Aastaid m\u00f5lgutatud kohtureform peaks tagama inimesele t\u00f5husama, kvaliteetsema, ettearvatavama, kiirema ja s\u00e4\u00e4stlikuma, kuid endiselt kodul\u00e4hedase kohtutee. Kohtunikule toob see kaasa spetsialiseerumisv\u00f5imaluse, aga ka paindliku \u00fcleriigilise jagamiss\u00fcsteemi, mis v\u00f5imaldab \u00fchtlustada t\u00f6\u00f6koormust, lihtsustada asendamist ja v\u00e4ltida asjade kuhjumist.<\/p>\n
J\u00e4\u00e4b \u00fcle vaid loota, et m\u00f5tted saavad seaduseks ning \u00fchiskonna muutustega kaasas k\u00e4iv Eesti kohtus\u00fcsteem on etaloniks teistele riikidele.<\/p>\n
Meie kuvand t\u00f5husast kohtus\u00fcsteemist on murenemas<\/p>\n
\u00d5igusem\u00f5istmine on \u00fcks riigi tuumikfunktsioonidest, milleta ei toimiks riigikorraldus, majandus ega \u00fchiskond tervikuna. \u00d5igusem\u00f5istmine ja kohtukorraldus on traditsiooniliselt stabiilne ega peaks alluma poliitilistes t\u00f5mbetuultes tehtavatele muudatustele. Seep\u00e4rast on need olulisel m\u00e4\u00e4ral paika pandud juba p\u00f5hiseaduses, tagamaks ennek\u00f5ike \u00f5igusem\u00f5istmise s\u00f5ltumatust, aga ka t\u00f5husust ja autoriteeti.<\/p>\n
Siiski ei paikne kohtus\u00fcsteem v\u00e4ljaspool \u00fchiskonda ega saa arvestamata j\u00e4tta \u00fcldisi trende ja muutusi, vaid peab sellega kohanduma, et \u00f5igusem\u00f5istmise teenus oleks kvaliteetne, j\u00e4tkusuutlik ja k\u00e4ttesaadav ka edaspidi. M\u00f5istagi tuleb ka kohtus\u00fcsteemi \u00fcmberkorraldamisel olla ettevaatlik ja hinnata muudatuste pikemaajalist m\u00f5ju.<\/p>\n
Eesti kohtus\u00fcsteem on paljude teiste riikidega v\u00f5rreldes iseenesest heas seisus. Tagatud on korrakohane ja s\u00f5ltumatu enamusele k\u00e4ttesaadav \u00f5igusem\u00f5istmine, ulatuslik kohtuv\u00f5rk, kohtuasjade lahendamine enamasti m\u00f5istliku aja jooksul ja ka professionaalselt, mida kinnitab mh esimese astme kohtu lahendite madal edasikaebeprotsent, aga ka vaid \u00fcksikud negatiivsed hinnangud Euroopa Inim\u00f5iguste Kohtus.<\/p>\n
Eesti kohtus\u00fcsteem on paljude Euroopa riikidega v\u00f5rreldes \u00fcldiselt ka praegu veel paremini digiteeritud. Kohtus\u00fcsteem on uuringute j\u00e4rgi avalikkuse silmis k\u00f5rge usalduskrediidiga, kohus on n\u00e4htaval, korraldab avalikke istungeid ka veebi\u00fclekandena, kohtunikud selgitavad lahendeid jne.<\/p>\n
Seega justkui ei ole p\u00f5hjust suuremaks nurisemiseks. Paraku ei saa j\u00e4\u00e4da loorberitele puhkama, sest mitmed trendid on negatiivse suunitlusega, mis v\u00f5ib pikemas perspektiivis t\u00e4hendada senise seisu olulist halvenemist.<\/p>\n
Meie kuvand edukast ja t\u00f5husast kohtus\u00fcsteemist on murenemas. Menetlust\u00e4htajad on j\u00e4tkuvalt pikenemas ja kohtute j\u00f5udlus kahanemas ning seda olukorras, kus tsiviilasjade aastatetagune kasv on praktiliselt peatunud ja s\u00fc\u00fcteoasjade koguarv on aastaid v\u00e4henenud. Maakohtus tuleb oodata tsiviilasjas sisulist lahendust keskmiselt veidi \u00fcle aasta ja haldusasjas veidi alla aasta. Mahukamad kriminaalasjad kestavad kohtus keskmiselt ligi kolm aastat. Haldusasju on viimastel aastatel ka oluliselt lisandunud. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt on suurenenud menetluse venimisest tingitud kaebuste hulk.<\/p>\n
