“Mis see t\u00e4hendab \u2013 “S\u00f5p-rus?””. Christian Petzold veerib mu nokkm\u00fctsi pealt kirja kokku.<\/p>\n
“Freundschaft.”<\/p>\n
“Ahaa!” Saksa \u00fcks tuntumaid praegu tegutsevaid re\u017eiss\u00f6\u00f6re v\u00f5tab info omaks talle iseloomuliku avalusega.<\/p>\n
Mul on olnud huvitav p\u00e4ev. Ajas ja ruumis asume 2025. aasta maikuus keset Cannes’i melu. Hommikul toimus Christian Petzoldi viimase filmi “Peegeldused nr 3. Paat ookeanil”1\u00a0maailma esilinastus. Sellele j\u00e4rgnes umbes tunniajane k\u00fcsimuste ja vastuste voor autoriga, mis oli v\u00e4ga intensiivne ja humoorikas segu vestlusest autoriga ja p\u00fcstijalakom\u00f6\u00f6diast. Petzoldi jutu teeb ennek\u00f5ike koomiliseks see, et ta justkui \u00fcldse ei filtreeri oma vastuseid ja r\u00e4\u00e4gib otse s\u00fcdamest t\u00e4pselt seda, mida ta tunneb ja m\u00f5tleb. \u00dctleksin, et loomingus sellise seisundini j\u00f5udmine on iga autori unistus.<\/p>\n
Olin sellest tulev\u00e4rgist veel veidi uimane, kui juba tuli minna p\u00e4rast\u00adl\u00f5unal teda intervjueerima. Teel meie kohtumisele p\u00f5rkasin \u00fches paljudest festivali suletud rannapaviljonidest kokku Austraalia lihaspaku Jai Courtneyga, kes oli Cannes’is promomas oma elluj\u00e4\u00e4mistrillerit, hai\u00f5uduka ja sarim\u00f5rvarifilmi segu “Ohtlikud elajad”2. Kuna ta m\u00e4ngib filmis p\u00e4ris ebameeldivat ja ohtlikku maniakki, siis raputas see j\u00e4llegi teises suunas ja Petzoldini v\u00e4lja j\u00f5udmine oli paras kergendus.<\/p>\n
Kahjuks on meie kaunis vestluses ka kolmas osaline. “Vent lat\u00e9ral” (ee k\u00fclje\u00adtuul) \u2013 hoiatavad liiklusm\u00e4rgid siin autojuhte salakavala tuulesuuna eest, mis n\u00fc\u00fcd puhub otse mu diktofoni ja kuulmek\u00e4ikudesse ning p\u00fchib minema mu p\u00f5hjamaise aktsendiga inglise keele. Igati sobilik, sest on ju ka “Peegeldused nr 3” Petzoldi nn elementide triloogia3\u00a0kolmas film, mis keskendub just nimelt \u00f5hule-tuulele.<\/p>\n
Teeme siiski oma parima, et katkestuste vahepeal teineteise m\u00f5ttel\u00f5nga otsad kinni p\u00fc\u00fcda, ja p\u00fc\u00fcan selgusele saada, kuidas sobitub “Peegeldused \u00adnr 3. Paat ookeanil” auv\u00e4\u00e4rsesse t\u00f6\u00f6de ritta, kust v\u00f5ib leida sellised filmid nagu “Barbara”, “F\u00f6\u00f6niks”, “Transiit”, “Undiin” ja “Leegitsev taevas”.4<\/p>\n
Te \u00fctlesite p\u00e4rast linastust midagi v\u00e4ga huvitavat, kuidas teie looming liigub j\u00e4rjest rohkem lihtsuse poole. Mida te sellega m\u00f5tlesite?<\/p>\n
Kui me olime montaa\u017eilaua taga, siis oli filmi esimene versioon \u00fcle kahe tunni pikk. Juba see variant oli v\u00f5rdlemisi lihtne, aga siis hakkasime v\u00e4lja l\u00f5ikama detaile, lauseid, \u017eeste, ka terveid stseene. Selle tulemusena muutus tervik j\u00e4rjest lihtsamaks, aga samal ajal ka j\u00e4rjest keerulisemaks. Mulle t\u00e4hendab see, et lugu ja selle tegelased saavad lihtsustatult rohkem t\u00e4helepanu kui siis, kui need on detailidega \u00fcle koormatud. Esimene stseen: isa ja poeg istuvad. Telefonik\u00f5ne tuleb sisse. Harjutades oli see stseen algselt m\u00e4rksa pikem, taandasime dialoogi aga kolmele h\u00e4davajalikule lausele, mis on sel taandatud kujul m\u00e4rksa k\u00f5nekamad, kuna lausete vahel on \u00f5hku ja ruumi.<\/p>\n
