Nuutrumi kavalehel on kirjas k\u00f5ik nende lavastused, alates aastast 2020: selgub, et “Vargam\u00e4e valvur” on tegusa v\u00e4iketeatri kahek\u00fcmnes esietendus. \u00dcsna l\u00fchikese ajaga on j\u00f5utud luua \u00fcllatavalt palju. Suveteatrir\u00e4nnak Tammsaare maile teeb hinge erksaks ja meele r\u00f5\u00f5msaks, ses paigas virguvad m\u00e4lestused ja m\u00e4lestuste m\u00e4lestused. Seep\u00e4rast toonitangi kohe alguses Nuutrumit, teades, et Vargam\u00e4el n\u00e4htud suvelavastused v\u00f5ivad hiljem sulanduda teatrim\u00e4lus \u00fcheks kestvaks teekonnaks, koosm\u00f5jus \u00fcksteist aina avardades.<\/p>\n
Sauna-Madise surm.\u00a0“Vargam\u00e4e valvur” on Urmas Lennuki n\u00e4idend ja Vallo Kirsi lavastus “T\u00f5e ja \u00f5iguse” I osa p\u00f5hjal, ajendiks v\u00e4\u00e4rikas t\u00e4htp\u00e4ev: romaani esmailmumisest t\u00e4itub t\u00e4navu sajand.<\/p>\n
“Sellep\u00e4rast siis kuule, mu laps, mis mina, vanainimene, sulle \u00fctlen. Ja mina ei \u00fctle seda mitte paha p\u00e4rast. Sul ei ole ka tarvis mind karta ja armastada, sest kes saunameest siinilmas kardab, ja armastada p\u00f5le minus \u00e4nam kedagi. Kui ma \u00fckskord j\u00e4lle mullaks saan, siis seda mulda peab armastama, olgu ta v\u00f5i m\u00f5ne sauna ukse all \u2026” (A. H. Tammsaare, “T\u00f5de ja \u00f5igus” I, XXXVI peat\u00fckk).<\/p>\n
N\u00f5nda k\u00f5neleb sauna-Madis Liisile, M\u00e4e Andrese t\u00fctrele, kes isa viha eest sauna varjule tulnud, kandes Oru Joosepi last s\u00fcdame all. Ses peat\u00fckis, enne kui Joosep Liisile kosja tuleb, r\u00e4\u00e4gib vanaks j\u00e4\u00e4nud Madis t\u00f5esti pikad ja olulised jutud maha.<\/p>\n
Urmas Lennuki “Vargam\u00e4e valvur” algab rabava ja t\u00e4iesti ootamatu s\u00fcndmusega. Nimelt sauna-Madise surmaga. See tundub esiotsa t\u00f5esti harjumatu ja ajab kenakesti segadusse. N\u00f5nda ei saanudki ma Vargam\u00e4e rehetares p\u00e4ris t\u00fckk aega ree peale, et kus me siis n\u00fc\u00fcd \u00f5igupoolest paikneme, kui m\u00f5ttes lehitseda sada aastat tagasi ilmunud A. H. Tammsaare romaani. Et kuidas saab Madis nii j\u00e4rsku surnud olla, kui Mari ja Juss pole veel paari l\u00e4inud ega Kr\u00f5\u00f5t toonud ilmale poega, kes v\u00f5tab ema hinge \u2026<\/p>\n
Otsisin arutult ja ilmaasjata loogikat, tasahaaval siiski aimates, et ega sedasi sihile j\u00f5ua. Kuni vargsi, aga j\u00e4rjekindlalt see ise\u00e4ralik kumin Vargam\u00e4e \u00f5hus, Peeter Konovalovi loodud lummav helide ilm, hakkas muutuma millekski eriliseks, hellemaks veel kui veart kellad. Kuni teises vaatuses igavikum\u00f5\u00f5de \u00fcha selgines. Justkui l\u00e4bielatu uuesti n\u00e4gemine unes. V\u00f5i oi kui palju kordi loetud raamatu avamine, j\u00e4llegi otsekui esimest korda. Mulle ei ole ainsagi raamatu avastamise teekond olnud sama v\u00e4gev, sama l\u00f5ppematu, ammendamatu kui “T\u00f5e ja \u00f5igusega”. Ega saa ka tulevikus olema.<\/p>\n
Vargam\u00e4e rehetares t\u00e4rkab teatrim\u00e4luseoseid rohkesti. Ainu\u00fcksi m\u00e4ngupaik ise toob kohemaid meelde kaks lavastust. Urmas Lennuki “Vargam\u00e4e varjus” (Albu valla projekt, 2010), ennek\u00f5ike \u00dclle Lichtfeldti Mari rolli kaudu. Ja Vallo Kirsi lavastuse “Vanad ja noored”, A. H. Tammsaare jutustuste p\u00f5hjal (dramaturg T\u00f5nis Parksepp, Ugala 2013), selleski leiaks \u00fchisosa “Vargam\u00e4e valvuriga”, nimelt meenutuste tundlikus meeleolus, mida “Vanades ja noortes” hoidis vanaisa Juhan (Peeter J\u00fcrgens).<\/p>\n