Kohtute digiteerimise areng on toppama j\u00e4\u00e4nud. Kohtuinfos\u00fcsteemi senisel kujul uut arenguh\u00fcpet tekitada ei ole v\u00f5imalik, kuna see ei ole andme- vaid dokumendip\u00f5hine. Selle raames ei ole selle v\u00f5imalik s\u00fcsteemselt ja efektiivselt kasutada tehisintellekti. Teiste riikide intelligentsed digilahendused on meist ette l\u00e4inud.<\/p>\n
Kohtus\u00fcsteemi usaldusv\u00e4\u00e4rsus on k\u00fcll k\u00f5rge, kuid paraku samuti langustrandis, olles aastaga langenud 71 protsendilt 65 protsendile. Kvaliteetne \u00f5igusabi ei ole paljudele k\u00e4ttesaadav. Kohtuv\u00e4line lepitusmenetlus ei ole t\u00f5husalt k\u00e4ivitunud.<\/p>\n
Erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest on kohtute endi roll haldamisel v\u00e4ike, kandev osa on eelarveliste ja korralduslike k\u00fcsimuste otsustamisel j\u00e4tkuvalt t\u00e4itevv\u00f5imul, konkreetsemalt justiits- ja digiministeeriumil.<\/p>\n
Kohtunikukohtade juurde loomine ei ole lahendus<\/p>\n
Ilmselgelt on \u00fchiskonnas kasvanud ootused nii \u00f5igusem\u00f5istmise k\u00e4ttesaadavusele, kohtumenetluse kiirusele kui ka professionaalsusele, aga ka kohtu avatusele, menetluse avalikkusele ja lahendite selgitamisele.<\/p>\n
Avalikkuses tajutakse teravalt v\u00f5imalikku lahendite eba\u00f5igsust ja isikute (ka n\u00e4ilist) erinevat kohtlemist. Kohtunikelt oodatakse k\u00f5ikv\u00f5imalike normide perfektset tundmist ja kohati suisa \u00fcliinimlikku tarkust ja etten\u00e4gelikkust ning eeldatakse ka nende suuremat isiklikku vastutust eba\u00f5igete lahendite v\u00f5i menetluse venimise eest. Seda k\u00f5ike olukorras, kus senise t\u00f6\u00f6korralduse ja s\u00fcsteemiga ei ole v\u00f5imalik neile ootustele objektiivselt vastata. See on omakorda toonud kohtu tegevuse suurema avalikkuse t\u00e4helepanu ja kriitika alla, p\u00f5hjustades (tihti ka ebaobjektiivseid) r\u00fcnnakuid, eriti sotsiaalmeedias.<\/p>\n
K\u00f5ige selle taustal \u00fchiskond muutub. Rahvastik v\u00e4heneb ja vananeb, riigi v\u00f5imalused avalike teenuste osutamiseks pigem kahanevad. T\u00e4helepanuta ei saa j\u00e4tta, et riigi rahaline panus kohtus\u00fcsteemi finantseerimisse on pidevalt t\u00f5usnud, kuid sisuliselt saab \u00fchiskond proportsionaalselt suurema raha eest \u00fcha v\u00e4hem \u00f5igusem\u00f5istmist.<\/p>\n
Ajavahemikul 2020\u20132024 pikenesid menetlusajad maakohtutes keskmiselt 11 protsenti (sh tsiviilasjades 27 protsenti), halduskohtutes 21 protsenti ja ringkonnakohtutes 44 protsenti (sh haldusasjades 62 protsenti). Kohtuasja lahendamise inimressurss on maakohtutes l\u00e4inud 85 protsenti kallimaks kui 2020. aastal.<\/p>\n
Kohtunike kohtade arvu suurendamine on olnud viimastel aastatel p\u00f5hiliseks korralduslikuks v\u00f5tteks t\u00f6\u00f6koormuse v\u00e4hendamisel. \u00dcks eluaegse kohtuniku ametikoht esimese astme kohtus maksab riigile ca 100 000 eurot aastas, koos juristi ja sekret\u00e4riga ligi 170 000 eurot aastas. Seega tuleb iga uue kohtunikukoha loomist t\u00f5siselt kaaluda.<\/p>\n