N\u00e4iteks kui tegelikkuses istume restoranis, kuuleme naaberlauast kaht-kolme lausekest, n\u00e4eme \u00fcht \u017eesti. Inimesed on t\u00f5eline varaallikas, sest me m\u00f5tleme neist. Ja me juba m\u00f5tleme, mis lugu nad r\u00e4\u00e4givad.<\/p>\n
Mul on t\u00fctar ja poeg, kes on n\u00fc\u00fcd juba 24 ja 28 aastat vanad, aga siis, kui nad olid viie- ja seitsmeaastased, k\u00e4isid neil vahel s\u00f5brad k\u00fclas. Need lapsed teadsid, et nad on lapsed ning nad justkui etendavad t\u00e4iskasvanutele laste rolli. “Mulle meeldib Mozart,” \u00fctleb kaheksa-aastane t\u00fcdruk ja kohe on aru saada, et see on etteaste. Meid aga huvitavad sellised lapsed, kes ei tea v\u00f5i ei hooli sellest, et t\u00e4iskasvanud neid vaatavad. Need, kes tegutsevad omaette. Ja ma p\u00fc\u00fcdsin ka siin filmis saada n\u00e4itlejad nii kaugele, et nad justkui m\u00e4ngiksid omaette. Mis t\u00e4hendab seda, et nad on lihtsad. Publikule m\u00e4ngima hakates tuleb kohe ka pretensioonikus. Pretensioonikus v\u00e4ljendub aga paljudes-paljudes lausetes ja rohketes \u017eestides, sest nad tahavad, et me neile j\u00e4rgneksime. Aga meie tahame neile hoopis ise j\u00e4rgneda, omal algatusel. See on t\u00e4itsa teine l\u00e4htekoht.<\/p>\n
Kas te m\u00f5tlete sellele lihtsusele juba ka stsenaariumi faasis?<\/p>\n
Kirjutades on \u00fcldse k\u00f5ige keerulisem sealt millegi kustutamine. Palju kirjutamine pole mulle mingi probleem ja algselt oli k\u00e4sikiri 200 lehek\u00fclge pikk, millest j\u00e4i l\u00f5puks j\u00e4rele 67 lehek\u00fclge, mitte rohkem. Maadlen stsenaariumiga, panen selle vahepeal k\u00e4eulatusest eemale, vihkan seda, aga samal ajal on see minu kui autori oma.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu pole mu stsenaariumid kunagi kirjandus, vaid nagu avatud ruum. Aken, millest saavad nii n\u00e4itlejad kui operaator sisse minna. See peaks olema asja m\u00f5te.<\/p>\n
Kui v\u00f5rdlete, kas see meetod on teie filme ka muutnud?<\/p>\n
On muutnud. Kui vaatan oma esimesi filme, tunnen h\u00e4bi. Tahaksin neist uued versioonid teha. Vahel tunnen ka kahetsust, et mul oli noorena nii palju m\u00f5tteid. Siis meenub mulle Rainer Werner Fassbinderi lause: ta kritiseeris \u00fcht teist saksa re\u017eiss\u00f6\u00f6ri s\u00f5nadega “liiga palju m\u00f5tteid”. See on \u00fcks, mis mulle filmides ei meeldi \u2013 kui seal on liiga palju m\u00f5tteid. Liiga palju kaamera\u00adnurki. Vahel on kaamera katusel, siis liigub ringi. Milleks? Alati tuleb endalt k\u00fcsida: miks? Toon n\u00e4ite siitsamast filmist “Peegeldused nr 3” \u2013 mitte et ma endale niiv\u00f5rd meeldiksin, vaid kuna te olete seda just v\u00e4rskelt vaadanud. Kui isa ja poeg j\u00f5uavad esimest