![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3770338hd2a0t24.jpg\"\/)
“Lell” Autor\/allikas: Danel RInaldo<\/p>\nKas on m\u00f5tet kirjutada p\u00f5hjalikult lavastusest, mida tegid asjaarmastajad, pealegi veel enamikule eestlastest raskesti m\u00f5istetavas v\u00f5ru keeles? Minu meelest on m\u00f5tet, kas v\u00f5i juba sellep\u00e4rast, et ilma igasuguse hinnaalanduseta on tegemist \u00f5nnestumisega. Sealjuures on p\u00f5hjust m\u00f5elda ka selle \u00fcle, mille poolest erineb see rahvateatri menut\u00fckk professionaalse teatri menut\u00fckkidest ja milline on \u00fcldse rahvateatri, elulooteatri ja kogukonnateatri koht eesti teatripildis. Teater, see efemeerne kunst, elab peale vahetu kogemuse ka vaataja m\u00e4lus ja m\u00f5tetes. Luues isiklikke t\u00e4hendusi, v\u00f5ib see vormuda \u00fcldistuseks, mida allj\u00e4rgnevalt p\u00fc\u00fcan teha.<\/p>\n
Kui n\u00f5ukogude ajal jagati n\u00e4itlejatele-lavastajatele riiklikke rahvakunstniku aunimetusi, siis rahvateater on isetekkeline n\u00e4htus, s\u00fcndinud igap\u00e4evaselt muud t\u00f6\u00f6d tegevate inimeste armastusest teatri vastu. Repertuaariks v\u00f5ib profiteatris olla kogu maailma dramaturgia. Rahvateatri kogukondlikus vormis ehk kogukonnateatris m\u00e4ngib aga kohalik rahvas oma kogukonna lugusid. Ja seda mitte ainult maal. Sama v\u00f5ib s\u00fcndida ka linnas, kui n\u00e4iteks N\u00f5mme elanikud teevad tuntud n\u00f5mmekate eludel p\u00f5hinevaid lugusid. Kogukonnateatri lugudes on alati tugev teine plaan, see osa inimeste \u00fchisest elust, mis puudutab kohalikke vaatajaid k\u00f5ige s\u00fcgavamalt. Kuid v\u00e4hesed lood suudavad valusalt k\u00f5netada k\u00f5ige suuremat m\u00f5eldavat kogukonda, tervet eesti rahvast. Karula-\u00c4hij\u00e4rve kogukond seda suutis, tehes 2025. aastal oma suure “heinateo”, suvise vaba\u00f5hulavastuse “Lell”. K\u00f5ik etendused olid juba esietenduse ajaks v\u00e4lja m\u00fc\u00fcdud. Toop\u00e4rast v\u00f5ib sellest etendusest kirjutada ka n\u00fc\u00fcd, aasta hiljem, kui toimunud on viimased etendused. Ei ole lihtne kokku saada neljak\u00fcmmend inimest, kes oma vabast tahtest pikaks ajaks oma igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 k\u00f5rvale j\u00e4tavad, et teatrit teha, ja seda koos ettevalmistusega kolm suve j\u00e4rjest.<\/p>\n
“Lell” Autor\/allikas: Danel RInaldo<\/p>\n
Hea materjal on eelduseks, et tuleb ka hea lavastus. N\u00f5nda \u00fctles minu teatrikooli \u00f5petaja Mikk Mikiver. Alustagemgi siis sellest.<\/p>\n
Materjali oli n\u00e4idendi jaoks piisavalt, nii kirja pandut kui suulist p\u00e4rimust. \u00c4hij\u00e4rve l\u00e4histele aastak\u00fcmneid tagasi elama asunud Kaido Kama kogutud lood selle kandi inimestest k\u00f5netasid teda, “uusasunikku”, niiv\u00f5rd, et ta edastas need Jan Rahmanile ja \u00e4rgitas teda n\u00e4item\u00e4ngu kirjutama. Kui poleks Kaido Kama, kes sai vahetut inspiratsiooni ka vangilaagrist naasnud legendaarse metsavenna Alfred K\u00e4\u00e4rmanniga suheldes, poleks seda n\u00e4item\u00e4ngu s\u00fcndinud. Neist lugudest ja K\u00e4\u00e4rmanni m\u00e4lestustest t\u00f5ukuvalt kirjutaski Rahman kokku n\u00e4idendi ja saatis 2011. aastal n\u00e4idendiv\u00f5istlusele, kus ta jagas Donald Tombergi n\u00e4idendiga “Andmed Liina Pihlapuust” teist kohta. T\u00fckk j\u00e4i paraku riiulile oma aega ootama ja alles n\u00fc\u00fcd puhuti talle elu sisse.<\/p>\n
Klassikalise trag\u00f6\u00f6dia \u00fcheks tunnuseks on see, et juba algusest peale on teada, et lugu l\u00f5peb halvasti. Nii oli ka “Lellega”, mille m\u00e4ngupaik Plaagi talu varemetel ei j\u00e4tnud selles mingit kahtlust. \u00dche lausega v\u00f5ib n\u00e4idendi sisu kokku v\u00f5tta nii: see on lugu L\u00f5una-Eesti metsade vahel suures talus kasvanud noorest mehest Kalevist, kes ennast n\u00f5ukogude v\u00f5imu eest metsas varjab ja kes l\u00f5puks tapab oma lelle J\u00fcri.<\/p>\n
