{"id":253766,"date":"2026-08-17T04:10:08","date_gmt":"2026-08-17T04:10:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/253766\/"},"modified":"2026-08-17T04:10:08","modified_gmt":"2026-08-17T04:10:08","slug":"sutt-loob-looduskaitsjaid-teadlasi-ja-toostureid-uhendava-metsandusnoukoja-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/253766\/","title":{"rendered":"Sutt loob looduskaitsjaid, teadlasi ja t\u00f6\u00f6stureid \u00fchendava metsandusn\u00f5ukoja | Eesti"},"content":{"rendered":"<p>Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt pani kevadel pikalt ette valmistatud metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise plaanid pausile, sest t\u00f6\u00f6sturite ja looduskaitsjate vahel ei leitud metsade kasutamises ja kaitsmises kompromissi.<\/p>\n<p>Seadustega oleks m\u00e4letatavasti muuhulgas pandud paika, et 70 protsenti metsast muutub majandatavaks, 30 protsenti kaitstavaks.<\/p>\n<p>Huvir\u00fchmade positsioonide l\u00e4hendamiseks ja \u00fchisosa otsimiseks plaanib ministeerium augusti l\u00f5puks kokku kutsuda kaks eraldi n\u00f5ukoda: metsandusn\u00f5ukoja ja metsandusega seotud teadusn\u00f5ukogu.<\/p>\n<p>Kliimaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristi Parro r\u00e4\u00e4kis, et ministeerium kohtus juuni alguses Sagadi m\u00f5isas metsanduse huvir\u00fchmadega ning \u00fchiselt j\u00f5uti arusaamisele, et praegu ei ole head formaati, kus enne otsuste tegemist suuremad valikukohad metsanduses l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n<p>&#8220;Sealt tuli ettepanek, et \u00fcks formaat, mis kindlasti v\u00f5iks hakata koos k\u00e4ima, on enam-v\u00e4hem nendest samadest inimestest ja huvir\u00fchmadest koosnev metsandusn\u00f5ukoda. See hakkaks l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kima ja arutama igap\u00e4evaseid, aga samas ka suuremaid visiooniga sihte, teeks seal kokkulepped ja annaks ministrile suunised, kuhu suunas me tahame liikuda ning mis v\u00f5iks olla Eesti \u00fchiskonna laiem ootus,&#8221; r\u00e4\u00e4kis Parro.<\/p>\n<p>Parro s\u00f5nul peaks plaani j\u00e4rgi n\u00f5ukojal olema 15-20 liiget ning lisaks huvir\u00fchmade esindajatele v\u00f5iks seal olla ka riigiametite esindajaid, teadlasi ning isegi poliitikuid.<\/p>\n<p>&#8220;T\u00f5en\u00e4oliselt on kutse saanud k\u00f5ik olulisemad metsandusega seotud huvir\u00fchmad alates maaomanikest. P\u00fc\u00fcame kaasata v\u00f5imalikult palju neid, kes metsandusse puutuvad v\u00f5i sinna otsapidi ulatuvad. M\u00f5ned on ka \u00e4ra \u00f6elnud ja ei soovi osaleda,&#8221; s\u00f5nas ta.<\/p>\n<p>Parro r\u00e4\u00e4kis, et kui metsanduseinimesed seda soovivad, siis saaks n\u00f5ukojas arutada ka konkreetseid eeln\u00f5usid, kuid see pole eesm\u00e4rk omaette.<\/p>\n<p>&#8220;Soov ongi see, et see ei koguneks ainult otsustama, kas ja kuidas eeln\u00f5udega edasi minna, vaid oleks laiem metsanduse olemuse, eesm\u00e4rkide ja visiooni kokkuleppimise koht,&#8221; lisas ta.<\/p>\n<p>Lisaks metsandusn\u00f5ukojale on plaanis luua ka eraldi teaduskogu, kuhu kuuluksid vaid teadlased \u00fclikoolidest.<\/p>\n<p>&#8220;Kuna metsanduse \u00fcks oluline teema on alati olnud andmed \u2013 millised need andmed on, kas nad on piisavalt t\u00e4psed ja mida need meile n\u00e4itavad \u2013, siis tekkis k\u00f5rvalvajadus teadusn\u00f5ukoja j\u00e4rele. See tegeleks nende andmetega eraldi, vaataks otsa meie statistilisele metsainventuurile ja teadusandmetele ning annaks selle baasil metsandusn\u00f5ukojale sisendit aruteluks ja ettepanekute tegemiseks,&#8221; r\u00e4\u00e4kis Parro.