korda majja, siis n\u00e4eme neid autos ja j\u00e4rgmises kaadris l\u00e4bi k\u00f6\u00f6giakna ning kaamera liigub pisut. Kuuleme k\u00f6\u00f6gi\u00adh\u00e4\u00e4li. See t\u00e4hendab, et meil on objektiivne vaatenurk maja juurde saabuvast autost ja subjektiivne vaatenurk sellest, kuidas keegi neid k\u00f6\u00f6gist j\u00e4lgib. Me ei n\u00e4e, kes on j\u00e4lgija, aga m\u00f5istame, et see on kellegi pilk, mitte lihtsalt hoovi s\u00f5itva auto kujutamine. Kaks vaate\u00adnurka. Minu arvates ongi perekond konstrueeritud nende kahe vaate peale \u2013 objektiivne ja subjektiivne. Vaja on m\u00f5lemat. Alfred Hitchcock \u00fctles alati, et tuleb teha vahet, kas v\u00f5tad n\u00e4htavat lihtsalt \u00fcles v\u00f5i see on kellegi pilk. Ja pilke tuleb kasutada \u00f5igel hetkel, sest need lisavad filmi\u00adilmale subjektiivse vaatenurga.<\/p>\n
Aga n\u00fc\u00fcd ma k\u00f5lan juba nagu \u00f5petaja ja intervjuu on muutumas meistriklassiks. Vabandust!<\/p>\n
Te olete alati olnud huvitatud korduvatest motiividest. Teil on oma vaimude triloogia5\u00a0ja n\u00fc\u00fcd ka elementide triloogia. Mis teid samade teemade juurde tagasi toob?<\/p>\n
Plaanisin elementide filmi igatsusest leida lihtsust, sest k\u00f5ik elemendid esindavad lihtsust. Lihtsust otsides p\u00f5rkad aga vastu komplekssust.<\/p>\n
“Peegelduste” v\u00f5tetel k\u00fcsis minult Paula Beer, kes on v\u00e4ga intelligentne inimene ja seep\u00e4rast mulle v\u00e4ga meeldib, et mis elemendiga on p\u00e4rast “Undiini” vett ja “Leegitseva taeva” tuld siin tegu. Ja pidin talle vastama, et mul pole aimugi! Seej\u00e4rel filmisime stseeni jalgratastega ning ta \u00fctles, et n\u00fc\u00fcd ta teab \u2013 see on \u00f5hk. Sest filmis on palju tuult, maja on sellele alati avatud, t\u00e4is valgust ja v\u00e4rsket \u00f5hku, mis tuleb sisse l\u00e4bi vanade seinte, ja perekonna rahu h\u00e4irivad uued m\u00f5tted. Saksa keeles on v\u00e4ljend\u00a0Kopf l\u00fcften. Pead tuulutama. Maja on avatud nagu ka nende pead ja v\u00e4rske \u00f5hk tuleb sisse. Nii et \u00f5hk on kolmas element, \u00fctles mulle Paula.<\/p>\n
Milline element on teile k\u00f5ige loomu\u00adomasem olnud?<\/p>\n
“Undiin” oli olnud mul v\u00e4ga kaua m\u00f5ttes. Keegi k\u00fcsis minult, kas Nina Hoss ja Paula Beer on mu muusad. Muusal on midagi \u00fchist undiiniga: mees armub naise ideesse. See pole k\u00fcll minu juhtum, aga see on meie kultuuriajaloos s\u00fcgavalt sees. “Undiini” plaanisin 20 aastat ja see meeldib mulle v\u00e4ga. Ka triloogia, uute v\u00f5imaluste algusena.<\/p>\n
Me istume praegu siin rannas. (Osutab k\u00e4ega mere poole.) On vesi ja on liiv. Meenub Agn\u00e8s Varda meistriklass, kus ta \u00fctles: rand on paik, kust inimkond alguse sai, sest me tulime veest v\u00e4lja maale. Inimestele meeldib siin keskkonnas olla, seista jalgupidi maal, aga vees, ja vaadata merele, kuna see on meie k\u00f5igi algallikas.<\/p>\n
K\u00f5igis mu filmides on vesi l\u00e4hedal. Jalgrattad ja vesi on minu element!<\/p>\n