K\u00f5rvaltegelaste hoitud igavik.\u00a0Kavalehel kirjutab Lennuk: “Vargam\u00e4e sauna\u00adnaist on k\u00fcll varemgi m\u00e4rgatud ja t\u00f5lgendatud, kuid seekord j\u00f5udsime lavastaja Vallo Kirsiga kuidagi igaviku teemani. Ja kummalisel kombel avastasime, et Vargam\u00e4e igavikku hoiavad elus just sageli k\u00f5rvaltegelased \u2026”<\/p>\n
T\u00f5si ta on, k\u00fcmme aastat tagasi esietendus Vargam\u00e4el Merle Karusoo “Saunaeide t\u00f5de ja \u00f5igus ehk T\u00e4is\u00ad\u00f5iguseline inime”, kus Katrin Saukase tegelaskuju oli hoopis teist masti klat\u0161i\u00admutt, m\u00f5istagi sel kombel autoritruu. K\u00f5rvaltegelastele on mitut puhku keskendunud Andrus Kivir\u00e4hk, kes hiljuti kirjutas-lavastas elulood “T\u00f5e ja \u00f5iguse” Tiiule ja Kadrile, Andres Paasi t\u00fctardele (“K\u00f5rvaltegelased”, Eesti Draamateater, 2025). Ent nende vahvate naiste eluloofantaasiad murravad uljalt v\u00e4lja algteose kaante vahelt. Lennuki lavatekst viitab muu hulgas romaani tuntumatele hetkedele, mis seekord j\u00e4\u00e4vad rehetare suurte uste taha, neid momente vaadeldakse, kuulatatakse ja kommenteeritakse, n\u00f5nda k\u00e4ivitub publiku kujutlusv\u00f5ime, teiseneb vaatepunkt.<\/p>\n
“Vargam\u00e4e valvuri” n\u00e4itlejate kvartett on heas m\u00f5ttes tasav\u00e4gine, \u00fchtehoidev, m\u00e4ngur\u00f5\u00f5mus. Siiski kujuneb lavaloo teljeks \u00dclle Lichtfeldtile kirjutatud sauna\u00adnaise roll, heleda saladusem\u00f5\u00f5tme ja vaibumatu igatsusega. Pealekauba ilmatu pika patsiga, mis lausa taevani ulatumas.<\/p>\n
M\u00e4rkamatult kippus hingep\u00f5hjas kaasa kumisema m\u00e4lestus lavastusest “Vargam\u00e4e kuningriik” (lavastaja Jaanus Rohumaa, Endla ja Rakvere teater, 2006), mis oligi ju esimene Lennuki Tammsaare-n\u00e4idend, uus tasand klassiku lugemises. Aga hetkel on peamine, kuis sauna-Madist m\u00e4ngis toona Toomas Suuman, temale ainuomase isiksuslikkusega. Seep\u00e4rast kangastuski Suuman, kui vaatlesin rehetare muldp\u00f5randal sauna-Madise uhket kraavilabidat ja mingil kombel majesteetlikke t\u00f6\u00f6kindaid.<\/p>\n
Rait \u00d5unapuu rolliks on igavene sulane Matu. See pole n\u00e4itlejal esimene sulase osa Vargam\u00e4el, \u00d5unapuu m\u00e4ngis eelmainitud “Vanades ja noortes” sulast nimega Madis ning Lennuki ja Kirsi “K\u00f5rboja perenaises” l\u00f5uapoolikut Jassi (Ugala, 2016). Ent Rait \u00d5unapuu t\u00e4nini s\u00fcndmuslik Tammsaare-roll on hoopist\u00fckkis peremees Andres Paas ise: Urmas Lennuki “Vai vai vaene Vargam\u00e4e ehk “T\u00f5de ja \u00f5igus” lastele” esietendus Ugala v\u00e4ikses saalis 2017, varsti saab see imetabane lavastus k\u00fcmneaastaseks. N\u00f5nda peegeldab lavaelu Andresena \u00fcksiti osat\u00e4itja arengut, mehistumist.<\/p>\n