Tegemist ei ole olmedraamaga, kus keegi purjus peaga v\u00f5i kogemata kellegi tapab. See on suurte v\u00f5\u00f5rv\u00f5imude inimeste igap\u00e4evaellu tungimise traagiline lugu. Need olid v\u00e4lised j\u00f5ud, mis v\u00f5imendasid k\u00f5iki kohalikke suhteid ja vimmakiskumisi. Need suured j\u00f5ud olid lavastuslikult h\u00e4sti v\u00e4lja toodud kahes teineteisega \u00e4ravahetamiseni sarnases stseenis, kus tallu tulevad p\u00fcssimehed ja viivad kellegi minema. Esimene kord viiakse peremees ja viijad on h\u00e4vituspataljon ja venelased, teine kord viiakse pops ja viijad on omakaitse ja sakslased. M\u00f5lemad mehed lasti maha. Peremehe saatus selgub hiljem, popsi oma kohe \u2014 kostab p\u00fcssipauk. M\u00f5lemal korral oli p\u00fcssimehi mitu, \u00fched r\u00e4\u00e4kisid eesti, teised vastavalt siis vene v\u00f5i saksa keeles. Nii et omade k\u00e4si oli m\u00f5lemal korral m\u00e4ngus, ilmestades tollast ideoloogilist ja eksistentsiaalset vastasseisu. Arusaadavalt poleks selliseid mahalaskmisi toimunud, kui ei oleks olnud kahe v\u00f5\u00f5rv\u00f5imu sissetungi. Nii v\u00f5is vaataja tunda selgelt seda v\u00e4givalla hoovust, mis veeres 1940. aastatel \u00fcle\u00a0 Eestimaa. Plaagi talu elanike traagilise saatusega lool on aga nii tugevad kohaliku elu juured ja taluga seotud suguseltsil selline eluj\u00f5ud, et 2025. aastal ostsid nad oma kokkutulekuks \u00e4ra terve etenduse. Ja talu t\u00fchjaks j\u00e4\u00e4nud elumaja on lahti v\u00f5etud ning linnas uuesti kokku pandud.<\/p>\n
Etenduse juhatas sisse heinategu, mida sai j\u00e4lgida paatidest, millega vaatajad \u00fcle j\u00e4rve, teisele kaldale p\u00f5hitegevuse juurde s\u00f5idutati. Heinateo stseen oli s\u00f5lmitus, mis andis ajendi hilisemaks v\u00e4givallaks. Seal kutsub peremees \u00fchte \u00f5ngitsejat appi enne saabuvat vihma heina suurele r\u00f5uguredelile ehk sarda t\u00f5stma, too aga ei tule. (Hiljem selgub, et kutsuja oli Plaagi talu peremees Jaak ja kutsutu Popsi-Mihkel.) Heinategu oli tollal nii t\u00e4htis, et keegi ei keeldunud appi minemast, kui kutsuti. Kuidas see ajaloolise t\u00f5ena tegelikult selles k\u00fclas v\u00f5is olla, mine v\u00f5ta kinni. N\u00e4idendis on tegu aga popsi solvamisega, kui peremees \u00fctleb: “Kurat sinnu v\u00f5tku. Mis ma su sitaga aigu tan raiska!”, ja Popsi-Mihklil tekkinud isikliku vimmaga peremehe vastu. Vimma oskasid meie esivanemad h\u00e4sti pidada ja oskavad meie rahvuskaaslased t\u00e4nap\u00e4evalgi. N\u00e4idendis oli seda vaja isiklikuks k\u00e4ttemaksuks, mis p\u00e4\u00e4dis taluperemehe \u00e4raviimise ja mahalaskmisega.<\/p>\n
Siinkohal m\u00f5elgem hetkeks, kui palju isiklikke solvanguid ja vimmakiskumist on t\u00e4is meie kaasaegne poliitiline elu, r\u00e4\u00e4kimata sotsiaalmeediast. T\u00e4nastel vimmakiskujatel on p\u00f5hjust m\u00f5elda tagaj\u00e4rgedele, mis v\u00f5ivad olla sama traagilised kui toonased ja avalduda ka \u00fcle asjaosaliste endi eluea ja vahetu suhte. Seda silmas pidades j\u00f5uame l\u00e4hemale ka n\u00e4idendi tuumale, p\u00f5hiintriigile, mille tausta avab koduloouurija Helbe Merila-Lattik: “Plaagi talu perepojad Karl ja Jaan K\u00f6ids olid eestistamise ajal v\u00f5tnud erinevad nimed \u2014 Jaan Kaldmaa ja Karl Kaldre. Vendade l\u00e4bisaamine oli halb ja maailmavaade erinev. Talupidajast Jaan Kaldmaa lasksid kommunistid juba 1941. aastal kohtuta maha. Tema abikaasa Rosalie (neiuna Nummert) pidas saksa ajal koos lastega talu edasi ja poeg Kalju Kaldmaa v\u00f5itles kommunistide vastu Saksa s\u00f5jav\u00e4es Kure pataljonis. Kui ta 1945. aastal koju j\u00f5udis, ootas ees Valgast tulnud onu Karl Kaldre, kes laiutas peremehena “kulakute” talus, kust ta oli vennanaise Rosalie koos nooremate lastega t\u00f5rjunud \u00c4hij\u00e4rve-\u00e4\u00e4rsesse popsihurtsikusse. Kalju Kaldmaa pidi varjuma metsa, kuhu ta rajas punkri, kuid viibis aeg-ajalt ka ema majakeses.”1<\/p>\n