N\u00e4eme teie filmides tihti ka korduvat motiivi, kuidas naine v\u00f5itleb oma eksistentsi eest. Miks see teid nii huvitab?<\/p>\n
2000. aastal kutsuti mind mu esimese filmiga “Kindlustunne” Veneetsia filmifestivalile. Ma olin nii n\u00e4rvis ja v\u00f5lutud k\u00f5igist neist nimedest ja inimestest mu \u00fcmber. Istusin hotelli terrassil ja k\u00f5rvallauas istus Claude Chabrol, kes on \u00fcks mu iidoleid, sest ta on teinud k\u00fcmme fantastilist filmi. Seda on v\u00e4ga palju. Tal oli intervjuu pooleli ning talt k\u00fcsiti: miks te teete alati filme, mille peaosas on naised? Romy Schneider, Isabelle Huppert, St\u00e9phane Audran \u2026 Ta vaatas kaugusse ja vastas: mehed elavad, naised p\u00fc\u00fcavad ellu j\u00e4\u00e4da, filmikunst r\u00e4\u00e4gib elluj\u00e4\u00e4misest. See oli fantastiline vastus ja sellest hetkest sai ka minu vastuseks.<\/p>\n
Kui mu vanemad olid noored, palju nooremad kui mina praegu, siis nad panid raha kokku ja ehitasid maja. V\u00e4ga v\u00e4ikese maja v\u00e4ikelinna kvartalisse, kus olid reas samasugused majad. Aastatel 1968-1969. Veetsime seal majas esimest \u00f6\u00f6d, kolm last ja vanemad. Hommikul l\u00e4ks isa autoga t\u00f6\u00f6le ja ema lehvitas talle j\u00e4rele. Ja v\u00f5ib n\u00e4ha, kuidas veel 25 naist teevad samal hetkel sama \u017eesti. Ema keerab \u00fcmber ja me n\u00e4eme, et ta nutab. Ta teadis ette, et tal tuleb sellesse majja j\u00e4\u00e4da j\u00e4rgmiseks 30 aastaks. Seda, kuidas need naised p\u00fc\u00fcavad ellu j\u00e4\u00e4da, n\u00e4eme Chantal Akermani “Jeanne Dielmanis”6, Barbara Lodeni “Wandas” (1970) v\u00f5i “\u00d5nneteraapias”7\u00a0Jennifer Lawrence’iga.<\/p>\n
Kas see elluj\u00e4\u00e4mise kujutamise soov oligi filmi algse saamisimpulsi taga?<\/p>\n
Mulle algas lugu noorest naisest, kes tahab ellu j\u00e4\u00e4da, ja perekonnast, kes tahab sama, aga m\u00f5lemal pole seda v\u00f5imalik teha. Hetkel, mil nad kohtuvad, saavad nad \u00fcksteist aidata ja tekitada ajutise turvatsooni, kus k\u00f5ige raskemast \u00fcle saada. Ja l\u00f5puks l\u00e4hevad k\u00f5ik oma teed, hing haige ja keha armiline, aga elus.<\/p>\n
Ja see, kuidas nad seda teevad, ongi “Peegelduste” lugu.<\/p>\n
Kas v\u00f5ib ka \u00f6elda, et see on film elust ja surmast, emotsionaalsest suremisest ja tagasi ellu \u00e4rkamisest?<\/p>\n
Jah, kindlasti, minu meelest 99 protsenti filmidest r\u00e4\u00e4givad sellest.<\/p>\n
Kuidas pealkiri sellega seotud on?<\/p>\n
Pealkiri on pandud lihtsalt Maurice Raveli sama pealkirjaga teose8\u00a0j\u00e4rgi, mida l\u00f5pus klaveril m\u00e4ngitakse. Sel pole filmiga midagi pistmist, mulle lihtsalt meeldis selle k\u00f5la.<\/p>\n
Aga v\u00f5ib ka nii \u00f6elda, et kaks peegeldust filmis, kaks traumat, on ema ja t\u00fctar, kes peegeldavad teineteist.<\/p>\n
Te olete \u00f6elnud, et filmikunsti m\u00f5te on see, mida me ei n\u00e4e \u2013 meie kujutlusv\u00f5ime. Kuidas te meie kujutlusv\u00f5imega “Peegeldustes” m\u00e4ngisite?<\/p>\n
