Vane s\u00f5nul peituvad suure hukkunute arvu juurp\u00f5hjused liiklejate harjumustes ja hoiakutes.<\/p>\n
“See ilmselt n\u00e4itab meie liiklusk\u00e4itumist, mis ei ole alati k\u00f5ige \u00f5igem, ja v\u00f5ib-olla n\u00e4itab siis ka meie hoiakuid, kasv\u00f5i lubatud piirkiirusest kinnipidamise \u00fcle, ning ilmestab meie k\u00e4itumist liikluses,” selgitas Vane.<\/p>\n
Eksperdi s\u00f5nul on pilt v\u00f5rreldes 10 v\u00f5i 20 aasta taguse ajaga k\u00fcll paremaks muutunud, n\u00e4iteks turvav\u00f6\u00f6 kasutamine on saanud normiks, ent kiirusk\u00e4itumises puudub v\u00f5rreldav edasiminek.<\/p>\n
“Kui n\u00fc\u00fcd ajalugu meenutame, siis turvav\u00f6\u00f6 kasutamisega l\u00e4ks natukene aega, aga oleme selle omaks v\u00f5tnud, et \u00fcldine pilt on nagu suhteliselt hea ja ikkagi esiistmetel kinnitatud turvav\u00f6\u00f6ga juhtide ja s\u00f5itjate osakaal on seal 99 protsendi juures, 98 protsenti m\u00f5nel aastal. Paraku kui vaadata hukkunutega \u00f5nnetusi, siis igal aastal on mitu inimest, kes saavad \u00f5nnetuses surma seet\u00f5ttu, et nad ei ole turvav\u00f6\u00f6d kinni pandud,” r\u00e4\u00e4kis Vane.<\/p>\n
Mis kiirusk\u00e4itumist puudutab, siis Vane hinnangul on siin k\u00fcll pika perioodi jooksul paranemine toimunud, aga viimastel aastatel tammub Eesti kohapeal.<\/p>\n
“\u00dchel aastal teeme pool sammu edasi ja teisel aastal sammu tagasi,” kirjeldas ta olukorda teedel.<\/p>\n
Milline m\u00f5ju on olnud liiklusohutusele viimase aja seadusemuudatustel, kus mobiilsete kiiruskaamerate ette paigaldati hoiatusm\u00e4rgid<\/a> ja v\u00e4hendati trahvitava kiiruse\u00fcletamise<\/a> m\u00e4\u00e4ra, Vane veel \u00f6elda ei oska.<\/p>\n “Esiteks on seda veel suhteliselt vara \u00f6elda, sest mobiilsete kaamerate ette pandi need alles hiljuti \u2013 statsionaarsete kaamerate puhul on m\u00e4rgid ammu v\u00e4ljas. Arvan, et m\u00f5ju on praegu veel suhteliselt olematu. Alati tekib aga k\u00fcsimus, kas see m\u00e4rk ikka peab seal olema,” lausus Vane.<\/p>\n P\u00f5hjusena kehvale liiklusk\u00e4itumisele t\u00f5i Vane v\u00e4lja vana aja p\u00e4randi. K\u00fcsimusele, mis aga kujundab taasiseseisvunud Eestis kasvanud noorte hoiakuid, osutas Vane eeskujude ja keskkonna m\u00f5jule: “Ilmselt ikkagi see liikluspilt ja see, mida nad n\u00e4evad, see ka, kuidas kodus k\u00e4itutakse. Eks siin on neid seoseid p\u00e4ris palju.”<\/p>\n Ohustatuim liikleja on eakas<\/p>\n Hukkunute profiili vaadates t\u00f5i Vane esile kaks peamist riskigruppi: “Tihtipeale on tegemist eaka liiklejaga ja samas on noorte meeste osakaal hukkunute arvus j\u00e4tkuvalt k\u00f5rge,” lausus Vane.<\/p>\n K\u00fcsimusele, kes on t\u00fc\u00fcpiline liiklus\u00f5nnetuse p\u00f5hjustaja, ei osanud Vane vastata. “Me ei ole seda otseselt profileerinud ja see pilt on seinast seina,” lisas ta.<\/p>\n Euroopa Liidu 2024. aasta statistika j\u00e4rgi on haavatavamad grupid (m\u00f5lemad 31 protsenti) inimesed vanuses 25-49 ja need, kes on vanemad kui 65. Nii liiklus\u00f5nnetuste p\u00f5hjustajatena ja ohvritena on esirinnas mehed. Ohvrite arvus on meeste ja naiste vahe k\u00f5ige v\u00e4iksem jalak\u00e4ijate puhul.