. Nii et alati peab m\u00f5tlema, mida sa \u00fctled. \u00c4ra \u00fctle enne, kui oled m\u00f5elnud, mida see asi t\u00e4hendab.<\/p>\n
Ait\u00e4h jutuajamise ja nende aastate eest riigiametnikuna. J\u00e4\u00e4me ootama, mis juhtub Ilmar Tomuskiga p\u00e4rast 31. detsembrit 2026. aastal.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3767134hc36at24.jpg\"\/)
Ilmar Tomusk Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ ERR<\/p>\n