N\u00e4item\u00e4ngus vennad ei kohtunud, nii et otsest vastasseisu nende vahel polnud. Kui aga lell teeb Annile l\u00e4henemiskatse ja see ta tagasi t\u00f5rjub, siis ta \u00e4hvardab: “Vaata ette! See asi ei pruugi nii j\u00e4\u00e4da.” Kui ta saab teada, et Anni on otsustanud minna koos t\u00fctrega k\u00fclakooli k\u00fctjaks ja koristajaks, kuna ei j\u00f5ua enam talu pidada, p\u00fc\u00fcab ta talu ka otseselt \u00fcle v\u00f5tta, kuigi poeg Kalev on p\u00e4rijana valmis ise peremeheks hakkama. Lell vihjab, et k\u00e4ivad jutud, nagu oleks Kalev andnud k\u00e4su Popsi-Mihkel maha lasta. Kui Kalev seda eitab, lisab ta, et Kalevil pole tunnistajaid. Selle peale saadab Kalev oma lelle persse. Sisuliselt kordub sama, mis n\u00e4item\u00e4ngu alguses. V\u00f5ib arvata, et meeste vahel tekib vimm, kuigi hiljem k\u00e4ib end metsas varjav Kalev korduvalt oma isatalus lelle juures s\u00f6\u00f6mas ja magamas ning toitu punkrisse kaasa v\u00f5tmas. N\u00e4idendis j\u00e4i kahe mehe suhe fataalse konflikti loomiseks pigem ambivalentseks, mis on hea teksti v\u00e4\u00e4rtus. Otsese t\u00f5uke annab hoopis kolmas mees \u2014 metsavend Albert, kelle protot\u00fc\u00fcbiks on Alfred K\u00e4\u00e4rmann.<\/p>\n
N\u00e4idendis j\u00e4\u00e4b lellest mulje kui kartlikust ja veidi laisast mehest. Ta on Anni lahkumise j\u00e4rel talu \u00fcle v\u00f5tnud, kuid ei jaksa-ei viitsi enam talut\u00f6\u00f6d teha. Tal on \u00fcksi igav ja pealegi kardab ta, et tedagi v\u00f5idakse \u00e4ra viia, kuna tal n\u00fc\u00fcd suur talu k\u00e4es. Sellep\u00e4rast palub ta vennapojal metsavend Albertile enda eest kosta, et ta saaks talveks punkrisse tulla. Omalt poolt pakub ta “kaasavaraks” tervet siga.<\/p>\n
Toidust on muidugi huvitatud nii Kalev kui Albert, kuid viimane kardab, et lell v\u00f5ib punkrist keset talve \u00e4ra minna. Talvisel ajal reedavad j\u00e4ljed lumel punkri asukoha, mist\u00f5ttu ta oli teinud endale ja Kalevile reegliks terve talv punkris olla. Kalev kinnitab, et lell on usaldusv\u00e4\u00e4rne, ja lubab tema eest vastutada.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3770332hea15t24.jpg\"\/)
“Lell” Autor\/allikas: Danel RInaldo<\/p>\n
Paraku osutub punkrielu v\u00e4ga \u00fcksluiseks. Seda on lavastuslikult nutikalt edasi antud s\u00f5natult korduvates tegevustes: \u00e4rkamine, riidesse panemine, v\u00e4lja valvesse minemine, tagasi punkrisse ronimine, magama heitmine, \u00e4rkamine, riidesse panemine\u2026 ja nii ringiratast kolm korda j\u00e4rjest. N\u00e4item\u00e4ngu viimane otsustav dialoog hargneb punkris j\u00e4rgmiselt.<\/p>\n
J\u00dcRI: Tii\u00e4ti, poisi. \u00c4kki om ilmak\u00f5rd vahep\u00e4\u00e4l muutunu ja mi sii\u00e4 m\u00f5tsa sisse ei tii\u00e4 mid\u00e4gi. Ma m\u00f5tli, et l\u00e4\u00e4 tallu tagasi.<\/p>\n
ALBERT: N\u00fc\u00fcd, kesk talv\u00f5?<\/p>\n
J\u00dcRI: Jah. Ei ol\u00f5 seo punkrielu musugutse vana mehe jaos. Ti, noor\u00f5 mehe, peati vast vasta, a ma in\u00e4mb ei j\u00f5vva.<\/p>\n
ALBERT: Kas sa uuta ei saa? \u00c4kki nakkas m\u00f5n\u00f5 p\u00e4\u00e4v\u00e4 per\u00e4st tuiskama, sis ei j\u00e4\u00e4 j\u00e4lgi.<\/p>\n
J\u00dcRI: Ei. Ma ol\u00f5 otsustanu, et l\u00e4\u00e4 t\u00e4\u00e4mb\u00e4.<\/p>\n
L\u00e4hebki \u00e4ra.<\/p>\n