Igavene sulane Matu on mitmeplaaniline roll: pealtn\u00e4ha kuraasikas ja lohvka poiss, samal ajal omamoodi igatsev ja \u00fcksildanegi. Lichtfeldti ja \u00d5unapuu partnerlusest kiirgab kord vallatlevat huumorit, ise\u00e4ranis kui saunanaine Matut s\u00e4rtsakalt kraavikaevajaks koolitab; teinekord vilksatab l\u00e4bi aasimiste hapram nukrus, mingi vastastikune, jagatud igavikutaju. Duettm\u00e4ng on varjundik\u00fcllane, improvisatsioonipaindlik. Kui saunanaine \u00fcha igatseb ja ootab oma Madist tagasi, kuuldub ootuse vastukajaks sulase kohmetu: Matu olen \u2026<\/p>\n
Vargam\u00e4e uustulnukad.\u00a0Jane Napp ja M\u00e4rten Matsu, Vargam\u00e4el m\u00f5lemad uustulnukad, kuuluvad m\u00e4ngu samav\u00f5rd orgaaniliselt, hoolivalt, kargelt ja s\u00fcdamlikult. Nende osaks on olla kaks paari, kes saavad saunast abi ja n\u00f5u, lohutust ja eluaset. K\u00f5igepealt ollakse Mari ja Juss. Hiljem M\u00e4e Liisi ja Oru Joosep, kelle armastuse lugu saab ju haruldaselt \u00f5nneliku lahenduse. Jussi tegelaskuju suhtes on Lennuk aina olnud eriliselt osav\u00f5tlik, vaimukas, n\u00fcansileidlik. \u00dcks v\u00e4ikene n\u00e4ide: Juss unistab saabastest ja ostabki linnast saapapaari. Et peremees Andres teise saapa j\u00f5uludeni hoiule v\u00f5tab ja Juss n\u00f5ndamoodi liipama j\u00e4\u00e4b, \u00fcks jalg paljas, v\u00f5ib ju n\u00e4ida koomiline, ent samas viitab tasahiljukesi Jussi saatusele, kus j\u00f5ulud teatavasti traagiliseks murdepunktiks.<\/p>\n
Omap\u00e4rane l\u00e4biv motiiv on raamatute osat\u00e4htsus. Eriti Mari peab raamatutest lugu ja n\u00f5uab, et Juss teeks riiuli. Kui Maril-Jussil s\u00fcnnivad lapsed Juku ja Kata, on nemadki raamatud. Juss naeratab lapsukestele l\u00f5pmata \u00f5rnalt, enne kui l\u00e4heb. Varem ei olegi ma nii l\u00f5puni m\u00f5elda m\u00f5istnud, et kuidas ometi raatsis Juss oma lapsed maha j\u00e4tta. Teises vaatuses n\u00e4eme raamaturiiuleid m\u00f5lemal pool uste kohal, raamatute pealkirjadeks vastakuti M\u00e4e ja Oru laste nimed. Igavik, kestma j\u00e4\u00e4mise lootus, nii lastes kui raamatutes. Looduses, loomises.<\/p>\n
Kui Mari toob rahutu uudise, mida Kr\u00f5\u00f5t temalt surivoodil oli palunud, siis saunanaine julgustab: mingu Mari tallu, et lastel saaks kergem. \u00dclle Lichtfeldt m\u00e4ngib dialoogi Mariga \u00fcksiti nagu sisemonoloogi, kui m\u00e4lestust sellest Marist, kes ta ise kord olnud. Tollane “Vargam\u00e4e varjus” heiastub n\u00fc\u00fcd ka lavaviivul, mil \u00fclalt lakaluugist piserdab uduvihma. Sealtsamast \u00fclalt langes tookord Marile kaela halastuseta vihmavaling ja Lichtfeldti vaadates on aimatav, et tema saunanaisena m\u00e4letab sedagi, vaatab kui l\u00e4bielatud und. Teades, et see k\u00f5ik kordub \u2026 Aga ikka tasase, elutarga, katkematu helgusega. M\u00e4rkamatult silmanurgast pisarat p\u00fchkides, et j\u00e4lle elule vastu naeratada.<\/p>\n
Lakaluuk ja elupealne on Vargam\u00e4e rehetare lavastustes alati m\u00e4rgiliselt m\u00e4ngu kaasatud, n\u00f5nda n\u00fc\u00fcdki. Samuti need suured uksed, mis \u00f5igel hetkel valla l\u00fc\u00fcakse ja taas koomale l\u00fckatakse. Loojangu veerel oli p\u00e4ike sedav\u00f5rd ere, et pimestas silmi. Oma elu elavad ka sinna-t\u00e4nna lendlevad p\u00e4\u00e4sukesed. Kunstnik Annika Lindemann ja valguskunstnik Sander Aleks Paavo t\u00e4iendavad \u00fcmbritsevat loodust taktitundega, m\u00e4ngu\u00adruumis ei n\u00e4e midagi juhuslikku ega \u00fcleliigset.<\/p>\n
