{"id":252598,"date":"2026-08-15T07:13:11","date_gmt":"2026-08-15T07:13:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/252598\/"},"modified":"2026-08-15T07:13:11","modified_gmt":"2026-08-15T07:13:11","slug":"mari-liis-soot-karistuste-muutmisel-tuleb-sailitada-kulma-narvi-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/252598\/","title":{"rendered":"Mari-Liis S\u00f6\u00f6t: karistuste muutmisel tuleb s\u00e4ilitada k\u00fclma n\u00e4rvi | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Kriminaalkaristus peab korraga saavutama mitut eesm\u00e4rki, see peab reageerima konkreetsele pahateole, korvama ohvrile tekitatud kahju, panema kurjategija m\u00f5istma oma teo tagaj\u00e4rg ja olema hoiatuseks teistele. Eesti elanike hulgas tehtud uuringu j\u00e4rgi<\/a> on k\u00f5ik need eesm\u00e4rgid t\u00e4htsad. Selgus, et Eesti inimesed ei ole nii karistushimulised, kui meediapildist v\u00f5iks vahel oletada.<\/p>\n

Kas kuritegevus v\u00e4heneks, kui karistused oleksid pikemad? Ei, pikemad karistused ei v\u00e4henda kuritegevust, vaid peegeldavad paljuski poliitilisi valikuid: mida on otsustatud kriminaliseerida ning kas vanglale on alternatiive.<\/p>\n

Riigid, kus on seaduses minimaalsed kohustuslikud karistusm\u00e4\u00e4rad, \u00e4gavad \u00fclerahvastatud vanglate all. Selle n\u00e4iteks on Ameerika \u00dchendriigid, kus 1970.\u20131980. aastatel kehtestatud miinimumkaristuste poliitika t\u00f5i kaasa massilise vangistamise, millega ei kaasnenud kuritegevuse langust.<\/p>\n

Euroopa Liidus on suurima vangistuskordajaga Ungari ja Poola, kus 100 000 elaniku kohta on 200 vangi, samuti on suhteliselt k\u00f5rge nende riikide elanike mure kuritegevuse p\u00e4rast.<\/p>\n

Eestlased muretsevad kuritegevuse p\u00e4rast v\u00e4hem kui eurooplased keskmiselt. Eestlastest muretseb kuritegevuse p\u00e4rast kaks protsenti ja eurooplastest kaheksa protsenti. Suurem hirm kuritegevuse p\u00e4rast omakorda suurendab soovi karistusi karmistada, aga viimased ei too kaasa kuritegevuse v\u00e4henemist.<\/p>\n

\u00dcksk\u00f5ik kui tsiviliseeritud ja h\u00e4sti korraldatud on vangla, j\u00e4\u00e4b see kohaks, kuhu on kogunenud inimesed erakordselt mitmekihiliste probleemidega, mida ei lahenda isolatsiooniga. Mida kauem on inimene trellide taga, seda suurema t\u00f5en\u00e4osusega ei saa ta vabanedes hakkama ja paneb toime uue kuriteo. \u00d5iguskaitse reageerimise kiirus ja karistuse v\u00e4ltimatus on karmist karistusest t\u00f5husam.<\/p>\n

Vangistus on m\u00f5nikord ainuv\u00f5imalik karistus, aga selle k\u00f5rval on m\u00f5jusaid alternatiive nagu \u00fcldkasulik t\u00f6\u00f6, rahaline karistus, elektrooniline valve, ravi, sotsiaalprogramm vms. M\u00f5ju saab hinnata l\u00e4bi retsidiivsuse. K\u00f5rgeima retsidiivsusega on vanglas karistuse l\u00f5puni kandnud, kellest veerand paneb paari aasta jooksul toime uue kuriteo. Ennet\u00e4htaegselt vabanenute seas oli retsidiivsus 16 protsenti, k\u00f5ikide keskmine k\u00fcmme protsenti.<\/p>\n

Kui Eestis hakati 2007. aastal kasutama elektroonilist valvet, oli kriitikuid, kardeti, et see tuleb turvalisuse arvelt. Ajapikku usaldus kasvas ja \u00f5igustatult, sest retsidiivsus on selle seadme kandjatel hiljem k\u00fcmne protsendi ligi.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5ttes, kohtunikud vaatavad \u00fcksikjuhtumit ning m\u00f5istavad karistuse, mis on sobivaim konkreetse teo eest konkreetsele inimesele. Riik aga peab karistuspoliitilistes otsustes vaatama laiemat pilti, tuginedes andmetele ja l\u00e4htudes sellest, mis t\u00f6\u00f6tab. Koletud kuriteod ei tohi panna esimese hooga muutma karistusi. See ei t\u00e4henda, et riik vaatab tuimalt pealt ja ei tee midagi, karistuspoliitikat tuleb kohandada, aga l\u00e4bim\u00f5eldult.<\/p>\n

