Viimaste n\u00e4dalate arutelu presidendi institutsiooni ja eelseisvate valimiste \u00fcmber on toonud esile k\u00fcsimusi, mis ulatuvad palju kaugemale sellest, kes l\u00f5puks j\u00e4rgmiseks Eesti Vabariigi presidendiks saab.<\/p>\n
Kasutan s\u00f5na “valimised” praeguse protsessi kohta m\u00f5ningase reservatsiooniga. Minu arusaam valimistest eeldab valikuv\u00f5imalust, kandidaatide sisulist v\u00f5rdlemist ning v\u00f5imalust kuulda nende n\u00e4gemust enne, mitte p\u00e4rast otsuse langetamist.<\/p>\n
Ma pole kunagi varjanud, et pooldan Lennart Meri kunagi v\u00e4ljendatud m\u00f5tet, et presidenti peaks valima rahvas. Mulle on j\u00e4\u00e4nud m\u00f5istatuseks, miks me rahva valikut pelgame. Oleme rahvana olnud sajandeid kirjaoskajad ja haridust v\u00e4\u00e4rtustav \u00fchiskond. Lugemis- ja kirjutamisoskuse k\u00f5rval on olemas ka kognitiivne kirjaoskus ehk v\u00f5ime informatsiooni m\u00f5testada, eristada olulist ebaolulisest ning langetada selle p\u00f5hjal iseseisvaid otsuseid.<\/p>\n
Kindlasti leidub presidendi otsevalimise vastu kaalukaid argumente. Neid tulebki arutada ja neile tuleb vastata. Demokraatia ei seisne selles, et \u00fcks seisukoht kuulutatakse \u00f5igeks ja teine valeks, vaid selles, et erinevad argumendid r\u00e4\u00e4gitakse avalikult l\u00e4bi.<\/p>\n
Selleks valimiskorraks enam reegleid muuta ei j\u00f5ua ega olekski m\u00f5istlik seda kiirustades teha. K\u00fcll aga peaks presidendi valimise kord olema riigikogu j\u00e4rgmise koosseisu \u00fcks olulisi p\u00f5hiseaduslikke aruteluteemasid ning selle debatiga tuleks alustada kohe p\u00e4rast uue koosseisu t\u00f6\u00f6le asumist. Vastasel korral v\u00f5ime viie aasta p\u00e4rast leida end t\u00e4pselt samast olukorrast.<\/p>\n
Kus on kandidaatide debatt?<\/p>\n
Taasiseseisvumise algusaega tagasi vaadates n\u00e4eme praegusest \u00fcsna erinevat pilti. Presidendikandidaadid osalesid avalikel debattidel, tutvustasid oma arusaama Eesti arengust ning \u00fchiskonnal oli v\u00f5imalik nende seisukohti kuulata ja v\u00f5rrelda.<\/p>\n
Praegu kulub suur osa avalikust t\u00e4helepanust hoopis vaidlusele kehtiva presidendivalimiste korra ja selle muutmise \u00fcle. Selle k\u00f5rval on j\u00e4\u00e4nud tagaplaanile palju lihtsam k\u00fcsimus, et mida arvavad presidendiks p\u00fcrgivad inimesed ise Eesti riigist, selle tulevikust ja presidendi rollist.<\/p>\n
Mulle j\u00e4\u00e4b m\u00f5neti arusaamatuks ka ajakirjanduse tagasihoidlikkus. Ajakirjandus ei pea ootama, kuni poliitilised j\u00f5ud on omavahel k\u00f5ik kokku leppinud. Meedia v\u00f5iks kutsuda avalikku vestlusringi inimesed, kes on presidendikandidaatidena esile kerkinud, s\u00f5ltumata sellest, kas nad on esitatud erakondade, \u00fchiskondlike institutsioonide v\u00f5i kodanikualgatuste kaudu. Las nad r\u00e4\u00e4givad, las neilt k\u00fcsitakse, las avalikkus kuulab ja v\u00f5rdleb.<\/p>\n
Riigikogu praegune koosseis ei ole suutnud sellist sisulist protsessi tekitada. J\u00e4relej\u00e4\u00e4nud aja jooksul pole enam v\u00f5imalik palju muuta, kuid midagi siiski. V\u00e4hemalt on tekkinud reaalne v\u00f5imalus, et \u00fche kandidaadi asemel tuleb valida kahe vahel. Seda v\u00f5ib pidada v\u00e4ikeseks, kuid siiski oluliseks sammuks m\u00e4\u00e4ramiselt valimise suunas.<\/p>\n
Kas alternatiiv saab olla negatiivne impulss?<\/p>\n
Just seep\u00e4rast pani mind m\u00f5tlema reaktsioon v\u00f5imalusele, et \u00dclle Madise k\u00f5rval seatakse presidendikandidaadiks ka Tiit Land.<\/p>\n
\u00dcks koalitsiooni kuuluv riigikogu liige kirjeldas sotsiaalmeedias Tiit Landi kandidatuuri esilekerkimist kui opositsiooni katset tuua senisesse protsessi “negatiivne impulss”. Ma ei taha \u00fche inimese kommentaari p\u00f5hjal omistada sama seisukohta kogu koalitsioonile. K\u00fcll aga v\u00e4\u00e4rib selline m\u00f5ttek\u00e4ik t\u00e4helepanu, sest t\u00f5statab p\u00f5him\u00f5ttelise k\u00fcsimuse, miks peaks t\u00e4iendava kandidaadi tekkimist k\u00e4sitlema negatiivse n\u00e4htusena.<\/p>\n