Eesti s\u00f5jamuuseumi direktori Hellar Lille s\u00f5nul on muuseumi k\u00fclastajate arv olnud t\u00f5usuteel ja tundub, et see kasv ka j\u00e4tkub. “Eelmisel aastal k\u00e4is meil ligi 50 000 inimest, kelle hulka kuuluvad nii tavak\u00fclastajad kui ka ekskursioonidel ja muuseumi \u00fcritustel osalejad,” \u00fctles Lill<\/p>\n
“Eesti s\u00f5jamuuseum ei ole tegelikult Eesti m\u00f5istes v\u00e4ga suur muuseum ja meie taristu on suhteliselt v\u00e4ike, see on p\u00e4ris suur arv,” lisas ta.<\/p>\n
Lill selgitas, et lisaks p\u00f5hiasukohale Viimsis, kus asub peamaja ja rasketehnika angaar, r\u00e4ndab m\u00f6\u00f6da Eestit ringi ka r\u00e4ndn\u00e4itus. “Oleme kohal erinevatel \u00fcritustel, n\u00e4iteks v\u00f5idup\u00fcha paraadil ning muudel s\u00fcndmustel, samuti peame \u00fcle Eesti loenguid s\u00f5jaajaloost,” lisas ta.<\/p>\n
Talveperioodil on Lille s\u00f5nul k\u00fclastajateks \u00f5pilased ekskursioonidel, kohalikud inimesed ja ka pered. Suveperioodil k\u00e4ib ka turiste \u00fcle maailma.<\/p>\n
“Peamiselt k\u00fcll Euroopa riikidest, aga meie m\u00f5istes ka natuke eksootilistest kohtadest, n\u00e4iteks Jaapanist. Oma osa on selles kindlasti turundamisel, n\u00e4iteks on meie reklaam \u00fcleval Tallinna lennujaamas, mis aitab kindlasti kaasa,” \u00fctles Lill.<\/p>\n
Lille s\u00f5nul saab muuseumis n\u00e4ha seda, mis on Eesti s\u00f5jaajaloo seisukohast oluline. “Me ei korja lihtsalt huvitavaid relvi v\u00f5i eksootilisi vorme, vaid kogume ikkagi esemeid ja materjale, mis on seotud Eesti s\u00f5jaajalooga,” lisas ta.<\/p>\n
“See h\u00f5lmab laiemalt Eesti pinnal toimunud s\u00f5dasid, loomulikult vabaduss\u00f5da ja meie v\u00e4lismissioone. Samuti kogume materjale selle kohta, kuidas siin pinnal on paiknenud erinevad s\u00f5jav\u00e4ed,” selgitas Lill.<\/p>\n
“N\u00e4iteks Eestit okupeerinud N\u00f5ukogude armee, aga ka eestlaste ja teiste siinsete rahvaste osalemise kohta s\u00f5dades mujal maailmas. Selle alla kuulub nii teenistus l\u00e4\u00e4neriikide armeede koosseisus kui ka N\u00f5ukogude armees,” lisas ta.<\/p>\n
Eesti S\u00f5jamuuseum toetab v\u00e4iksemaid muuseume<\/p>\n
Lille s\u00f5nul teeb Eesti s\u00f5jamuuseum tihedalt koost\u00f6\u00f6d v\u00e4iksemate muuseumitega \u00fcle Eesti, samuti toetatakse neid rahaliselt.<\/p>\n
“Me ei n\u00e4e neid \u00fcldse konkurentidena, vaid ajame \u00fchist asja ning toetame neid koolitustega, et nad oleksid professionaalsemad. Nende n\u00e4ol on tegemist v\u00e4ga suurte entusiastidega ning oleme neile \u00e4\u00e4rmiselt t\u00e4nulikud, et nad ajavad sama asja, mida meiegi,” selgitas Lill.<\/p>\n
Lille s\u00f5nul k\u00fclastatakse Sinim\u00e4gede muuseumi Vaivaras, Hiiumaa militaarmuuseumi ja Saaremaa s\u00f5javara seltsi turismihooajal v\u00e4ga aktiivselt. Samuti Valga s\u00f5jamuuseumit, kus toimus m\u00f6\u00f6duval n\u00e4dalavahetusel tulemas militaarajaloo festival.<\/p>\n