<\/p>\n Kuigi Tallinna liiklustrateegia n\u00e4eb ette liiklussurmade viimise nulli, on t\u00e4nase seisuga sel aastal olnud juba mitu liiklussurma. Mida Tallinn valesti teeb?<\/p>\n Vane s\u00f5nul ei tehtagi v\u00f5ibolla otseselt midagi valesti, vaid liikluskeskkond ei ole muutunud igal pool ohutuks ning on veel kohti, kus annaks midagi \u00e4ra teha.<\/p>\n “Eelk\u00f5ige linnadest r\u00e4\u00e4kides saaks kiirust v\u00e4hendada kohtades, kus liiguvad jalak\u00e4ijad. Paraku juhtub ka surmaga l\u00f5ppenud \u00f5nnetusi, kus ongi raske midagi teha. \u00dcks v\u00f5imalik n\u00e4ide \u2013 seda ei tea veel t\u00e4pselt, kuid on kahtlus, et viimase Tallinnas hukkunu puhul, kes sai liiklust reguleerides autol\u00f6\u00f6gi, v\u00f5is p\u00f5hjuseks olla autojuhti roolis tabanud terviserike,” r\u00e4\u00e4kis Vane.<\/p>\n “Samuti on tagurdamisel juhtuvad \u00f5nnetused sellised, mida on suhteliselt raske \u00e4ra hoida, kuigi teatud juhtudel saab midagi ette v\u00f5tta. Kaubavedu silmas pidades on v\u00f5imalik liikluskorralduslikult kujundada asjad nii, et tagurdamismaad oleksid l\u00fchikesed ja seal ei liiguks juhuslikke jalak\u00e4ijaid,” r\u00e4\u00e4kis Vane.<\/p>\n Juhiks sobimatu inimene p\u00fcsib roolis<\/p>\n Terviseriketest ja terviset\u00f5enditest r\u00e4\u00e4kides viitas Vane l\u00fcnkadele s\u00fcsteemis ja j\u00e4relevalves.<\/p>\n “Inimese tervis ju ajas muutub. Inimesed v\u00f5ivad haigestuda terviset\u00f5endi kehtivuse ajal, aga tegelikult peaks olema vist nii, et kui inimene j\u00e4\u00e4b haigeks mingisse haigusesse, mille puhul s\u00f5iduki juhtimine ei ole lubatud, siis sellele praegu ei j\u00e4rgne terviset\u00f5endi automaatset t\u00fchistamist. See t\u00e4hendab, et inimene v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da haigeks, talle \u00f6eldakse, et autot juhtida ei tohi, aga ta l\u00e4heb ikka rooli. Mis on p\u00e4ris selgelt ohtlik,” nentis Vane.<\/p>\n Lisaks m\u00f5jutab arstide otsuseid maapiirkondade sotsiaalne reaalsus ja \u00fchistranspordi k\u00e4ttesaadavus.<\/p>\n “Kas arst terviset\u00f5endit pikendab, oleneb ka sellest, kus inimene elab ja kui k\u00e4ttesaadavad on elementaarsed teenused, et kas bussiga saab poes m\u00f5istliku aja jooksul \u00e4ra k\u00e4ia v\u00f5i ei k\u00e4i seal \u00fcldse bussi, nii et millega siis sinna 10 kilomeetri v\u00f5i kaugemalegi poodi minna? Paraku siis ongi see, et see maaarst v\u00f5ib-olla pigistab silma kinni ja annab selle t\u00f5endi v\u00e4lja, et inimene v\u00e4hemalt elatud saaks kuidagimoodi,” t\u00f5des ametnik.<\/p>\n Lahendused: j\u00e4relevalve ja ohutum keskkond<\/p>\n Liiklussurmade v\u00e4hendamiseks ja liikluskultuuri parandamiseks ei piisa Vane s\u00f5nul \u00fcksikutest tehnoloogilistest lahendustest, vaid vaja on j\u00e4rjepidevat t\u00f6\u00f6d kolmes p\u00f5hisuunas.