{"id":253262,"date":"2026-08-16T09:08:10","date_gmt":"2026-08-16T09:08:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/253262\/"},"modified":"2026-08-16T09:08:10","modified_gmt":"2026-08-16T09:08:10","slug":"jan-kaus-hubane-eesti-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/253262\/","title":{"rendered":"Jan Kaus: hubane Eesti | Arvamus"},"content":{"rendered":"

\u00dcks mu ilukirjanduslikke lemmikstseene p\u00e4rineb Oskar Lutsu jutustusest “Argip\u00e4ev”. Joosep Toots on sattunud h\u00e4tta, sest v\u00e4rske abikaasa Teele on p\u00f5genenud \u00dclesoolt tagasi Rajale ning mehel ei j\u00e4\u00e4 muud \u00fcle, kui hakata uut maja ehitama. Ta suundub kohaliku m\u00f5isavalitseja P\u00fcrjeli jutule, et m\u00f5isale kartuleid m\u00fc\u00fca.<\/p>\n

Ent P\u00fcrjel “ei lase Tootsil kartulitest k\u00f5neldagi, laseb kasuka seljast v\u00f5tta, kutsub “tahapoole”, pakub kohvi ja p\u00fchadest j\u00e4relej\u00e4\u00e4nud saia. Natuke kuivanud on, aga \u00e4ra peab s\u00f6\u00f6ma.” P\u00e4rast l\u00fchikest kohvitamist ja arutelu lepivad mehed kokku, et Toots annab m\u00f5isale kartuleid ja m\u00f5is Tootsile metsast palke ehitamiseks vastu.<\/p>\n

Stseen on l\u00fchike, kestab vaevalt poolteist lehek\u00fclge, aga see k\u00f6itis mind juba lapsena. Olukorra \u2013 v\u00f5i \u00f5ieti selle lahendamise \u2013 kirjeldamiseks saab kasutada ingliskeelset v\u00e4ljendit common sense, mida t\u00f5lgitakse tavaliselt “terveks m\u00f5istuseks” v\u00f5i “tervem\u00f5istuslikkuseks” \u2013 kuigi mulle meeldib ingliskeelse v\u00e4ljendi juures ennek\u00f5ike see, et common t\u00e4hendab \u00fchtaegu nii “tavalist” kui ka “\u00fchist”. Meestel oli ajada igap\u00e4evane ja \u00fchine asi. Ja mis peamine: seda tehti m\u00f5nusa tassi kohvi ja magusa ampsu saatel. See aga t\u00e4hendab, et asjaajamine sai olla korraga nii asjalik kui ka meeldiv.<\/p>\n

Tootsi ja P\u00fcrjeli vestlus ongi hakanud mu jaoks s\u00fcmboliseerima hubasust. Sellist hubasust kohtab Lutsu kirjutatust mujaltki, ent k\u00f5nealune stseen on eriti k\u00f5nekas, sest selle taust on k\u00f5ike muud kui hubane \u2013 Tootsi naine on kodust lahkunud, kartuleid peab ta m\u00fc\u00fcma seet\u00f5ttu, et tal napib maja ehitamiseks raha.<\/p>\n

Siin ilmnebki veel \u00fcks oluline n\u00fcanss. Karjala keeles t\u00e4hendab huba ka “v\u00e4ikest”. Paunvere oli v\u00e4ike ja vaikne koht, jumala seljatagune, mis s\u00fcmboliseerib t\u00fc\u00fcpilist Eesti k\u00fcla, kus k\u00f5ik k\u00f5iki tunnevad, aga samas iga\u00fcks \u00fcsna omaette elab. Sellisest asetusest ei pruugi alati kasu olla, aga ometi annab see v\u00f5imaluse inimestega kergemalt jutule p\u00e4\u00e4seda, ei pea kaua otsima ega tunglema, tuleb lihtsalt meel ja sammud valmis seada.<\/p>\n

Kevadel sai lugeda uudist, et T\u00fcrgi ettev\u00f5te\u00a0ARCA kavatseb rajada Ida-Virumaale laskemoonatehase<\/a>, mis tekitaks piirkonda juurde tuhatkond t\u00f6\u00f6kohta. See pani mind kummalisel kombel m\u00f5tlema Eesti hubasusele.<\/p>\n