ALBERT: Taa J\u00fcri viigi meid hukatuste. Taht \u00f5kva minem\u00e4 naada!<\/p>\n
KALEV: Mis sis saa?<\/p>\n
ALBERT: Mis saa, mis saa. M\u00e4let\u00e4t, sa \u00fctlit, et vastutat tim\u00e4 iist. N\u00fc\u00fcd omgi sis tuu vastutamis\u00f5 aig k\u00e4en. Esi sa taa sita kokku k\u00e4\u00e4ndset, esi peat \u00e4r kah koristama.<\/p>\n
KALEV: \u00c4r koristama?<\/p>\n
ALBERT: Jah. T\u00f5istmuudu ei saa. Meil om valli, kas tim\u00e4 vai mii’.<\/p>\n
Seega n\u00e4ib, et tapat\u00f6\u00f6 p\u00f5hjuseks on usalduse kuritarvitus ja v\u00f5imetus teise eest vastutada. Metsavend Alberti ajaloolise protot\u00fc\u00fcbi Alfred K\u00e4\u00e4rmanni m\u00e4lestustest selgub aga midagi muud. Seda saab lugeda Alfred K\u00e4\u00e4rmanni vanglas kirjutatud k\u00e4sikirjast, mille avastas tema poeg kaksteist aastat p\u00e4rast oma isa surma, kui l\u00f5ikas lahti isa veneaegse kohvipurgi, mille topeltseina vahele oli peidetud k\u00e4sikiri. Selles oli m\u00e4rge: “See osa minu elust on m\u00e4\u00e4ratud minu omastele, s\u00f5pradele ja neile, kes saavad elama peale mind. K\u00f5ik, mis siin toodud, on t\u00f5si, nii nimed kui s\u00fcndmused.”<\/p>\n
See m\u00e4rge, milles v\u00e4ljendub K\u00e4\u00e4rmanni moraal, on ajaloolisele materjalile tugineva teatritegemise jaoks p\u00f5him\u00f5ttelise t\u00e4htsusega. K\u00e4\u00e4rmanni m\u00e4lestusest ilmneb, kui vastutustundetu oli perepoja enda k\u00e4itumine tegelikus elus ja kuiv\u00f5rd pingelised tema ja metsavenna suhted. Alfred kirjutas: “M\u00f5ned aastad elasin \u00c4hij\u00e4rve ligidal. Kohtasin seal Kalju Kaldmat (etenduses siis perepoeg Kalev), \u00c4hij\u00e4rve \u00e4\u00e4rse Plaagi talu vanemat poega, kes ka end varjas. Tema oli just niisugune t\u00fc\u00fcp, nagu neid kommunistlikus kirjanduses kujutatakse “kulakupoegadena”, t\u00e4is rumalat usku oma talu ja p\u00e4ritolu \u00fcle. Olin teda mitu korda sunnitud enda juures varjama, kui lumi oli maas ja \u00fcmbruses k\u00e4isid haarangud. Kui aga h\u00e4daoht m\u00f6\u00f6dus, pani ta minu juurest minema, asetas mind ja ennast h\u00e4daohtu sellega, et lonkis m\u00f6\u00f6da \u00c4hij\u00e4rve \u00e4\u00e4rseid talusid, hoolimata sellest, mis juhtub inimestega, kui teda talust kinni v\u00f5etakse.”2<\/p>\n
Alfred K\u00e4\u00e4rmanni ja teistegi inimeste m\u00e4lestused on t\u00e4is karme n\u00e4iteid, mida sellisel puhul pererahvaga tehti \u2014 v\u00f5eti \u00e4ra vara, aeti kodust v\u00e4lja, pinniti ja peksti, kohati nii karmilt, et m\u00f5ned andsid \u00fcles nii teisi kui isegi oma lapsi. K\u00e4\u00e4rmann kannatas selle tagaj\u00e4rjel ise otseselt.<\/p>\n
“Kaldma j\u00e4tkas lonkimist, kuni tolleaegne Palu metsavaht ja h\u00e4vituspataljoni mees, Venemaa eestlane Rokka ta m\u00e4rtsikuus avastas ja \u00e4ra andis. Haarangul Lauksilla talus v\u00f5eti Kaldma kinni. Talle tehti Valgas austav ettepanek \u2014 lubati, et saab vabaks, kui minu \u00e4ra annab, ja Kaldma pani k\u00f5ik m\u00e4ngu, mis ta teadis. Tagaj\u00e4rjed ilmusid kohe: k\u00f5ik need vanad kohad metsas, kus olime koos Kaldmaga end varjanud, otsiti nii peenelt l\u00e4bi, et ahelikus oli iga 4\u20136 meetri peale mees. K\u00f5iki inimesi, keda Kaldma n\u00e4itas, kuulati \u00fcle ja \u00e4hvardati minu p\u00e4rast. K\u00f5ik oli aga asjatu, mind ei leitud. Siis tuli aga Kaldmale meelde, et mina olin r\u00e4\u00e4kinud, et k\u00e4in L\u00e4timaale, kus mul on hea tuttav \u00fcks peremees, kellel on palju t\u00fctreid.<\/p>\n
Muud Kaldma ei teadnud, sellest oli aga minu \u00e4raandmiseks k\u00fcll.”3<\/p>\n
