{"id":252568,"date":"2026-08-15T06:26:13","date_gmt":"2026-08-15T06:26:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/252568\/"},"modified":"2026-08-15T06:26:13","modified_gmt":"2026-08-15T06:26:13","slug":"joel-vali-haigla-on-sundmuste-hetkede-ja-lugude-betooni-valatud-kogum-teater","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/252568\/","title":{"rendered":"Joel V\u00e4li: haigla on s\u00fcndmuste, hetkede ja lugude betooni valatud kogum | Teater"},"content":{"rendered":"

Missugune on teie suhe Viljandi ja Viljandi haiglaga?<\/p>\n

Priit P\u00f5ldma (PP): Tegin oma esimese teatrit\u00f6\u00f6 Viljandis k\u00fcmmekond aastat tagasi ja sellest saati olen m\u00f5ne aasta tagant Ugalasse midagi tegema sattunud. Mul pole Viljandiga varasemaid sidemeid ega lapsep\u00f5lvem\u00e4lestusi, aga nende k\u00fcmne aasta jooksul on see linn saanud mulle v\u00e4ga koduseks ja inspireerivaks paigaks. Paar korda k\u00e4isin ka vanas haiglas, kui see veel t\u00f6\u00f6tas. Haigla keldrikorrusel v\u00f5eti koroonateste.<\/p>\n

M\u00e4letan, kuidas pidin \u00fchel detsembrikuu varahommikul minema testi tegema, liinibussiga ei julgenud sel ajal s\u00f5ita, nii et l\u00e4ksin Ugalast haiglasse jalgsi. See oli v\u00e4ga kummastav, kui p\u00f5llu tagant hakkas paistma see tohutu koloss. Tundus uskumatu, et \u00fche v\u00e4ikese linna serval, \u00f5unapuuaedade, p\u00f5ldude ja eramute vahel on selline hiigelhoone. Ilmselt on esimene kohtumine selle majaga \u00fcheks alateadlikuks t\u00f5ukeks n\u00fc\u00fcdse lavastuse loomisel. K\u00f5ik korrad, kui haiglas k\u00e4isin, olin \u00fcllatunud, kuidas vastuv\u00f5tt oli \u00fclimalt meeldiv ja teenused tundusid v\u00e4ga k\u00f5rgel tasemel, aga keskkond ise m\u00f5jus nii endisaegsena.<\/p>\n

Joel V\u00e4li (JV): Minul isiklik side Viljandiga puudub, kuid s\u00fcmpaatia linna vastu aina kasvab. Olen n\u00f5us, et “kummastav” on hea s\u00f5na Viljandi haigla kirjeldamiseks. Kui Tallinna poolt l\u00e4heneda, seisab ta seal justkui maav\u00e4line objekt v\u00f5i maam\u00e4rk. M\u00f5nda aega ma ei teadnudki, et see on haigla \u2013 pidasin seda suureks korterelamuks v\u00f5i hotelliks.<\/p>\n

“L\u00fchem kui elu” l\u00e4bim\u00e4ng Autor\/allikas: Annika Vihmann<\/p>\n

Nostalgia on eriline tunne, mis v\u00f5imaldab inimesel taas l\u00e4bi elada kunagi kogetut. Niisamuti on Viljandi vana haiglahoone paljudele oluline m\u00e4lupaik, kuhu tullakse taas otsima m\u00f6\u00f6dunud aegade m\u00e4lestusi. Missugused kohad v\u00f5i paigad teis nostalgiat tekitavad?<\/p>\n

JV: Elu on selleks veel liiga l\u00fchike olnud, aga lapsep\u00f5lvepaigad tekitavad k\u00f5ige rohkem nostalgiat. M\u00e4letan eredalt Joaveski mahaj\u00e4etud paberivabrikut Lahemaal, kus suviti aega veetsin. Samuti on haridusasutused nostalgilised, kuigi veel \u00fcsna v\u00e4rsked m\u00e4lupaigad. Aga kujutan ette, et praegu oma esimesse koolimajja minnes hakkaksin seal kindlasti heietama.<\/p>\n

