L\u00f5putu meelelahutus viib aina lihtsustatuma kultuurini ning aina lihtsustatum kultuur taandub l\u00f5puks primitiivsusesse, saamatusse ja infantiilsusesse ning toob v\u00e4\u00e4ramatult kaasa \u00fchiskonna, mis ei tule enam iseendaga toime, nendib Maarja Vaino Vikerraadio p\u00e4evakommentaaris.<\/p>\n
Id\u00fcllilist suvep\u00e4eva kujutatakse sageli p\u00e4ikselise p\u00e4evana rannas v\u00f5i v\u00f5rkkiiges, k\u00e4es raamat, n\u00e4ol l\u00f5\u00f5gastunud ilme. T\u00f5epoolest, mitmesugused neuroteaduslikud uuringud t\u00f5estavad, et lugemine alandab nii pulssi kui ka verer\u00f5hku ning m\u00f5jub suurep\u00e4rase stressileevendajana.<\/p>\n
Ometi on see id\u00fcllilise suvep\u00e4eva kujutis inimesest raamatuga juba ise rohkem midagi muinasjutulaadset. Tegelikkuses n\u00e4eme hordide kaupa inimesi, kes istuvad ninapidi telefonis. Ja pahaseid lapsevanemaid, kelle meelest suveks j\u00e4etud kohustuslik kirjandus on m\u00f5ttetu \u00fclekohus.<\/p>\n
Sest ka t\u00e4iskasvanud ise istuvad telefonis. V\u00f5imalik, et inimesed loevad sealt m\u00f5nd kaasahaaravat raamatut, aga julgen selles kahelda. K\u00f5ikv\u00f5imalikud uuringud, teiste hulgas meie oma kevadel valminud lugemisuuring, kinnitavad lugemisharjumuse taandumist.<\/p>\n
Mis sellest, h\u00fc\u00fcab praegu nii m\u00f5nigi! Las inimesed elavad nagu nad tahavad.<\/p>\n
Eks oma t\u00f5de on selleski. Ometi tuleks teadvustada ka neid tagaj\u00e4rgi ja ohte, mida peidab endas praegu juba peale kasvav \u00fchiskond, kus keerulisemat ja mitmekihilisemat ilukirjandust enam ei loeta. Kus lugemist seostatakse ennek\u00f5ike meelelahutusega. Ma ise armastan ka m\u00f5nda head krimkat lugeda, eriti suvel. See haarab kaasa, nii et m\u00f5neks ajaks saab raamatusse kaduda ja unustada, milline h\u00e4daorg meie \u00fcmber valitseb.<\/p>\n
Sellegipoolest peaks krimkade k\u00f5rval s\u00e4ilima ka n\u00f5udlikuma kirjanduse lugemine. See ei ole k\u00fcsimus lihtsalt kaunite kunstide austamisest, see on k\u00fcsimus \u00fchiskonna ja kultuuri tulevikust.<\/p>\n
Aina enam inimesi ei suuda enam keeruliste tekstidega toime tulla. Meie t\u00e4helepanu ja ajud on juba harjunud kiiresti kulgevate lugude, lihtsate m\u00f5ttek\u00e4ikude, lausete ja s\u00fc\u017eeedega.<\/p>\n
Seriaalides tehakse pidevaid tagasivaateid, sest eeldatakse, et inimesed unustavad kiiresti juba eelmiseski osas toimunu. Tiktok ja muu sotsiaalmeedia on harjutanud meid oma t\u00e4helepanu killustama, aju aga peab juba enesekaitseks suure osa n\u00e4htust unustama, sest kogu seda meeletut infohulka, mis meid iga p\u00e4ev erinevatest kanalitest tabab, ei suuda keegi endas s\u00fcgavuti talletada ja ega ei ole m\u00f5tetki. Selle eesm\u00e4rk suures osas ju ongi siiski k\u00f5igest meelt lahutada.<\/p>\n