<\/p>\n<p>Parro r\u00e4\u00e4kis, et sel aastal loodetakse metsandusn\u00f5ukoda kokku saada v\u00e4hemalt kahel korral, kui mitte rohkem. T\u00e4psem ajakava pandakse kokku aga augusti l\u00f5pus, mil toimub esimene kohtumine.<\/p>\n<p>Valitsus on loonud juba hulganisti n\u00f5ukogusid<\/p>\n<p>Metsandusn\u00f5ukoda pole siiski midagi uut. Ka k\u00fcmmekond aastat tagasi, enne kui \u00fchiskonnas hakati tuliselt metsanduse arengukava visioone arutama, kogunes keskkonnaministeeriumis k\u00fcmnekonnast eksperdist ja huvir\u00fchmast koosnev metsandusn\u00f5ukogu.<\/p>\n<p>Niisamuti pole n\u00f5ukodade moodustamine v\u00f5\u00f5ras ka praegusele valitsusele. Kolm aastat tagasi loodi kliiman\u00f5ukogu, hiljem on loodud ka efektiivsuse ja majanduskasvu n\u00f5ukoda, aasta alguses k\u00e4ivitati ka tehisintellekti ehk AI-n\u00f5ukoda.<\/p>\n<p>Kristi Parro \u00fctles, et ta ei oska \u00f6elda, kas ja mil m\u00e4\u00e4ral v\u00f5iks metsandusn\u00f5ukoda vormilt kliiman\u00f5ukogust erineda.<\/p>\n<p>&#8220;Ma ei ole ise kliiman\u00f5ukogu igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s osalenud. Ma ei tea, kuidas need arutelud seal on v\u00e4lja kujunenud, aga majas arutades olen kuulnud, et midagi sarnast v\u00f5iks see t\u00f5en\u00e4oliselt olla. Ma ei tea, kas t\u00e4pselt \u00fcks-\u00fchele ja milline osa seal k\u00f5ige suurema kattuvusega on, aga eesm\u00e4rk on, et oleks \u00fchine aruteluruum,&#8221; r\u00e4\u00e4kis Parro.<\/p>\n<p>Kliiman\u00f5ukogu liige: v\u00e4ltima peaks kliiman\u00f5ukogu kogemust<\/p>\n<p>Kliiman\u00f5ukogusse kuulunud Maia-Liisa Anton r\u00e4\u00e4kis, et ta loodab, et kui ministeerium n\u00fc\u00fcd metsandusn\u00f5ukoda loob, siis v\u00f5etakse kliiman\u00f5ukogu kogemust arvesse. Nimelt toimusid kliiman\u00f5ukogus k\u00fcll erinevad ettekanded, mille kohta sai arvamust avaldada, kuid olulisemate sisuk\u00fcsimuste \u00fcle tegelikult mingit arutelu ei toimunud.<\/p>\n<p>&#8220;Meil toimusid k\u00fcll kohtumised, kuid tegelikult olulisi k\u00fcsimusi, n\u00e4iteks kliimaseaduse erinevaid valikukohti v\u00f5i kliimaseaduse eeln\u00f5usid enne nende valmimist me tegelikult ei arutanud,&#8221; r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n<p>P\u00e4ris n\u00e4iliseks kaasamiseks Anton kliiman\u00f5ukogu siiski ei nimetanud.<\/p>\n<p>&#8220;Pigem tundus, et kliimaministeeriumil endal ei olnud selge, millist rolli ta selles kogus n\u00e4eb.[&#8230;] Tegelikult ju eeln\u00f5ude ettevalmistusprotsessis peab olema k\u00f5igil huvir\u00fchmadel v\u00f5imalik arvamust avaldada, aga siis tekibki k\u00fcsimus, et kas mingisugustele kogudele antakse t\u00e4htsam ja suurem roll eeln\u00f5ude ettevalmistamise protsessis,&#8221; r\u00e4\u00e4kis kliiman\u00f5ukogu liige Anton.<\/p>\n<p>Metsat\u00f6\u00f6stur: tegusid ja otsuseid on vaja<\/p>\n<p>Metsa- ja puidut\u00f6\u00f6stuse liidu tegevjuht Henrik V\u00e4lja r\u00e4\u00e4kis, et nemad said ministeeriumilt kutse metsandusn\u00f5ukoja t\u00f6\u00f6s osaleda m\u00f5ned n\u00e4dalad tagasi.<\/p>\n<p>V\u00e4lja r\u00e4\u00e4kis, et muidugi on oht, et metsandusn\u00f5ukojast kujuneb samasugune jututuba, nagu seda oli kliiman\u00f5ukogu, kuid iseenesest on sellise aruteluformaadi loomine positiivne.<\/p>\n<p>&#8220;Minu ootus on k\u00fcll v\u00e4ga selgelt, et selle formaadi tulemusena v\u00f5iks tekkida ministeeriumis olukord, kus j\u00f5utakse mingite otsuste ja tegudeni. Me oleme siin k\u00fcmme aastat enam-v\u00e4hem selle teema kallal heietanud,&#8221; r\u00e4\u00e4kis V\u00e4lja.