![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3769375h60e7t24.jpg\"\/)
Jonas Tarm dirigeerimas Autor\/allikas: Frank Raudsepp<\/p>\nAmeerika \u00dchendriikides elav helilooja Jonas Tarm r\u00e4\u00e4kis Klassikaraadios, et igatsusest r\u00e4\u00e4kiv koorilaul “Kauge kaja” v\u00f5iks kuulajad tuua l\u00e4hemale millelegi v\u00f5i kellelegi, kellest nad puudust tunnevad. Teose s\u00f5nade autor Jim Ashilevi s\u00f5nul ei kao meile p\u00e4riselt olulised inimesed ja kohad kunagi, vaid on meiega \u00fchenduses l\u00e4bi elu.<\/p>\n
Eesti helilooja\u00a0Jonas\u00a0Tarm\u00a0andis 14. augustil v\u00e4lja uue teose koorile ja klaverile nimega “Kauge kaja”.\u00a0Tarmi loodud ja dirigeeritud teose esmasalvestisel esinevad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja pianist Karolina Aavik. Kirjanik Jim Ashilevi eestikeelsele originaaltekstile loodud teos k\u00e4sitleb kauguse, kodu, m\u00e4lu ja kuuluvuse teemasid.<\/p>\n
“Kauge kaja” tellis New Yorgi Eesti segakoor ning teose maailmaesiettekanne toimus 21. veebruaril 2026 New Yorgi Eesti Majas Eesti Vabariigi aastap\u00e4eva t\u00e4histamisel Jonas Tarmi juhatusel. Seej\u00e4rel esitas Tallinna Kammerkoor teost 26. aprillil 2026 Tallinnas Rahvusooper Estonia kammersaalis.<\/p>\n
Helilooja s\u00f5nul on “Kauge kaja” teekond kodutunde poole. “See kodu v\u00f5ib olla paik, inimene, keel, maastik v\u00f5i m\u00e4lestus. Loodan, et muusika toob kuulajad l\u00e4hemale millelegi v\u00f5i kellelegi, kellest nad puudust tunnevad,”\u00a0s\u00f5nas Tarm.<\/p>\n
Eesti koorilaulutraditsioonist l\u00e4htuv viie minuti ja 41 sekundi pikkune teos avaneb mere, tuule, lennu, kuuvalguse ja tagasip\u00f6\u00f6rdumise kujundite kaudu. Koor ja klaver on teoses v\u00f5rdsed dramaturgilised partnerid, kujundades intiimse helimaailma, mis liigub kauguse ja l\u00e4heduse vahel.<\/p>\n
Jonas Tarm dirigeerimas Autor\/allikas: Frank Raudsepp<\/p>\n
Teose keskmes on Ashilevi eestikeelne originaaltekst, mis j\u00e4lgib emotsionaalset teekonda l\u00e4bi lahusoleku, m\u00e4lestuste ja tagasip\u00f6\u00f6rdumise v\u00f5imaluse.<\/p>\n
“Mu lootus on, et “Kauget kaja” aitab kuulajal tunda, et need inimesed, kohad ja kogemused, mis on meile p\u00e4riselt olulised, ei kao tegelikult kunagi. Isegi, kui me ei saa nende juurde enam tagasi minna, j\u00e4\u00e4vad nende h\u00e4\u00e4led meiega, pakkudes meile lohutust ja tunnet, et oleme \u00fchenduses l\u00e4bi elu. Ma loodan, et see teos tuletab meile meelde seda, mis meid elus edasi kannab,” \u00fctleb Jim Ashilevi.<\/p>\n
“Lugu “Kauge kaja” r\u00e4\u00e4gib igatsusest”, s\u00f5nas Ashilevi, kelle s\u00f5prus Joonas Tarmiga kestab juba aastak\u00fcmneid.<\/p>\n
“32 aastat tagasi algas meie s\u00f5prus, sellest p\u00e4ris alguse ajast palju ei m\u00e4letagi,” muheles Tarm. “S\u00f5prus on l\u00e4bi aastate muutunud ja kasvanud.”<\/p>\n
“Jonas oli \u00fcht mu raamatut lugenud ja siis hakkasime taas tihedamalt suhtlema,” meenutas Ashilevi. “Jonase \u00f5de oli minu kooli\u00f5de. See on t\u00e4itsa jabur ja v\u00e4ga tore, et mu raamat meid j\u00e4lle kokku viis.”<\/p>\n
“Meil olid Jonasega regulaarsed kirjutamissessioonid ja niimoodi koos t\u00fckkhaaval l\u00f5ime seda teost ja l\u00f5puks j\u00f5udsimegi salvestuseni,” s\u00f5nas Ashilevi.<\/p>\n
Tarmi s\u00f5nul v\u00f5tavad t\u00e4nap\u00e4eval heliloojad enamasti juba olemasoleva teksti ja kirjutavad muusika selle j\u00e4rgi. “Mina olen huvitatud sellest, et luua midagi t\u00e4iesti originaalset. See oli v\u00e4ga p\u00f5nev elamus seda laulu koos Jimiga luua. Jim pabistas v\u00e4ga palju,” \u00fctles Tarm.<\/p>\n