Ent l\u00f5putu meelelahutus viib aina lihtsustatuma kultuurini. Ning aina lihtsustatum kultuur taandub l\u00f5puks primitiivsusesse, saamatusse ja infantiilsusesse. Ning toob v\u00e4\u00e4ramatult kaasa \u00fchiskonna, mis ei tule enam iseendaga toime.<\/p>\n
Mida treenib s\u00fcvenemist n\u00f5udev ilukirjanduslik tekst? T\u00e4helepanu, m\u00e4lu, keskendumisv\u00f5imet. \u00d5petab kannatlikkust ja s\u00fcvenemist. Harjutab l\u00e4bi elama v\u00e4ga laia spektrit erinevaid tundeid. Ja kasvatab empaatiat ning enda tundeeluga paremat hakkama saamist.<\/p>\n
\u00dchest testist, milles osalesid ilukirjanduse lugejad ja aimekirjanduse lugejad, ilmnes, et ilukirjanduse lugejad olid selgelt edukamad k\u00f5iges, mis puudutas empaatiav\u00f5imet, m\u00f5ttem\u00e4nge ning mis vast eriti t\u00e4htis, v\u00f5imekuses lugeda teiste inimeste n\u00e4gudelt tundeid. M\u00f5ista teist inimest.<\/p>\n
Mis juhtub siis \u00fchiskonnas, kus t\u00f5sise kirjanduse lugemisest loobutakse? M\u00f5ne uurija hinnangul on see aeg juba k\u00e4es.<\/p>\n
“Arutelud muutuvad sisulise m\u00f5ttevahetuse asemel loosungite esitamiseks. Inimesed j\u00e4\u00e4vad \u00fcksteisele v\u00f5\u00f5raks.”<\/p>\n
T\u00e4helepanu on killustunud. M\u00e4lu on l\u00fchike, sageli ei m\u00e4letata eelmise n\u00e4dala s\u00fcndmusigi. T\u00f5de saab moonutada. Ajalugu unustatakse. Arutelud muutuvad sisulise m\u00f5ttevahetuse asemel loosungite esitamiseks. Inimesed j\u00e4\u00e4vad \u00fcksteisele v\u00f5\u00f5raks.<\/p>\n
Noored, kes kasvavad \u00fcles m\u00e4luta, keskendumisv\u00f5imeta, kujutlusv\u00f5imeta ning suutmatusega tulla toime nii iseenda kui ka teiste inimeste tunnetega, on aga \u00e4\u00e4retult haavatavad ja manipuleeritavad inimesed.<\/p>\n
Eks autoritaarsed v\u00f5imud on alati teadnud, et ilukirjanduse lugemine on ohtlik. Raamatute p\u00f5letamine v\u00f5i muul moel h\u00e4vitamine ja keelamine on olnud peaaegu igas totalitaarses riigis reegliks. Tahes v\u00f5i tahtmatult liigutab mittelugev inimene end ise justkui totalitaarse \u00fchiskonnaga sarnasesse olukorda, kus taandub v\u00f5imekus \u00fchiskonda m\u00f5ista, selles kaasa r\u00e4\u00e4kida, oma arvamust kujundada, manipulatsioone l\u00e4bi n\u00e4ha.<\/p>\n
K\u00f5ik loetletud n\u00e4ited on s\u00fcgavalt keele, abstraktse m\u00f5tlemise ja empaatiaga seotud v\u00f5imed, mida just heal tasemel ilukirjandus aitab inimeses arendada.<\/p>\n
Nii et lapsevanemad, kes kalduvad arvama, et suvine kohustuslik kirjandus on laste piinamine, peaksid ka ise v\u00f5tma k\u00e4tte m\u00f5ne v\u00e4heke n\u00f5udlikuma teksti ning koos oma lapsega ergastama oma aju neid piirkondi, mis tegelevad tundeelu, enesepeegelduse ning elu m\u00f5testamisega.<\/p>\n
Sest \u00f5igesti on \u00f6eldud: tulevikku m\u00e4\u00e4rab olulisel m\u00e4\u00e4ral see, mille lugemist me j\u00e4tkame.<\/p>\n
K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt<\/a>.<\/p>\n