<\/p>\n<p>K\u00f5ige olulisem on V\u00e4lja s\u00f5nul fikseerida seaduses, et 70 protsenti metsamaast oleks majandatav mets ja 30 protsenti kaitsealune mets. Ta r\u00e4\u00e4kis, et praegune olukord kus seda p\u00f5him\u00f5tet pole seaduses fikseeritud, on iseenesest puidusektorile v\u00e4ga kahjulik lahendus.<\/p>\n<p>&#8220;Praegu j\u00e4tkub keskkond, kus ettev\u00f5tted hoiavad oma investeeringuid kinni ja meie konkurentsiv\u00f5ime vaikselt erodeerub. Samal ajal siin \u00fcmberringi teistes riikides t\u00f6\u00f6 k\u00e4ib ja tehaseid ehitatakse,&#8221; s\u00f5nas V\u00e4lja.<\/p>\n<p>Looduskaitsja: teadlased ei peaks lobistidega vaidlema<\/p>\n<p>Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Tarmo T\u00fc\u00fcr r\u00e4\u00e4kis, et ta suhtub n\u00f5ukojasse teatava ettevaatlikkuse ja skepsisega, kuid m\u00f6\u00f6nab, et selline aruteluplatvorm on igal juhul parem kui selle puudumine.<\/p>\n<p>Ka T\u00fc\u00fcr r\u00e4\u00e4kis, et metsandusn\u00f5ukoda peab olema valmis ka otsustama, mitte ainult arutlema.<\/p>\n<p>&#8220;Aruteludel on m\u00f5tet ikkagi siis, kui ollakse valmis neid ka otsuste aluseks v\u00f5tma. Kindlasti tahan kiita plaani asutada eraldi teadusn\u00f5ukogu v\u00f5i teadlastest koosnev n\u00f5ukogu. Teadlased ei peaks kindlasti lobistidega vaidlema, vaid tooma omalt poolt parima teadmise otsustajani,&#8221; s\u00f5nas ta.<\/p>\n<p>T\u00fc\u00fcr s\u00f5nas, et oluline on, et ka k\u00f5ik metsandusega seotud osapooled oleksid p\u00e4riselt metsandusn\u00f5ukoja t\u00f6\u00f6sse kaasatud. Ta r\u00e4\u00e4kis, et kliimaministeerium ei kutsunud juuni alguses Sagadi lossi aruteludele n\u00e4iteks ei ornitoloogia\u00fchingut ega ka MT\u00dc-d Hoiame Loodust.<\/p>\n<p>&#8220;Meil on metsanduses ikkagi vaja laiap\u00f5hjalisemat kokkulepet. Praegune olukord v\u00e4hemalt looduse vaatest ei ole kuidagi hea. Raiemahud on j\u00e4tkuvalt rekordtasemel ja looduse k\u00e4ek\u00e4ik k\u00e4ib alla,&#8221; r\u00e4\u00e4kis Eestimaa Looduse Fondi juht.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt pani kevadel pikalt ette valmistatud metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise plaanid pausile, sest t\u00f6\u00f6sturite&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":253767,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[2338,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,58619,75082,28,29,59856,99447,19,25,70494,23,24,22,20,30],"class_list":["post-253766","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-andres-sutt","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-henrik-valja","tag-kristi-parro","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maia-liisa-anton","tag-metsandusnoukoda","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-tarmo-tuur","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117108894983825213","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/253766","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=253766"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/253766\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/253767"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=253766"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=253766"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=253766"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}