Ashilevi jaoks oli see ka \u00f5ppimisprotsess, sest koorilaulud n\u00f5uavad ka riimi. “S\u00f5nad ei ela vaakumis, vaid muutuvad heliteose orgaaniliseks osaks. Selle peale polnud ma kunagi varem m\u00f5elnud,” t\u00f5des Ashilevi.<\/p>\n
K\u00fcmneaastasena kolis Tarm Ameerika \u00dchendriikidesse, aga igatsuse tunne algas juba v\u00e4ga varakult. “Tunded on inimestel v\u00e4ga erinevad, teoses on mitu erinevat perspektiivi,” s\u00f5nas Tarm.<\/p>\n
“Tahtsime, et loos oleks igatsuse v\u00e4ljendus, mis haakub iga kuulaja jaoks natuke erineva nurga alt. M\u00f5ne inimese jaoks polegi kodu geograafiline punkt, vaid on seotud m\u00f5ne inimese v\u00f5i elus\u00fcndmusega,” nentis Ashilevi. “M\u00f5ne inimese jaoks ongi kogu maailm tema kodu. Et ise inimesena kasvada, tulebki vahel minna oma turvalisest pesast kaugemale ja siis hakkavad asjad selgeks saama. Mingid asjad l\u00e4hevad muidugi ka segasemaks. See on kohati v\u00e4ga hirmutav ja ebamugav, aga kohati ka v\u00e4ga rikastav kogemus, kui inimene saab maailmas ringi k\u00e4ia.”<\/p>\n
“K\u00f5ige kodusem tunne on mul Eestis, kuigi ma elan New Yorgi linnas. “Kauge kaja” on teekond kodutunde poole,” s\u00f5nas Tarm. “Eesti kultuur ei ela ainult Eestis, vaid kogu maailmas.”<\/p>\n
20. augustil dirigeerib\u00a0Tarm\u00a0Tallinna Kammerkoori KESKUS International Estonian Centre’i lindil\u00f5ikamistseremoonial Torontos, kus k\u00f5lab “Kauge kaja”.<\/p>\n
“KESKUS on \u00fcks suurimaid Eesti kogukonna keskusi v\u00e4ljaspool Eestit. See on tohutult suur s\u00fcndmus,” nentis Tarm. “Ma n\u00e4en ennast ka Eesti kultuuri saadikuna v\u00e4lismaal. Eestil on v\u00e4ga palju kultuuri ka v\u00e4lismaale pakkuda.<\/p>\n
“Kauge kaja” maailma esmasalvestus valmis 2. juunil 2026 Tallinnas Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu 1. stuudios. Tarm oli salvestuse produtsent ja monteerija, helire\u017eiss\u00f6\u00f6r oli Tammo Sumera. Salvestuse miksis Adam Miller ning masterdas John Webber Londoni AIR Studioses. Teosega kaasneva video filmis Frank Raudsepp.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3768487h2233t24.jpg\"\/)
Jonas Tarm ja Jim Ashilevi. Autor\/allikas: Klassikaraadio<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ameerika \u00dchendriikides elav helilooja Jonas Tarm r\u00e4\u00e4kis Klassikaraadios, et igatsusest r\u00e4\u00e4kiv koorilaul “Kauge kaja” v\u00f5iks kuulajad tuua l\u00e4hemale…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":253137,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,10847,99225,99226,56052,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-253136","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-jim-ashilevi","tag-jonas-tarm","tag-kauge-kaja","tag-keskus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117103641931396640","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/253136","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=253136"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/253136\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/253137"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=253136"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=253136"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=253136"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}