Mul pole kunagi tunnet, et ma m\u00e4ngin vaatajaga. Kui mul kinos filmi vaadates tekib tunne, et filmis m\u00e4ngitakse minuga, siis ma vihkan seda. Propaganda \u00fcritab m\u00e4ngida. Mina p\u00fc\u00fcan kujutlusv\u00f5imele anda vaba ruumi.<\/p>\n
Ma pole usklik, aga mu kasvatus on v\u00e4ga religioosne, protestantlik. Mis t\u00e4hendab, et meie kirikus on v\u00e4ga olulisel kohal muusika, katoliiklastel on pildid ja v\u00e4rvid. Bach oli protestant. Pean igal p\u00fchap\u00e4eval minema kirikusse, ja jumalateenistuse l\u00f5pus on uksed maailmale valla, orelil m\u00e4ngitakse Bachi, inimesed l\u00e4hevad \u00f5ue. See meeldib mulle ka filmivaatamise puhul: film saab l\u00e4bi, l\u00f5putiitrid jooksevad, muusika m\u00e4ngib, uksed on avatud ja sa astud v\u00e4lja veidi teistsugusena, laetud uutest tunnetest ja kujutluspiltidest.<\/p>\n
1 “Miroirs No. 3”, Christian Petzold, 2025.<\/p>\n
2 “Dangerous Animals”, Sean Byrne, 2025.<\/p>\n
3 “Undiin”https:\/\/kultuur.err.ee\/”Undine”, Christian Petzold, 2020 (vesi); “Leegitsev taevas”https:\/\/kultuur.err.ee\/”Roter Himmel, Christian Petzold, 2023 (tuli), ja n\u00fc\u00fcd siis “Peegeldused nr 3” (\u00f5hk). Vahepeal oli plaanis maa-filmina ka George Simenoni “R\u00e4pase lume” (“La neige \u00e9tait sale”) ekraniseering, aga sellest loobuti, kuna idee tundus liiga d\u00fcstoopiline.<\/p>\n
4 “Barbara”, Christian Petzold, 2012; “Phoenix”, Christian Petzold”, 2014; “Transit”, Christian Petzold, 2018.<\/p>\n
5 “Kindlustunne”https:\/\/kultuur.err.ee\/”Die innere Sicherheit”, Christian Petzold, 2000; “Vaimud”https:\/\/kultuur.err.ee\/”Gespenster”, Christian Petzold, 2005; “Yella”, Christian Petzold, 2007.<\/p>\n
6 “Jeanne Dielman, 23 quai du Commerce, 1080 Bruxelles”, Chantal Akerman, 1975.<\/p>\n
7 “Silver Linings Playbook”, David O’Russell, 2012.<\/p>\n
8 Viieosaline klaveris\u00fcit “Peegeldused”https:\/\/kultuur.err.ee\/”Miroirs” (1904-1905).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Mis see t\u00e4hendab \u2013 “S\u00f5p-rus?””. Christian Petzold veerib mu nokkm\u00fctsi pealt kirja kokku. “Freundschaft.” “Ahaa!” Saksa \u00fcks tuntumaid…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":254243,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[99586,37,33,35,173,34,36,140,1278,6217],"class_list":["post-254242","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-christian-petzold","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus","tag-sirp","tag-tristan-priimagi"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117111364422283528","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/254242","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=254242"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/254242\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/254243"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=254242"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=254242"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=254242"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}