See k\u00f5ik on oluline, kui tahame s\u00fcgavamale sisse vaadata n\u00e4item\u00e4ngu ja reaalse elu vahekorda. P\u00f5hjus, miks perepoeg oma lelle tappis, oli reaalses elus midagi karmimat kui lellepoolne usalduse kuritarvitamine, teiste turvalisusega mittearvestamine v\u00f5i Kalevi-poolne v\u00f5imetus lelle eest vastutada. Reaalsest ajaloolisest taustast kuulsin esmalt kohalikult noorelt paadimehelt, kes mind koos kahe teise teatrik\u00fclastajaga \u00fcle j\u00e4rve aerutas. Hiljem lugesin sellest Helbe Merila-Lattiku koduloolisest uurimusest: “1949. aastal selgus, et k\u00fc\u00fcditatavate nimekirjas ei olnud Kaldmaad, vaid hoopis Karl Kaldre, kes oli sellest kuidagi teada saanud. N\u00fc\u00fcd p\u00f5genes ta vennapoja juurde metsa. \u00d5ela iseloomuga onu \u00e4hvardas enda p\u00e4\u00e4stmiseks Kalju v\u00e4lja anda, mis oleks t\u00e4hendanud kogu perekonna h\u00e4vitamist metsavenna abistamise eest. Ju oli t\u00fcli nii t\u00f5sine, et Kalju Kaldmaa selle k\u00e4igus onu (lelle) maha laskis ja sinnasamasse \u00c4hij\u00e4rve kaldale Saru-poolsesse metsa maha mattis.”4<\/p>\n
Niisiis \u2014 ajaloolist t\u00f5de on n\u00e4idendi autor vabalt t\u00f5lgendanud, kohati keeranud isegi vastupidiseks. Hooletust perepojast, kes ringi tuias, oma punkrikaaslase reetis ja mitmed kogukonnaliikmed sel moel h\u00e4vituspataljoni ja KGB karmide pihtide vahele saatis, on tehtud peaaegu rahvuskangelane. Kuid see on kunstiliste tekstide ja lugude loomisel igati tavap\u00e4rane ja iga looja \u00f5igus. Elu oma ajaloolises t\u00f5es ja teater on kaks ise asja. Nagu kirjutas Hando Runnel: “Ega kunst ole \u2014 kullaksed \u2014 elu, ta on ainult elu peal vaht”. Samas tasub kunstilist vahtu \u00fcles kloppides olla ettevaatlik (Runnel: “Mida kuumemalt keeb ise elu, seda k\u00f5rgemalt kobrutab vaht”), et reaalselt elanud protot\u00fc\u00fcpide j\u00e4reltulijate elus vana vimma mitte \u00fcles keerutada ja uusi pingeid tekitada. Sellep\u00e4rast on K\u00e4\u00e4rmanni konkreetsete nimedega m\u00e4lestuste peitmine ja varjamine isegi oma poja eest v\u00e4ga t\u00e4hendusrikas. P\u00e4ris nimed pidid eeldatavalt avalikuks saama alles p\u00e4rast nende inimeste siit- ilmast lahkumist. Sellist suhtumist v\u00e4ljendas ta ka l\u00fchikeses l\u00f5igus Merle Karusoost tehtud dokumentaalfilmis.<\/p>\n
Merle Karusoo on esimene ja k\u00f5ige tuntum inimeste m\u00e4lestuste koguja ja nende p\u00f5hjal teatrilavastuste tegija, elulooteatri algataja, kelle dokumentaalmaterjalidele tuginevatel lavastustel on unikaalne koht eesti teatriloos. Kuid on oluline erinevus tema lavastuste ja\u00a0“Lelle” vahel. Karusoo sulatab isiklikke m\u00e4lestusi-l\u00e4bielamisi \u00fchiskondlike s\u00fcndmuste ja olude kirjeldustega n\u00e4itlejate \u2014 vahendajate \u2014 abil. Seda m\u00f5ne erandiga. Tema k\u00f5ige esimene lavastus teatritudengitega “Ruumid on t\u00e4is” oli noorte endi elust. Ja viimases t\u00f6\u00f6s, “Kes ma olen? Ma ei j\u00e4tnud Ukrainat,” pole samuti laval n\u00e4itlejad, vaid ukraina s\u00f5javeteranid oma lugudega. Dramaturgi-lavastajana ta vaid lihvib materjali, tema enda s\u00f5nutsi: “J\u00e4tan p\u00fc\u00fcdlikult alles r\u00e4\u00e4kijale\/kirjutajale iseloomuliku v\u00e4ljendusviisi ja suhestan selle teiste tegelaste tekstiga, et anda mitmemeelne \u00fclevaade teemast v\u00f5i s\u00fcndmusest.”5\u00a0“Lelles” aga reaalselt elanud inimesed elustuvad, r\u00e4\u00e4givad ja tegutsevad. Nende elu m\u00e4ngivad vaatajate silme ees maha inimesed, kes on oma protot\u00fc\u00fcpidele nii ajaliselt kui suhete poolest v\u00e4ga l\u00e4hedal. Neid protot\u00fc\u00fcpe v\u00f5ivad m\u00f5ned vaatajad ka isiklikult tunda. Igal juhul teavad neist \u00fchel v\u00f5i teisel viisil k\u00f5ik selle kogukonna liikmed. Kui sageli on teatris rahvalike lugude, naljade ja laulude sisuks ka m\u00f5ne kogukonnaliikme aasimine, naeruv\u00e4\u00e4ristamine, m\u00f5nikord isegi otseselt halvustamine, siis haruharva, kui \u00fcldse, kellegi s\u00fc\u00fcdistamine. Seda on p\u00fc\u00fcdnud ka “Lelle” autor v\u00e4listada v\u00f5i pehmendada, j\u00e4\u00e4des vihjeliseks. Kalev v\u00f5is lelle tappa niih\u00e4sti hirmust, et ta toob s\u00f5durid punkrisse, hooletusest v\u00f5i tahtlikult, vimma p\u00e4rast, v\u00f5i hoopis s\u00fc\u00fctundest.<\/p>\n