Mis meid siia t\u00f5i?<\/p>\n

Eesti poliitikud s\u00f5nastasid 20 aastat tagasi riigikogus kriminaalpoliitika eesm\u00e4rgid. Suur roll oli nullindate l\u00f5pul j\u00f5ustunud seadusemuudatustel, mis \u00fchelt poolt v\u00e4hendasid vanglakaristuse m\u00e4\u00e4ramist, tegid korda meie vanglas\u00fcsteemi ning suurendasid kriminaalhoolduse kasutust.<\/p>\n

Andmed n\u00e4itavad tollaste valikute \u00f5igsust. 20 aastat tagasi registreeriti meil kaks korda rohkem kuritegusid kui praegu. 2005. aastal registreeriti 55 586 kuritegu, eelmisel aastal 28 033.<\/p>\n

“Meie kuritegude arvu v\u00e4henemine langes kokku L\u00e4\u00e4ne-Euroopas toimuva kuritegude arvu langusega.”<\/p>\n

Oma m\u00f5ju selles languses oli seadusemuudatustel, registreerimispraktikal ja teatamisk\u00e4itumisel. Samal ajal toimus kriminaalmenetluse ja karistus\u00f5iguse reform, mis t\u00f5i kaasa elektroonilise valve, lepitusmenetluse ja eri menetlusliike. Meie kuritegude arvu v\u00e4henemine langes kokku L\u00e4\u00e4ne-Euroopas toimuva kuritegude arvu langusega. Meid aga eristab teistest see, et kuritegevuse tase on olnud pikalt stabiilne ning v\u00f5ib-olla oleme saavutanud selle nivoo, millest allapoole minna on keeruline.<\/p>\n

Tapmiste ja m\u00f5rvade arv on \u00fcks v\u00e4heseid rahvusvaheliselt v\u00f5rreldavaid kuritegevuse n\u00e4itajaid ning on riike, kus tapmiste ja m\u00f5rvade arv on vaikselt kasvamas v\u00f5i v\u00e4hemalt ei ole viimaste aastate jooksul langenud, sh Prantsusmaa, Hispaania, Saksamaa, Taani, Holland.<\/p>\n

Eesti on suutnud teha silmapaistva teistpidi h\u00fcppe. Kui 20 aastat tagasi toimus meil aasta jooksul 150 tapmist ja m\u00f5rva, siis mullu oli neid 28. Eestis on tapmiste ja m\u00f5rvade taga valdavalt alkoholitarvitamise k\u00e4igus tekkinud t\u00fcli. Kuidas me neid \u00fchiskonnana suudame \u00e4ra hoida, s\u00f5ltub sellest, kuidas suudab neid inimesi toetada sotsiaals\u00fcsteem.<\/p>\n

Eestis on alaealiste kuritegude arv v\u00e4henenud hoolimata sellest, et 14\u201317-aastaste arv on 20 000 v\u00f5rra kasvanud. Vahepeal ei olnud meil \u00fchtegi alaealist vanglas, n\u00fc\u00fcd on neid taas seal liiga palju, kaheksa.<\/p>\n

Alaealiste \u00f5igusrikkujate s\u00fcsteemi reformimine, milles esikohale seati kiire sekkumine, trahvimise asemel hoiatused, vestlused, lastega tegelevate spetsialistide koolitamine, lepitus, kahju heastamine, sotsiaalprogrammid, peret\u00f6\u00f6, on v\u00e4hendanud kriminaalkorras karistatud alaealiste arvu, kuid \u00fchiskonnas on toimumas muutused, millega kriminaalpoliitika peab kohanema ja ennetama.<\/p>\n

Millised valikud tuleb n\u00fc\u00fcd teha?<\/p>\n

Eesti senine edu ei t\u00e4henda, et v\u00f5iksime j\u00e4tkata muutumatu karistuspoliitikaga.<\/p>\n