PP: Mulle tundub, et nostalgia tekib distantsiga. Elasin esimesed kaheksa eluaastat Keilas ja j\u00e4rgmised kaheksa Rakveres, nii et mul on kaks lapsep\u00f5lvelinna, kus ma enam igap\u00e4evaselt ei ole ja mille muutumist ma pidevalt ei n\u00e4e. Kui seal vahel k\u00e4in, siis kogen k\u00fcll midagi, mida v\u00f5iks nimetada nostalgiaks: teatud kohad tuletavad meelde seal aset leidnud s\u00fcndmusi, meenuvad majad v\u00f5i puud, mille asemel on n\u00fc\u00fcd midagi muud, inimesed, kes on v\u00f5ib-olla juba lahkunud… \u00dcllatun selle \u00fcle, et vahemaad tunduvad teistsugused kui lapsep\u00f5lves. \u00dckskord l\u00e4ksin Rakveres t\u00e4ie enesekindlusega toidupoodi ja alles sees olles m\u00e4rkasin, et selles hoones on n\u00fc\u00fcd ehitusmarket. \u00dches\u00f5naga, n\u00e4en neid paiku mitmekordselt. Selle tagant, mis on praegu, kumab kogu aeg see, mida enam ei ole.<\/p>\n

Mida t\u00e4hendab teie jaoks “L\u00fchem kui elu”?<\/p>\n

PP: Ma arvan, et selle motiivi pakkus v\u00e4lja Aare Pilv, l\u00e4htudes haiglahoone olemusest. Kuigi maja on tohutu suur ja selle ehitamine n\u00f5udis meeletult ressurssi, tegutses haigla seal vaid nelik\u00fcmmend aastat. Nii m\u00f5negi arsti karj\u00e4\u00e4r on olnud pikem kui selle haigla eluiga. Paljud, kes m\u00e4letavad selle maja ehitamist, n\u00e4evad n\u00fc\u00fcd ilmselt ka selle lammutamist. K\u00f5ik, kellega oleme sel teemal r\u00e4\u00e4kinud, kinnitavad, et haiglahoone lammutamine ja millegi uue ehitamine on rahaliselt m\u00f5istlikum kui renoveerimine.<\/p>\n

Olen m\u00f5elnud, kuidas tehnoloogia areng muudab k\u00f5ike ajutisemaks \u2013 loome aina paremaid ja efektiivsemaid lahendusi, mis kestavad j\u00e4rjest l\u00fchemat aega. Muidugi on antud juhul selle p\u00f5hjuseks ka n\u00f5ukogude vilets ehituskvaliteet, aga mulle tundub, et see fenomen on laiem \u2013 keskkond, mis meid \u00fcmbritseb, on j\u00e4rjest ajutisem.<\/p>\n

JV: Haigla on s\u00fcndmuste, hetkede ja lugude betooni valatud kogum.<\/p>\n

“L\u00fchem kui elu” l\u00e4bim\u00e4ng Autor\/allikas: Annika Vihmann<\/p>\n

Millist kogemust soovib see lavastus publikule pakkuda? Kas eesm\u00e4rk on taaselustada nende m\u00e4lestused v\u00f5i panna neid t\u00f5dema, et see peat\u00fckk on n\u00fc\u00fcd l\u00f5puks l\u00e4bi saanud?<\/p>\n

PP: Mind on protsessi algusest peale saatnud alapealkiri “H\u00fcvastij\u00e4tt”. Tahaks pakkuda eelk\u00f5ige Viljandi inimestele v\u00f5imalust viibida veel kord neis ruumides, kus on kogetud nii palju t\u00e4henduslikke hetki \u2013 tulekuid, minekuid, tagasitulekuid \u2013 ning kohtuda seal oma isiklike m\u00e4lestustega, mis on selle paiga ja ajaga seotud. Loodan, et see, mida neis ruumides teeme, ei takista, vaid pigem soodustab isiklike m\u00e4lestuste pinnale kerkimist. Mingis m\u00f5ttes on see lavastus nagu rituaal: l\u00e4heme \u00fchte m\u00e4rgilisse paika tagasi, enne kui see p\u00e4riselt kaob, ja j\u00e4tame temaga h\u00fcvasti.<\/p>\n

Ruum on otsekui omaette tegelane, kellel on oma lugu. Kas idee teha Viljandi haiglas lavastust pigem hirmutas v\u00f5i hoopis inspireeris?\u00a0<\/p>\n