Viimastel aastatel on \u00fcha enam tunda, et paljud eestlased ei pea oma kodumaad mingilgi moel hubaseks kohaks. Mingis m\u00f5ttes on see m\u00f5istetav v\u00f5i lausa enesestm\u00f5istetav \u2013 v\u00f5ib arvata, et agressiivse hullushoo k\u00e4es v\u00e4\u00e4nlev Venemaa pole meid alla neelanud ainu\u00fcksi Ukraina h\u00e4mmastava vastupanuv\u00f5ime t\u00f5ttu. Ning eks oleme j\u00e4\u00e4nud ajaloo ristlainetuste ja vastutuulte k\u00e4tte varemgi, omajagu.<\/p>\n

Pealegi on paljudel inimestel \u00fcha raskem toime tulla ning siinset sotsiaalpoliitilist sidusust tajuda, avalikud debatid ammutavad \u00fcha enam j\u00f5udu vastandustest, Eesti elu ei tundu paljudele enam \u00fchine ega igap\u00e4evane asi, mille kitsaskohti suudetaks \u00fchtaegu asjalikult ja meeldivalt lahendada.<\/p>\n

See eestlaste omavaheline kisklemine v\u00f5ib paista seda kummastavam, et meie perspektiiv on kahanev rahvaarv ning taust \u00fcha rahutuma poliitikaga ja keskkonnaga maailm, mis, t\u00f5si k\u00fcll, paistab \u00fcha rohkemaid eestlasi kuumalt enda r\u00fcppe kutsuvat, sest jumala seljatagune v\u00f5ib paista jumalast h\u00fcljatuna.<\/p>\n

Seet\u00f5ttu v\u00f5ibki n\u00fc\u00fcd k\u00fcsida, et kuidas on seotud hubasusega see t\u00f5siasi, et \u00fche v\u00f5\u00f5rriigi ettev\u00f5te kavatseb siia h\u00e4daorgu laskemoonatehase rajada. Pealegi kui v\u00f5\u00f5rriigiks on T\u00fcrgi, mis v\u00f5ib paljudel inim\u00f5igustest hoolivatel inimestel kulmu kortsu ajada.<\/p>\n

Ent ometi v\u00f5iks selline teade v\u00f5imendada pisut meie julgeolekutunnet \u2013 T\u00fcrgi on \u00fchtaegu nii NATO liige kui ka Venemaa jaoks arvestatav j\u00f5ud. Poleks imelik m\u00f5elda, et tegu on \u00fcldjoontes positiivse arenguga. Olgu nii, aga laskemoon ja “hubasus”? Selline jutt v\u00f5ib tuua meelde kunagise Kreisiraadio sket\u0161i lustlikust luukerepoisist, kes \u00f5petas televaatajatele, mida k\u00f5ike saab miinidega kodus ette v\u00f5tta \u2013 “miin kui elu andja!”<\/p>\n

Luts kirjutas muidugi ilukirjandust, s.t ta ei kirjeldanud fakti, vaid v\u00f5imalust. Aga \u00fckski v\u00f5imalus pole enesestm\u00f5istetav asi. Meie iseseisvuski pole mitte enesestm\u00f5istetavus, vaid v\u00f5imalus, mis v\u00f5ib j\u00e4tkuda, aga \u00fchel p\u00e4eval ka k\u00e4est libiseda \u2013 k\u00f5ik s\u00f5ltub meist, sealhulgas meie v\u00f5imest kaitsta hubasust.<\/p>\n

Sellega seoses meenub mu viimatine k\u00fclask\u00e4ik Venemaale. See juhtus nullindate keskel ning viis mind Karjalasse konverentsile. Sattusin seal kokku Venemaal elavate soomeugri kolleegidega. Nendega vestlemise k\u00e4igus sain korraga aru, et paljud komid, udmurdid, mordvalased, neenetsid, karjalased, jne., vaatasid eestlasi, soomlasi ja ungarlasi justkui mingist teisest liigist p\u00e4rit olendeid. Olendeid, kellel on omakeelne riik, omakeelne haridus ja kirjas\u00f5na.<\/p>\n

“Milline \u00f5nn on vabalt r\u00e4\u00e4kida, hingata, magada, \u00e4rgata, ise oma saatusega rinda pista, ise oma elukaart punuda, ise katsetada ja k\u00e4puli k\u00e4ia, uuesti end p\u00fcsti ajada!”<\/p>\n