“Keskmiselt kolm kuni viis aastat kulub selleks, et noorkohtunik saavutaks kogenumate kolleegide t\u00f6\u00f6taseme.”<\/p>\n
Lisaks sellele, et kohtus\u00fcsteemi mehhaaniline suurendamine on kallis, on see ka ajamahukas. Ainu\u00fcksi kohtuniku koha komplekteerimine v\u00f5tab aega minimaalselt \u00fcheksa kuud ja keskmiselt kolm kuni viis aastat kulub selleks, et noorkohtunik saavutaks kogenumate kolleegide t\u00f6\u00f6taseme.<\/p>\n
Seega on paariaastaste koormuste k\u00f5ikumiste puhul uue eluaegse kohtunikukoha loomine ebaefektiivne lahendus. V\u00f5ttes arvesse ka kohtunikuametisse sobivaks tunnistatud juristide arvu v\u00e4henemist viimastel aastatel, on selge, et endiste korralduslike v\u00f5tetega kohtus\u00fcsteemi inimressurssi arendada ei saa.<\/p>\n
Samal ajal on oluliselt paranenud digitaalsed v\u00f5imalused kohtuga suhelda, ka kohtuistungitel osaleda. S\u00f5itmine avalike teenuste tarbimiseks ei ole sama keeruline ja kulukas kui 20 aastat tagasi. \u00dchiskonnas on ootus tehisintellekti kasutuselev\u00f5tuga avaliku teenuse osutamist oluliselt t\u00f5hustada.<\/p>\n
Murekohtadest l\u00e4hemalt<\/p>\n
J\u00e4tkuvalt ei ole \u00fchest arusaama kohtute j\u00f5udluse v\u00e4henemise p\u00f5hjustes. Lisaks asjade mahukamaks ja keerulisemaks muutumisele on selleks t\u00f5en\u00e4oliselt nii j\u00e4tkuv p\u00f5lvkonnavahetus kui ka kohatised puuduj\u00e4\u00e4gid t\u00f6\u00f6korralduses, sh kohtunike eba\u00fchtlane koormus. Uued kohtunikud vajavad aega sisseelamiseks, pensioneeruvad kohtunikud teevad t\u00f6\u00f6d vaid osaliselt.<\/p>\n
Negatiivselt on kohtus\u00fcsteemile m\u00f5junud \u00fcldine \u00fchiskondlik ebastabiilsus, vastuolulised reformis\u00f5numid, eelarve k\u00e4rpimine, kohtumajade sulgemine v\u00f5i sulgemise plaan, inimeste koondamise oht v\u00f5imalike kokkuhoiumeetmetena.<\/p>\n
Palkade indekseerimise j\u00e4tkuv pidurdamine vastuolus varasemate lubadustega on p\u00f5hjustanud meelepaha ja kohtuvaidluseid. Kohtunikud on stressis, ulatuslikult on kasvanud ka menetlusosaliste rahulolematus, mis v\u00e4ljendub rohketes distsiplinaarmenetluse algatamise avaldustes.<\/p>\n
Menetluste venimise kohta esitatud kaebustele lisaks on lisandunud kaebusi, mis puudutavad kohtunike k\u00e4itumist menetlusosalistega. K\u00f5ikide kohtute esimeestele laekus distsiplinaarmenetluse algatamise taotlusi 2024. aastal kokku \u00fcle 200, millest enam kui pooltes v\u00e4ljendati rahulolematust menetluse kestusega.<\/p>\n
Kohtukorralduses on n\u00e4ha p\u00f5lvkonnavahelist konflikti erinevates ootustes organisatsioonikultuurile, kus uue p\u00f5lvkonna esindajad eelistavad tihti suuremat avatust ja koost\u00f6\u00f6d kolleegidega, tegevuse koordineerimist ja tuge, eeldavad asjadega p\u00f5hjalikumat ja s\u00fcstemaatilisemat tegelemist.<\/p>\n