JV: See ainult inspireeris mind. N\u00fc\u00fcd, kohapeal tegutsedes, on muidugi ka hirmutav, aga kunstnikule heas m\u00f5ttes v\u00e4ljakutse. Kui on \u00fcheksa korrust ja kolm tiiba, kus k\u00f5ik vajalik olemas, n\u00f5uab see filigraanset puudutust. Enamiku motiive on haigla ise v\u00e4lja pakkunud. Black box’is lavastust tehes m\u00f5eldakse k\u00f5ik paberil v\u00e4lja, Viljandi haiglas aga k\u00e4isime eri ruumides, mis pakkusid lahendusi ise \u2013 uusi elemente ja nende laiendeid. Eesm\u00e4rk on nii omaaegset atmosf\u00e4\u00e4ri elustada kui ka luua tunnet, et sealt on just lahkutud. Ruum v\u00f5iks alati olla oma identiteediga ja m\u00e4ngida kaasa. Selles lavastuses on haiglaruumid nii loo algpunktiks kui ka selle kooshoidjaks. Sealses t\u00fchjuses ja totaalsuses leidub lopsakaid kohti, mis pakuvad teatud m\u00f5ttes meelep\u00e4rast kitsikust, mida saame loo jutustamisel \u00e4ra kasutada.\u00a0<\/p>\n

“L\u00fchem kui elu” l\u00e4bim\u00e4ng Autor\/allikas: Annika Vihmann<\/p>\n

Millisel moel suhestub lavastus filmiga “Ainult hulludele ehk Halastaja\u00f5de” \u2013 kas vastanduse v\u00f5i peegeldusena? Kas ja kuidas see teid inspireeris?<\/p>\n

PP: Olin kunagi n\u00e4inud filmist katkeid ja lugenud Lauri Sommeri raamatut “L\u00f5putud soovid”, kus “Halastaja\u00f5est” ja peaosat\u00e4itjast Margarita Terehhovast juttu. M\u00f5ne aasta eest vaatasin filmi tervikuna \u2013 see oli v\u00e4ga m\u00f5jus, just see, kuidas olme ja s\u00fcmbolism segunevad ning pealtn\u00e4ha realistliku loo k\u00fclge kasvab metaf\u00fc\u00fcsiline tasand.<\/p>\n

Hiigelsuur haiglahoone \u2013 k\u00f5le ja hingetu, samas inimeste aitamiseks loodud \u2013 on filmis v\u00e4ga oluline keskkond. Kuna olin just enne “Halastaja\u00f5e” vaatamist Viljandi haiglas k\u00e4inud, olin h\u00e4mmingus, kui v\u00e4he need ruumid filmi tegemise ajast muutunud on. Kui tekkis v\u00f5imalus teha suvel t\u00fchjas haiglahoones lavastust, tuli see film kohe meelde. Re\u017eiss\u00f6\u00f6r Arvo Iho eelistab pealkirja “Halastaja\u00f5de”, tema jaoks on see filmi tegelik nimi. Proovides oleme arutanud, et haigla ise on ka nagu \u00fcks suur halastaja\u00f5de \u2013 ta v\u00f5tab k\u00f5ik vastu, toetab inimest kannatustes, aitab ilmale tulla, terveks saada ja ka \u00e4ra minna.<\/p>\n

JV: See film inspireeris v\u00e4ga. Esimene vaatamine oli t\u00f5esti m\u00f5jus, pisarad olid silmis. Kunstiliselt annab see hea vaate nii haiglale kui ka tollasele ajastule. Vormiliselt teeme aga siiski teatrit ja kasutame filmikunstiga v\u00f5rreldes teisi vahendeid.\u00a0<\/p>\n

Priit P\u00f5ldma ja Joel V\u00e4li Viljandi vanas haiglas Autor\/allikas: Annika Vihmann<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Missugune on teie suhe Viljandi ja Viljandi haiglaga? Priit P\u00f5ldma (PP): Tegin oma esimese teatrit\u00f6\u00f6 Viljandis k\u00fcmmekond aastat…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":252569,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,80551,80552,140,17425,1782],"class_list":["post-252568","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-joel-vali","tag-luhem-kui-elu","tag-meelelahutus","tag-priit-poldma","tag-viljandi-haigla"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117098105500513726","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/252568","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=252568"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/252568\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/252569"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=252568"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=252568"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=252568"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}