Lisaks juba mainitud, kogu rahva hinge puudutavale alusmaterjalile v\u00e4\u00e4rib m\u00e4rkimist peamiste osaliste kvaliteetne t\u00f6\u00f6 etenduse loomisel, mis vaatamata sellele, et tegemist oli harrastajatega, oli samav\u00e4\u00e4rne proffide suveetenduste tasemega ja kohati isegi \u00fcletas seda. N\u00e4itlemisega leiba teenima hakanud Agu Trolla, keda abistas Taago Tubin, oli lavastajana teinud julged ja samas tegevuse j\u00e4rjepidevuse ja loo j\u00e4lgimise seisukohalt igati \u00f5igustatud muudatused teksti liigenduses ning loonud etendusele kaasakiskuva v\u00e4lise raamistiku \u2014 lisaks algusstseenile j\u00e4rve \u00fchel kaldal juhatati m\u00e4ng sisse ja inimesi \u00fchest m\u00e4ngukohast teise suurep\u00e4rase kohaviitelise tekstiga, sedagi\u00a0v\u00f5ro keelen.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3770335h757ct24.jpg\"\/)
“Lell” Autor\/allikas: Danel RInaldo<\/p>\n
Misanstseenid ja tempor\u00fctmid olid t\u00e4pselt m\u00f5\u00f5detud. Kui m\u00f5ni vaataja v\u00f5is ka kurta loo jutustamise aegluse \u00fcle, siis minu jaoks oli selles m\u00e4ngus just h\u00e4davajalikku ruumi (mida pakkusid ka tantsud ja pillilood), et n\u00e4htut oma esivanemate ja sugulaste saatusega siduda, andes kujutlusele aega end tegelaste ja tollaste oludega samastada. Kestev hirm kodust v\u00e4lja ajamise, k\u00fc\u00fcditamise, \u00fclekuulamise, piinamise, vangistamise, mahalaskmise ees. Punkrielu l\u00f5putu \u00fcksluisus ja pidev pinges olek \u2014 kes suudaks ennast kujutleda nende meeste (ja ka m\u00f5nede naiste) asemele? T\u00e4nap\u00e4eval kodutu olla paistab selle k\u00f5rval lapsem\u00e4ng. Mis k\u00fcll hoidis neid inimesi metsas? Kas pime lootus, et kusagilt tuleb abi ja v\u00f5im vahetub? V\u00f5i hirm, vabadusiha ja eluinstinkt, sest metsast v\u00e4lja tulek t\u00e4hendas kas surma v\u00f5i pikka vangilaagrit. Ometigi pidasid m\u00f5ned niimoodi vastu 20\u201330 aastat! “Lelle” lugu teeb vaatajatele v\u00e4ga h\u00e4sti selgeks, et kaalul oli elu. Metsavend Albert, nagu ka teised temasugused, oli enda elu eest v\u00e4ljas. Ja kui lell tahab kesk talve punkrist lahkuda, on ta sellega oma saatuse valinud.<\/p>\n
N\u00e4itlejad olid oma rollidesse sobivad, hingestatud ja orgaanilised, ansamblim\u00e4ngu, keha ja h\u00e4\u00e4lt valitsevad, nii et ka ilma mikrofonideta ei l\u00e4inud \u00fckski s\u00f5na kaduma. K\u00f5ik see aitas neil, kel v\u00f5ru keelega v\u00e4he kokkupuuteid, sisust aru saada. Rollisobivus iseloomustas k\u00f5iki peamisi osi m\u00e4nginuid, kelleks olid Uku Freiberg, Mihkel Nummert, Kadri Janson, Kaspar Kurve ja Liisa Sachris. Hulk teisi tegelasi oma stseenidega t\u00e4iendasid seda ansamblit.<\/p>\n
Lavastuse stsenograaf, maalikunstnik Jane Remm, kes on samuti Karulasse elama asunud, tegi suurep\u00e4rast t\u00f6\u00f6d \u2014 ta suutis etendusele papist ja vineerist dekoratsioonide asemel luua loomutruud m\u00e4ngukohad, kasutada \u00e4ra k\u00f5ike, mis kohapeal olemas, alates talu lauda varemetest. Eriti v\u00e4\u00e4rib esilet\u00f5stmist metsavenna punker, mille ehitasid osat\u00e4itjad ise. Oma kahe m\u00e4ngutasapinna, looduslike ja elavate materjalide ja vaatajale v\u00e4ga h\u00e4sti punkri sisu n\u00e4htavaks tegeva arhitektuuriga oli see omaette saavutus ja v\u00e4\u00e4riks kunstnikupreemiat. Kunstniku abilise P\u00e4ikeriin Salmi k\u00e4si oli m\u00e4ngus, et kost\u00fc\u00fcmid ja rekvisiidid oleksid ajastutruud. Etendust raamis ja tegevusi toetas rahvalik muusika, mille eest vastutas samuti Karulasse elama asunud rahvamuusik Meelika Hainsoo.<\/p>\n
