Tulet\u00f5rjujad v\u00f5itlevad Belgia idaosas riigi ajaloo suurima metsatulekahjuga ning loodavad p\u00f5lengu ohjeldamisel abi esmasp\u00e4eval piirkonnas oodatavast vihmast.<\/p>\n
Saksa piiri l\u00e4hedasel Hohes Venni (pr.k. Hautes Fagnes) looduskaitsealal l\u00f5\u00f5mav tuli on juba h\u00e4vitanud loodust 3000 hektaril ning kohalike v\u00f5imude s\u00f5nul liigub p\u00f5leng Saksamaa piiri poole.<\/p>\n
Tulekahju on saksakeelses Hohes Venni piirkonnas m\u00f6llanud alates reedest. Selle ohjeldamiseks on appi tulnud tulet\u00f5rjujad kogu Belgiast ning naaberriikidest Hollandist, Saksamaalt ja Luksemburgist, samuti s\u00f5jav\u00e4gi ja p\u00f5llumehed. Kokku v\u00f5itleb tulekahjuga umbes 500 tulet\u00f5rjujat.<\/p>\n
P\u00fchap\u00e4eval keskendusid p\u00e4\u00e4stet\u00f6\u00f6tajad tulekahju rindele, mis liigub Saksamaa suunas, \u00fctles Belgia Valloonia piirkonna administratsiooni pressiesindaja Stephanie Ernoux.<\/p>\n
Kohalikud v\u00f5imud teatasid, et evakueeritud k\u00fclade kaitseks rajatud t\u00f5kestusliin peab vastu. Laup\u00e4eval evakueeritud elanikel paluti siiski veel mitte koju tagasi p\u00f6\u00f6rduda.<\/p>\n
Tegemist on Belgia ajaloo suurima registreeritud metsatulekahjuga \u2013 selle ulatus on enam kui kaks korda suurem kui 2011. aastal toimunud tulekahjul, mis p\u00f5letas ligikaudu 1400 hektarit. Andmed p\u00e4rinevad Euroopa metsap\u00f5lengute infos\u00fcsteemist.<\/p>\n
“Me poleks kunagi osanud arvata, et Belgia v\u00f5ib sattuda nii ulatusliku tulekahju k\u00fc\u00fcsi. N\u00fc\u00fcd peame faktidega silmitsi seisma,” \u00fctles Reutersile tulet\u00f5rjebrigaadi kapten Karim Bouarfa. “Ma arvan, et selliseid tulekahjusid tuleb \u00fcha rohkem, seega peame end v\u00f5imalikult h\u00e4sti ette valmistama,” lisas ta.<\/p>\n
Piiril\u00e4hedane Monschau linn Saksamaal palus p\u00fchap\u00e4eval Belgia piiri l\u00e4hedal elavatel inimestel lahkuda. Linnav\u00f5imud m\u00e4rkisid, et tulekahju ei peaks eeldatavasti j\u00f5udma Saksamaa territooriumile, kuid t\u00f5en\u00e4oline on ulatuslik suitsusaaste.<\/p>\n
P\u00e4rast Belgia palvet saatis Euroopa Liit laup\u00e4eval appi kolm helikopterit ja kaks veeheiteks m\u00f5eldud lennukit erinevatest Euroopa riikidest.<\/p>\n
Esmasp\u00e4evasest vihmast loodetakse abi<\/p>\n
Belgia ilmateenistus IRM prognoosis esmasp\u00e4evaks Hohes Venni looduskaitsealale 5\u20139 millimeetrit vihma.<\/p>\n
Temperatuur pidi langema umbes 20 kraadini, p\u00e4rast seda, kui eelmisel n\u00e4dalal \u00fcletas temperatuur 30 kraadi ning kuumalaine ajal t\u00f5usis m\u00f5nes Belgia piirkonnas koguni 37 kraadini.<\/p>\n
“See muudab k\u00f5ike. Lisaks vihmaga kaasnevale veele suureneb ka \u00f5huniiskus,” \u00fctles tulet\u00f5rje kapten Olivier Guist Belgia raadiojaamale RTBF.<\/p>\n
Vaatamata temperatuurilangusele oli EFFISe andmetel suur osa L\u00e4\u00e4ne-, L\u00f5una- ja Kesk-Euroopast esmasp\u00e4eval endiselt suures metsatulekahjude ohus.<\/p>\n
Tulekahjusid soodustab kliimamuutus<\/p>\n
\u00c4\u00e4rmuslik tulekahjuoht on viimastel aastatel muutunud Euroopa suvede tavap\u00e4raseks osaks.<\/p>\n
Teadlaste s\u00f5nul on inimtekkeline kliimamuutus suurendanud t\u00f5en\u00e4osust, et tekivad kuumad ja kuivad tingimused, mis v\u00f5imaldavad metsatulekahjudel kiiremini levida ja kauem p\u00f5leda. Kliimamuutused on s\u00fcvendanud p\u00f5uda ja muutnud taimestiku \u00e4\u00e4rmiselt kuivaks, mis aitab kaasa tule kiirele levikule.<\/p>\n
P\u00f5lengute puhkemist soodustavad siiski ka teised tegurid \u2013 n\u00e4iteks inimeste lahkumine maapiirkondadest, mille t\u00f5ttu j\u00e4\u00e4vad maad hooldamata ning metsadesse koguneb kuiv ja kergesti s\u00fcttiv taimestik.<\/p>\n
Umbes 90 protsenti metsatulekahjudest saab alguse inimtegevusest, n\u00e4iteks l\u00f5ketest v\u00f5i maha visatud sigarettidest.<\/p>\n
T\u00e4navu suvel on j\u00e4rjestikuste tugevate kuumalainete j\u00e4rel kogu Euroopas m\u00f6llanud metsatulekahjud.<\/p>\n
Euroopa metsap\u00f5lengute infos\u00fcsteemi (EFFIS) andmetel on t\u00e4navu Euroopas tulekahjudes h\u00e4vinud juba 576 000 hektarit (5760 km\u00b2) maad \u2013 ala, mis on umbes kaks korda suurem kui Luksemburgi Suurhertsogiriik (2593 km\u00b2).<\/p>\n
N\u00e4dalavahetusel hukkus tulekahjudes eakas paar Kreekale kuuluval Salamina saarel, kus tugeva tuule t\u00f5ttu liikus metsatulekahju elamupiirkondade suunas ja kahjustas maju. Praamiga evakueeriti saarelt umbes 500 inimest.<\/p>\n
Hispaania kirdeosas Arag\u00f3nias h\u00e4vitas tulekahju 16 600 hektarit, Horvaatias asuvas turismilinnas Omi\u0161is sundis metsatulekahju evakueerima 1000 inimest.<\/p>\n