Me oleksime justkui laskunud nende keskele mingitest paradiislikest ulmadest, milleni neil, Venemaa enamasti venekeelsetel soomeugrilastel, oli \u2013 ja on muidugi siiani \u2013 v\u00f5imatu ulatuda. Meie v\u00f5imalused v\u00f5imendasid nende v\u00f5imatusi. See kogemus tuli mulle meelde 2022. aasta veebruaris ning pani mind korraga hindama enesestm\u00f5istetavat. Milline \u00f5nn on vabalt r\u00e4\u00e4kida, hingata, magada, \u00e4rgata, ise oma saatusega rinda pista, ise oma elukaart punuda, ise katsetada ja k\u00e4puli k\u00e4ia, uuesti end p\u00fcsti ajada!<\/p>\n

Seega pole “hubasus” mu jaoks s\u00f5nak\u00f5lks. On v\u00e4ga suur asi, et Eestis eksisteerib v\u00e4ga suur hubasuse v\u00f5imalus, et siin on inimestel vabadust hubasust igal hetkel ja \u00fcksk\u00f5ik kus harjutada, see ilmsiks tuua; mis siis, et me j\u00e4tame l\u00f5viosa oma hubasuse potentsiaalist pidevalt, igap\u00e4evaselt kasutamata.<\/p>\n

Piisab ju \u00fcllatavalt v\u00e4hesest: heast tahtest, t\u00e4helepanelikkusest ja keskendatusest, kahest konstruktiivselt meelestatud inimesest, kes otsivad vastanduse asemel \u00fchisosa ning v\u00f5itluse asemel kollegiaalsust, kes soovivad homse kartmise asemel t\u00e4nasest r\u00f5\u00f5mu tunda, kes usuvad, et hea s\u00f5na suudab v\u00f5ita v\u00f5\u00f5ra v\u00e4e ning et probleemi juures on lahendus olulisem kui s\u00fc\u00fc. Kui parafraseerida kunagist vabadusejanulist mantrat, v\u00f5ib \u00f6elda, et hubasus on meie k\u00e4tes.<\/p>\n

Kui see jutt tundub j\u00e4\u00e4vat iluk\u00f5neliseks, v\u00f5iks korraks m\u00f5elda meie koosolekukultuurile. Paljudes kollektiivides tehakse suur osa t\u00f6\u00f6d \u00e4ra k\u00f5ikv\u00f5imalikel koosolekutel. Poolnaljaga v\u00f5ib \u00f6elda, et inimene kulutab \u00fche kolmandiku elust magamisele, \u00fche kolmandiku koosolekutele ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud kolmandiku k\u00f5igele muule.<\/p>\n

Ent koosolek on kommunikatsioonivorm, mille kaudu saab alati hubasust esile v\u00f5luda. Mitte et igal koosolekul peaks jooma kohvi ja s\u00f6\u00f6ma saia \u2013 pigem on ju k\u00fcsimus \u00f5hkkonnas, meeleolus, t\u00e4hendusrikastes pisiasjades nagu tunnustavad s\u00f5nad, naeratused, n\u00e4rvilisuse v\u00e4ltimine, kolleegi abistamine, jne.<\/p>\n

M\u00f5isvalitseja P\u00fcrjel oleks v\u00f5inud hakata vabalt Tootsi pitsitama, harrastama suhtumist, mida nimetatakse t\u00e4nap\u00e4eval “t\u00f6\u00f6kiusuks”. Aga ta valis hubasuse, ta valis v\u00f5imaluse omakandi meest aidata.<\/p>\n

Ma isiklikult loodan, et ma pole Lutsu stseenist mitte lihtsalt \u00f5ppust v\u00f5tnud, vaid ka \u00f5pitut p\u00e4riselus korranud. Ja hammustagu mind leekivad jeekimid, kui ma peaksin hubasuse taotlemisest loobuma!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00dcks mu ilukirjanduslikke lemmikstseene p\u00e4rineb Oskar Lutsu jutustusest “Argip\u00e4ev”. Joosep Toots on sattunud h\u00e4tta, sest v\u00e4rske abikaasa Teele…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":253263,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,15547,8548,140,16164,674,12886,96],"class_list":["post-253262","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-iseseisvus","tag-jan-kaus","tag-meelelahutus","tag-oskar-luts","tag-too","tag-trialoog","tag-venemaa"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117104404442385421","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/253262","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=253262"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/253262\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/253263"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=253262"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=253262"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=253262"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}