Haud, kuhu oli maetud v\u00e4hemalt 129 inimest, kaevati v\u00e4lja 2024. aastal ja selle vanuseks on m\u00e4\u00e4ratud 1.\u20132. sajand pKr. Uus anal\u00fc\u00fcs kinnitab arheoloogide esialgset kahtlust: t\u00f5en\u00e4oliselt on tegemist Rooma ajastu s\u00f5jas langenute j\u00e4\u00e4nustega.<\/p>\n
Massihaud avastati Hasenleitengasses, Viini \u00e4\u00e4rses piirkonnas, mida Rooma ajal tunti nime all Vindobona. Arheoloogide hinnangul olid k\u00f5ik 129 skeletti 18\u201335-aastased mehed. Hauast ei leitud t\u00fc\u00fcpilisi matusekaasasid, kuid avastati m\u00f5ned relvad. V\u00e4hemalt kahel kolmandikul massihauas maetutest oli m\u00e4rke surma ajal tekitatud v\u00e4givaldsest traumast.<\/p>\n
\u201eJ\u00f5udsime j\u00e4reldusele, et need inimesed olid t\u00f5en\u00e4oliselt s\u00f5durid ja nad surid mingi massilise v\u00e4givaldse s\u00fcndmuse tagaj\u00e4rjel, kas lahingus v\u00f5i s\u00f5ja k\u00e4igus,\u201c \u00fctles arheoloogiaettev\u00f5tte Novetus bioarheoloog Sheridan Strang teadust\u00f6\u00f6d tutvustades<\/a>. \u201eKuid meil pole muid t\u00f5endeid selle kohta, et selles piirkonnas oleks sel ajal lahing toimunud.\u201c<\/p>\n Rooma s\u00f5jav\u00e4elaager Vindobona asutati 1. sajandi l\u00f5pus pKr Pannoonia provintsi osana. Doonau j\u00f5e \u00e4\u00e4res asuv Vindobona oli oluline eelpost, mis aitas kaitsta Rooma impeeriumi piiri germaani h\u00f5imude, n\u00e4iteks markomannide eest. Kuigi ajaloolased teavad, et markomannide s\u00f5dade ajal peeti Vindobona l\u00e4hedal lahinguid, ei viidanud \u00fckski ajalooline ega arheoloogiline allikas sellele, et Hasenleitengasses oleks kunagi lahing toimunud.<\/p>\n Kui Strang ja tema kolleegid uurisid skelettidel olevaid traumasid, leidsid nad terava eseme, n\u00e4iteks m\u00f5\u00f5ga v\u00f5i pistoda p\u00f5hjustatud vigastuste j\u00e4lgi \u00fcle keha ning l\u00f6\u00f6gij\u00e4lgi peamiselt koljudel. Kuid lendavate esemete p\u00f5hjustatud vigastused piirdusid suures osas kubeme piirkonnaga.<\/p>\n K\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisem stsenaarium nende vaagnavigastuste puhul on see, et seisev vastane kasutas viskeoda ja sihtis sellega avaust vaenlase raudr\u00fc\u00fcs, kui too ratsutas.<\/p>\n \u201eMeil on \u00fcks isik, kelle puhul oli oda ots veel vaagna sees, kui me ta v\u00e4lja kaevasime,\u201c r\u00e4\u00e4kis Strang ajakirjale Live Science. \u201eNeed inimesed, kes need vigastused tekitasid, sihtisid just neid tundlikke piirkondi,\u201c \u00fctles ta.<\/p>\n Asjaolu, et need vigastused olid koondunud kubemesse ja alaj\u00e4semetesse, viitab v\u00f5imalikule soomus- ja kaitser\u00fc\u00fc puudumiseleselles piirkonnas, aga ka sellele, et r\u00fcndajad teadsid, kuidas pehmete kudede anatoomiat arvestades vastase v\u00f5itlusv\u00f5imet kaotada, r\u00e4\u00e4kis ajakirjale Rootsi Uppsala \u00dclikooli antropoloog Patrick Randolph-Quinney.<\/p>\n Kuna puuduvad ajaloolised andmed konkreetse lahingu kohta ja muud arheoloogilised t\u00f5endid peale skelettide, p\u00fc\u00fcavad teadlased n\u00fc\u00fcd v\u00e4lja selgitada, kes need v\u00f5itlejad olid.<\/p>\n 25 skeleti esialgne DNA-anal\u00fc\u00fcs kinnitas, et kromosoomiliselt olid nad k\u00f5ik mehed. Lisaks selgus DNA-anal\u00fc\u00fcsi tulemusel, et neil oli mitmekesine p\u00e4ritolu. Strangi s\u00f5nul p\u00e4rinesid m\u00f5ned mehed Itaalia poolsaarelt, teised Euroopa mandriosast ning kolm Ida-Vahemere piirkonnast ja Levandist.<\/p>\n \u201eNeed isikud v\u00f5isid olla Rooma s\u00f5jav\u00e4elased,\u201c selgitas Strang, \u201eaga nad ei pruugi k\u00f5ik olla roomlased. On v\u00f5imalus, et tegemist on segahauaga, kus on nii roomlasi kui ka m\u00f5ne teise germaani h\u00f5imu liikmeid.\u201c<\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeri<\/a>Loe kommentaare (1)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Haud, kuhu oli maetud v\u00e4hemalt 129 inimest, kaevati v\u00e4lja 2024. aastal ja selle vanuseks on m\u00e4\u00e4ratud 1.\u20132. sajand…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":253445,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,36387,9916],"class_list":["post-253444","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-rooma-impeerium","tag-vana-rooma"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117105536957318601","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/253444","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=253444"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/253444\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/253445"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=253444"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=253444"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=253444"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}