K\u00f5iki neid inimesi \u00fchendab Karula teater, kohalikele lugudele keskenduv kogukonnateater. Selle kogukonnaga seotud ajalooline materjal andis lavastusele tuumaka sisu ja dramaatilise pinge. Keskkond, eriti kui see on n\u00e4idendi s\u00fcndmustega seotud, lisab vaatajale iga keharakuga tajutava kohaloleku tunde ja m\u00e4ngib etendusega kaasa. “Lelle” etendusega m\u00e4ngisid kaasa metsistunud vana taluase, rohtu kasvanud \u00f5unaaed, \u00fcmbritsev mets, tuul, j\u00e4rvelained, muutuv valgus, pilved taevas ja h\u00fc\u00fcp, see v\u00e4ga varjatud eluviisiga, vaid videvikus ja \u00f6\u00f6h\u00e4maruses h\u00e4\u00e4litsev lind, keda vanarahvas kutsus \u00f6\u00f6hirmutajaks ja sookuradiks ja kes oma madala h\u00e4\u00e4lega on vanades eestlastes k\u00f5ige rohkem hirmu tekitanud lind. R\u00e4\u00e4gitakse, et kui see lind kuhugi elama asus, siis oli kindlasti \u00f5nnetus peagi tulemas. Kui 2025. aastal andis atmosf\u00e4\u00e4ri loomisse oma osa h\u00fc\u00fcp, siis 2026. aasta viimasel etendusel sekundeeris metsavendade k\u00e4o kukkumist j\u00e4ljendavale m\u00e4rguandele ka p\u00e4ris k\u00e4gu.<\/p>\n
Ilmselt on see ajastu m\u00e4rk, et elulooteater on muutumas j\u00e4rjest eluj\u00f5ulisemaks ja seda mitte ainult Eestis. Maailma muutumine informatsioonist k\u00fcllastunud globaalseks k\u00fclaks, tehistaibu loodud simulaakrumid, k\u00f5ikv\u00f5imalikud utoopiad ja d\u00fcstoopiad tekitavad inimestes soovi kogeda midagi reaalset ja l\u00e4hedast, m\u00f5testada oma perekonna, kogukonna ja seel\u00e4bi ka iseenda elu, l\u00e4hiajalugu ja saatust. Hiljuti m\u00e4ngis Tallinnas monolavastuses “Minu isa” leedu n\u00e4itleja Aleksandras Rubinovas. Ta on nii n\u00e4idendi autor, lavastaja kui esitaja; n\u00e4idendi sisuks on tema isa Stanislovas Rubinovase m\u00e4lestusteraamatust v\u00f5etud materjal, millest enne raamatu kirjutamist ei teadnud ta midagi. Et oma poja elu traumaga mitte \u00e4ra rikkuda, varjas isa tema eest seda ebainimlikult karmi lugu: kuidas p\u00e4rast seda, kui ta\u00a0 abikaasa maha lasti, keeldus tema ema getosse minemast ja varjas ennast koos varateismelise pojaga kolm aastat j\u00e4rjest L\u00e4\u00e4ne-Valgevene metsades maasse kaevatud aukudes, millega v\u00f5rreldes meie metsavendade punkrid olid viie t\u00e4rni hotellid. K\u00fclm, n\u00e4lg, haarangud ja pidev hirm oli nende igap\u00e4ev. Ja k\u00f5ige selle keskel \u00f5petas ema oma pojale erinevates keeltes ajalugu ja kirjandust\u2026<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3770341hf3eft24.jpg\"\/)
“Lell” Autor\/allikas: Danel RInaldo<\/p>\n
Aga elulooteater ei pea tingimata olema nii karm. Margus Tabori humoorikad, oma vanaema meenutavad “Mamma lood” on samuti tema isiklik elulooteater. Meie kultuuris oluliste inimeste eludest on \u00fcha rohkem n\u00e4idendeid lavale j\u00f5udnud, seda valdavalt professionaalsete n\u00e4itlejate kehastuses. Kuigi m\u00f5ned n\u00e4itlejad v\u00f5isid oma protot\u00fc\u00fcpidega isiklikult kokku puutuda, nagu v\u00e4rskelt suurt publikuhuvi p\u00e4lvinud Draamateatri “500 aastat s\u00f5prust”, pole ma kuulnud, et m\u00f5ne tegelase j\u00e4reltulija v\u00f5i sugulane oleks nende lugusid esitanud. Samas on omamoodi elulooetendused ka juba k\u00fcmme aastat Vikerraadios eetris olnud