K\u00f5ik algab peagi uuesti.\u00a0Seesama vihmaga alanud aastaring, lakaluugist hoovavad ilmamuutused ja aastaaegade valgus, teisendab Vargam\u00e4e aja korraga suhteliseks ja luuleliseks. Teises vaatuses s\u00fcveneb see uneline meeleolu veelgi. Eriti tundlikus stseenis, mil Jane Napp ja M\u00e4rten Matsu on vastamisi otsisklevas dialoogis, p\u00fc\u00fcdes s\u00f5nades tabada, millal ollakse Mari ja Juss, millal Liisi ja Joosep. Nii need olemised segunevad, ekslevad, kohtuvad taas, luues \u00fcle aja s\u00f5nadest ja pilkudest silda, s\u00f5lmides kokku vargam\u00e4elaste saatusi, palmitsedes armastust niisama ilmatu pikaks patsiks nagu sauna\u00adnaisel kanda. Matu ja saunanaine on sellal vaatlejad, misanstseenide t\u00e4pses ja \u00f5hulises s\u00fcsteemis.<\/p>\n
Kaudselt v\u00f5ime tajuda ka “T\u00f5e ja \u00f5iguse” viimast osa, kas v\u00f5i algusest peale Kr\u00f5\u00f5da riidekirstule m\u00f5eldes; Liisi ja Joosepi Vargam\u00e4elt alla minek toob meelde Indreku ja Tiina.<\/p>\n
Lavastuse finaal kuulub saunanaisele, kes meie silme all muutub imeliselt nooreks, kuigi ta ongi eatu. Ja see igavene sulane, olgu tema nimeks siis Matu v\u00f5i Madis, p\u00fcsib siinsamas, \u00f5ige l\u00e4hedal, saunanaise \u00fclesminemist pilguga saates. \u00dcks unen\u00e4gu saab n\u00f5nda l\u00f5puni vaadatud. K\u00f5ik algab peagi uuesti. Kes j\u00e4\u00e4b Vargam\u00e4e valvuriks? Kes loeb l\u00e4bi riiulis ootevalmis raamatud, kes toob-loob uusi k\u00f6iteid lisaks?<\/p>\n
“Vargam\u00e4e valvuri” \u00f5hustikule tagasi m\u00f5eldes meenus \u00fcht\u00e4kki see Baudelaire’i tsitaat, mis kirjas A. H. Tammsaare “T\u00f5e ja \u00f5iguse” I osa tiitellehel, ehkki \u00fcksnes 1926. aasta esmatr\u00fckis, hiljem enam mitte. Korraga m\u00f5istsin, et autor Urmas Lennuk ja lavastaja Vallo Kirs on vaikse, sissepoole p\u00f6\u00f6rduva naeratusega taas ellu \u00e4ratanud just selle moto: “Imelises tundlikkuses m\u00f5\u00f5tmatuseni avardunud iga t\u00fchisem lapse\u00adp\u00f5lve mure, iga v\u00e4iksemgi r\u00f5\u00f5m saab hiljem kunstiteose aluseks t\u00e4iskasvanule, ilma et see ise seda teaks.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Nuutrumi kavalehel on kirjas k\u00f5ik nende lavastused, alates aastast 2020: selgub, et “Vargam\u00e4e valvur” on tegusa v\u00e4iketeatri kahek\u00fcmnes…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":254233,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,15303,99585,5706,1278,177,22886,26679,45785],"class_list":["post-254232","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus","tag-nuutrum","tag-pille-ruun-purje","tag-purje","tag-sirp","tag-teater","tag-teater-nuutrum","tag-urmas-lennuk","tag-vallo-kirs"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117111320957568281","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/254232","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=254232"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/254232\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/254233"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=254232"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=254232"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=254232"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}