“Eesti pinnal toimunud k\u00f5ige suurema lahingu ehk Sinim\u00e4gede lahingu asukohas v\u00f5iks k\u00fcll olla suurem muuseum ja ekspositsioon. See aitaks selle lahingu kaudu tutvustada turistidele laiemalt teise maailmas\u00f5ja ajalugu Eestis,” \u00fctles Lill. Lille s\u00f5nul on selle jaoks juba ka projekte joonistatud.<\/p>\n
“Kui me m\u00f5tleme asukohale Ida-Virumaal ja sealsetele inimestele, siis see aitaks kindlasti tutvustada objektiivsemat ja tasakaalustatud teise maailmas\u00f5ja narratiivi. Seda paraku praegu seal veel eksisteeriva Suure Isamaas\u00f5ja narratiivi asemel,” lausus Lill.<\/p>\n
Lille s\u00f5nul tuleks s\u00f5jamuuseumide populariseerimiseks inimesi rohkem muuseumitesse kutsuda. “Peame laiendama muuseumihariduse tegevusv\u00e4ljasid, et inimesed k\u00e4iksid muuseumis. N\u00e4iteks Eesti s\u00f5jamuuseum korraldab sellel aastal esimest korda \u00f5pilastele ja \u00f5petajatele s\u00f5jaajaloo ning riigikaitse suvekooli,” lisas ta.<\/p>\n
Valgas saavad kokku s\u00f5jaajalugu ja riigikaitse<\/p>\n
Valga s\u00f5jamuuseumi-teemapargi direktori major Meelis Kivi s\u00f5nul on asutuse eesm\u00e4rgiks isamaalise kasvatuse edendamine kodanikualgatuse korras ning n\u00e4idata L\u00f5una-Eesti j\u00f5ustruktuuride ajalugu ja tegemisi.<\/p>\n
“Ainulaadseks teeb meid see, et lisaks muuseumile pakume me riigikaitse \u00f5pet ning hulgaliselt muid teenuseid, meil on \u00fcks Baltimaade erilisemaid muuseume” \u00fctles Kivi.<\/p>\n
M\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dalavahetusel toimus Valga militaarajaloo festival, kus oli rahvast kogu Euroopast. “Viidi l\u00e4bi n\u00e4idislahinguid, kus on n\u00e4ha erinevates vormides s\u00f5jamehi ja -tehnikat, samuti toimus vanavara ja k\u00e4sit\u00f6\u00f6laat,” lisas Kivi.<\/p>\n
Kivi s\u00f5nul tehakse tihedalt koost\u00f6\u00f6d ka L\u00e4tiga ning samuti Eesti s\u00f5jamuuseumiga. Samuti toetavad nad v\u00e4iksemaid Eesti militaarmuuseume rentides neile oma tehnikat ja varustust. Muuseumi asju renditakse ka erinevateks etendusteks ning filmiv\u00f5teteks.<\/p>\n
J\u00f5geva militaarmuuseum vajaks rohkem toetust<\/p>\n
J\u00f5gewa militaarmuuseumi asutaja Sergei Jerjomini s\u00f5nul on tegemist tema ja s\u00f5bra algatatud projektiga. MT\u00dc Pommiauk alt tegutseva muuseumi loomise idee tekkis huvist s\u00f5jaarheoloogia vastu.<\/p>\n
“Leidsime metsadest palju s\u00f5jaaegset tehnikat ning tekkis m\u00f5tte, et n\u00e4idata neid ka teistele inimestele. V\u00e4ljapanekuid on erinevatest ajaloo perioodidest,” \u00fctles Jerjomin.<\/p>\n
Jerjomini s\u00f5nul ei l\u00e4he muuseumil h\u00e4sti ning on v\u00f5imalus, et muuseum tuleb sulgeda. “See on eraprojekt ning omavalitsuselt me rahalist toetust ei saa, sisuliselt on meie ainsaks toetajaks Eesti s\u00f5jamuuseum,” \u00fctles ta.<\/p>\n