Kuritegelikud v\u00f5rgustikud v\u00e4rbavad \u00fcha nooremaid sotsiaalmeedia, kr\u00fcpteeritud s\u00f5numirakenduste ja m\u00e4ngukeskkondade kaudu, pakkudes raha, staatust v\u00f5i kuuluvustunnet. Radikaliseerumise ja kuritegeliku v\u00e4rbamise ennetamine peab algama enne esimest tegu. Vaja on kooli, lastekaitse, vaimse tervise spetsialistide ja politsei \u00fchist t\u00f6\u00f6d, kiiret infovahetust ja usaldusv\u00e4\u00e4rseid sekkumisi. Karistus\u00f5igus peab j\u00e4\u00e4ma viimaseks abin\u00f5uks, kuid v\u00e4givaldse teo ettevalmistamise v\u00f5i selge ohu korral peab sekkumine olema kiire ja v\u00e4ltimatu.<\/p>\n

Euroopa siseturvalisuse ohupilt muutub kiiresti. Organiseeritud kuritegevus liigub veebi, kasutab tehisintellekti pettuste ja k\u00fcberr\u00fcnnete laiendamiseks, v\u00e4rbab digikanalite kaudu noori ning v\u00f5ib tegutseda ka vaenulike riikide k\u00e4epikendusena.<\/p>\n

H\u00fcbriidohtude puhul h\u00e4gustub piir kuritegevuse ja riiklikult suunatud vaenutegevuse vahel ning sihtm\u00e4rgiks v\u00f5ivad sattuda kriitiline taristu, avalikud teenused, tundlikud andmed, ettev\u00f5tted ja usaldus riigi vastu. Seet\u00f5ttu on t\u00e4htis, kas riik suudab ohtu varakult m\u00e4rgata, kuritegu kiiresti avastada ja kahju \u00e4ra hoida.<\/p>\n

Meie valik on siduda kriminaalpoliitika tugevamalt julgeolekuga. Sidekaablite l\u00f5hkumine on sama palju kuritegu kui h\u00fcbriidr\u00fcnnak. Kriitilise taristu kahjustamine v\u00f5i k\u00fcberr\u00fcnne v\u00f5ib p\u00f5hjustada suurema kahju kui tavap\u00e4rane \u00fcksikkuritegu. Sellistes valdkondades tuleb tagada m\u00f5jusad karistused ning valmisolek vara kiiresti arestida ja konfiskeerida.<\/p>\n

Digitaalsed t\u00f5endid paiknevad sageli mitmes riigis ja erasektoris, mist\u00f5ttu peab meie tehniline v\u00f5imekus olema tasemel, piiri\u00fclene koost\u00f6\u00f6 kiire. Me peame kiiresti leidma tasakaalu kuritegude avastamise ning p\u00f5hi\u00f5iguste kaitse vahel. N\u00f5rk uurimisv\u00f5ime j\u00e4tab inimesed kaitseta, kuid piiramatu andmekasutus kahjustab usaldust \u00f5igusriigi vastu.<\/p>\n

L\u00f5puks on meie valik j\u00e4tkata nende meetmete laiendamist, mis \u00fchendavad kontrolli ja toe, need on elektrooniline valve, tingimisi vabastamine sisulise j\u00e4relevalvega, ravi- ja s\u00f5ltuvusprogrammid, kahju heastamine ning vanglast vabanemise j\u00e4rgne tugi.<\/p>\n

Ressurss tuleb suunata sinna, kus risk ja v\u00f5imalik kahju on suurimad, mitte t\u00e4ita vanglaid inimestega, kelle puhul odavam ja m\u00f5jusam alternatiiv v\u00e4hendab korduvkuritegevust paremini. Ka tuleviku karistuspoliitika m\u00f5\u00f5dupuu on see, kas inimene hoidub uuest kuriteost, ohver saab kaitse ja \u00fchiskond on tegelikult turvalisem.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kriminaalkaristus peab korraga saavutama mitut eesm\u00e4rki, see peab reageerima konkreetsele pahateole, korvama ohvrile tekitatud kahju, panema kurjategija m\u00f5istma…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":252599,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,99096,29471,14661,31880,10408,28,29,95,99095,19,25549,25,3826,64895,23,24,22,20,5894,30,92,93,94],"class_list":["post-252598","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-karistuse-maaramine","tag-karistused","tag-karistusoigus","tag-kriminaalpoliitika","tag-kuriteod","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-mari-liis-soot","tag-news","tag-pohioigused","tag-populaarseimad-lood","tag-tapmine","tag-tapmised","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vangla","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117098290014136291","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/252598","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=252598"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/252598\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/252599"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=252598"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=252598"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=252598"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}