<\/p>\n “Tuleb j\u00e4tkuvalt teha seda, mida oleme teinud. See on siis muuta keskkonda j\u00f5udum\u00f6\u00f6da ohutumaks eelk\u00f5ige jalak\u00e4ijatele ja ilmselt tuleb hakata ka teatud m\u00e4\u00e4ral ennetuskampaaniatega. Nende m\u00f5ju v\u00f5ib-olla ei ole v\u00e4ga suur, aga pikapeale nad ju midagi ikkagi teevad ja teatud gruppe \u00fchiskonnast vast m\u00f5jutavad. Ja politsei j\u00e4relevalve on muidugi ka \u00fcks asi, millest \u00fcle ega \u00fcmber ei saa, et kui j\u00e4relevalvet ei ole, ega siis asjad ka paremaks ei l\u00e4he. Kui juhid tunnetavad seda, et mingid rikkumised on sellised, kus politsei ei reageeri v\u00f5i millele ta ei j\u00f5ua reageerida, siis hakatakse osade juhtide poolt seda \u00e4ra kasutama,” r\u00f5hutas Vane.<\/p>\n Lisaks m\u00e4rkis Vane, et riikliku liiklusohutusprogrammi rakendusplaani kohaselt on \u00fcheks oluliseks meetmeks asustatud aladel kiiruste alandamine, mis annab jalak\u00e4ijatele otsese eelise \u00f5nnetuse korral ellu j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n Vane t\u00f5des, et kohalike omavalitsuste liikluspilti m\u00e4\u00e4ravad k\u00f5ige enam kohalike v\u00f5imukandjate poliitilised otsused, kuid riik saab siiski \u00f5iget suunda juhatada.<\/p>\n “Riik saab seda teha l\u00e4bi liiklusohutusprogrammi rakendusplaani, kus on \u00fche meetmena kirjas asustatud aladel kiiruste alandamine. Alati on k\u00fcsimus, kas see viiakse ellu \u2013 see on tihti poliitiline otsus, millega kaasneb igavene kemplemine, kuid riigi poolt on suund ja idee ette antud,” s\u00f5nas Vane.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti liiklusohutuse pilt on t\u00e4navu kahetine, sest politsei operatiivandmetel on liiklus\u00f5nnetustes vigastatuid 55 inimese v\u00f5rra v\u00e4hem kui eelmisel…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":252539,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[99061,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,10470,28,29,1602,99062,42469,53673,19,25,23,24,2086,22,20,30,89297],"class_list":["post-252538","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-avariide-ohvrid","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hukkunud","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-liiklus","tag-liiklusekspert","tag-liiklusstatistika","tag-liiklussurmad","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-transpordiamet","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-villu-vane"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117097602029823811","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/252538","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=252538"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/252538\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/252539"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=252538"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=252538"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=252538"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3768244h6d1ft24.png\"\/)
Viie viimase aasta liiklus\u00f5nnetuste statistika aasta 1. jaanuarist 13. augustini Autor\/allikas: PPA<\/p>\n