Sten Teppani saated “K\u00e4bi ei kuku\u2026”. Nende saadete eluj\u00f5ud \u00fctleb nii m\u00f5ndagi nii osalejate kui ka kuulajate\u00a0 kohta. Seal r\u00e4\u00e4givad \u00fche pere eri p\u00f5lvkondade k\u00fclalised iseendast, oma lapsep\u00f5lvest, perekonna teistest liikmetest ja vahetult ka \u00fcksteisest, mis teebki selle dialoogi omamoodi etenduseks. Saatejuht oma k\u00fcsimuste ja kommentaaridega on justkui dramaturg ja lavastaja. Piret Jaaks arendab edasi oma doktori\u00f5pingute ajal v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud dokumentaal- ja kogukonnateatri loomise meetodeid. Oma “Sisekliimaga” on ta liikunud sinna, kus on kerge libastuda, nimelt dramaatilise ja koomilise, dokumentaalsuse ja fiktsiooni p\u00f5imimise m\u00e4nguv\u00e4ljale, kuid p\u00fcsinud siiski vahedal tasakaalujoonel.<\/p>\n
Elulooteatri erinevad variandid v\u00f5ib kokkuv\u00f5ttes paigutada maatriksisse Ajatelg \u2014 Tegijate seos ehk l\u00e4hedus tegelastega. Sinna tuleks veel lisada kolmas m\u00f5\u00f5de, mis on elamuse saamiseks m\u00e4\u00e4rav: kas lavastusel on piisavalt lai kandepind rahvusliku m\u00e4lu seisukohalt, v\u00f5imalikult paljusid inimesi puudutav teema, selle dramaatiliselt j\u00f5uline k\u00e4sitlus ja kunstiliselt tugev esitus. Ajatelge v\u00f5ib peale konkreetsete aastate segmenteerida ka p\u00f5lvkonniti, mis \u00fctleb \u00e4ra, kas kujutatavat aega m\u00e4letavad veel elus olevad, tollal elanud inimesed, kes v\u00f5ivad oma m\u00e4lestused vahetult kolmandale, ehk isegi neljandale p\u00f5lvkonnale edasi anda. Elav m\u00e4lestus on see, mis j\u00e4tab oma kustumatu j\u00e4lje j\u00e4reltulijatesse ka teadvustamatult. “Lelles” on tagasivaade ligi 85 aastat. Seega on veel elus inimesi, kes sel ajal elasid, aga kindlasti on elus j\u00e4rgmine p\u00f5lvkond, kellele eelnev p\u00f5lv on saanud vahetult oma m\u00e4lestusi edasi anda. Need m\u00e4lestused on elus s\u00f5na ja “Lell” on elus teater.<\/p>\n
Ait\u00fcma tegijatele!<\/p>\n
1\u00a0Helbe Merila-Lattik 2021. N\u00f5ukogude korra kehtestamine Karulas ja Kaagj\u00e4rvel. \u2014 Kultuur ja Elu, nr 4.<\/p>\n
2\u00a0Metsavend Alfred K\u00e4\u00e4rmanni m\u00e4lestused. Kultuur ja Elu 2022, nr 1.<\/p>\n
3\u00a0Samas.<\/p>\n
4\u00a0Helbe Merila-Lattik 2021.\u00a0Op. cit.<\/p>\n
5\u00a0Dramaturgiraamat 2025. EMTA lavakunstikool, Eesti Teatriliit.<\/p>\n
\n\t\t\t\t\tAllikas:
\n\t\t\t\t\tTeater. Muusika. Kino<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kas on m\u00f5tet kirjutada p\u00f5hjalikult lavastusest, mida tegid asjaarmastajad, pealegi veel enamikule eestlastest raskesti m\u00f5istetavas v\u00f5ru keeles? Minu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":253879,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[18],"tags":[99473,37,33,35,34,36,99471,99474,99472,159,158,177,6635,6637],"class_list":["post-253878","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-sport","tag-agu-trolla","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-karula-rahvuspark","tag-karula-teater","tag-lell","tag-sport","tag-sports","tag-teater","tag-teater-muusika-kino","tag-temuki"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117109748385425025","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/253878","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=253878"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/253878\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/253879"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=253878"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=253878"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=253878"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}