Suur hulk n-\u00f6 noorkohtunikke vajab abi ja tuge sisseelamiseks. Kasvanud on kohtunike l\u00e4bip\u00f5lemise oht. Osa kolleege on s\u00fcsteemist lahkunud v\u00f5i lahkumas, kuiv\u00f5rd neile ei sobi t\u00f6\u00f6korraldus v\u00f5i -\u00f5hkkond. Kohtunike koormused on sama palga juures ebav\u00f5rdsed, lisat\u00f6\u00f6 v\u00f5i parem t\u00f6\u00f6 ei ole motiveeritud, kohtunike karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imalused on piiratud. T\u00f6\u00f6tajate voolavus on \u00fcletanud tavap\u00e4rase piiri.<\/p>\n
Ehkki oleme teinud samme kohtunike spetsialiseerumise suunas, on see eriti v\u00e4ikestes kohtumajades piiratud. Kiiretele muutustele (t\u00f6\u00f6koormuse j\u00e4rsk t\u00f5us \u00fches valdkonnas v\u00f5i piirkonnas, v\u00f5imalikes kriisiolukordades reageerimine) t\u00f5husaid meetmeid ei ole. Kohtute juhtimine on ebat\u00f5hus, kuna kohtu esimehe volitused on piiratud ja kohtute \u00fcldkogudel on \u00fclem\u00e4\u00e4ra suur roll t\u00f6\u00f6 korraldamisel.<\/p>\n
Kohtuasutused konkureerivad samale napile ressursile, milleks on esmajoones uued kohtunikukohad ja personali palgavahendid. Kohtumajad on kohati muutunud t\u00f6\u00f6kohana n\u00e4ilikuks, kui suur osa kohtunikest v\u00f5i muust personalist s\u00f5idab sinna vaid ajuti, tehes enamasti kaugt\u00f6\u00f6d, seda ka teistes kohtumajades.<\/p>\n
Ootused kohtunike distsiplinaarvastutusele on suurenenud, aga menetluse \u00fcldine korraldus ja kohtunike j\u00e4relevalve on koordineerimata ja l\u00fcnklik, s\u00fc\u00fctegude aegumist\u00e4htajad on ebaproportsionaalselt l\u00fchikesed, mis on kohati tekitanud \u00fchiskonnas kohtunike n-\u00f6 karistamatuse tunde.<\/p>\n
“Kuigi erilist poliitilist sekkumist kohtute tegevusse ei ole seni praktikas olnud, ei taga senine s\u00fcsteem selle v\u00e4listamist edaspidi.”<\/p>\n
Kohtuhaldus on senini justiitsministeeriumi vedamisel k\u00fcll \u00fcldiselt toiminud, kuid ometigi on t\u00e4itevv\u00f5imu kontroll kohtute eelarve ja tegevuse \u00fcle t\u00e4naste Euroopa arusaamade ja trendidega pigem vastuolus, kus kohtute haldamine on \u00fcha enam \u00fcle antud kohtutele endile. Kuigi erilist poliitilist sekkumist kohtute tegevusse ei ole seni praktikas olnud, ei taga senine s\u00fcsteem selle v\u00e4listamist edaspidi. Kohtute eelarveautonoomia p\u00f5hiseadusliku institutsioonina on tagatud vaid riigikohtule.<\/p>\n
Kohtumenetlustest on avalikkuse silmis enim kriitikat p\u00e4lvinud kriminaalmenetluse \u00fcldmenetluste aastatepikkune venimine, probleemid menetluse juhtimisel, inimeste vintsutamine jne. Aga venimist saab t\u00e4heldada ka teistes kohtumenetlustes. Osalt on see seotud nii objektiivselt asjade keerulisemaks muutumisega kui ka seadusest ja k\u00f5rgemate kohtute praktikast tulenevate \u00fcha rangemate n\u00f5uetega menetlustele ja inimestel p\u00f5hi\u00f5iguste kaitsele.<\/p>\n
Murekoht on paradoksaalselt menetlusosaliste p\u00f5hi\u00f5iguste kaitse \u00fcha suurema kaitse sildi all neile menetluse muutmine \u00fcha koormavamaks ja kulukamaks. Oluliselt on v\u00e4henenud suulise menetluse vajadus, j\u00e4rjest enam kasutatakse kirjalikku ja videomenetlust, mille ulatuslikumat kasutuselev\u00f5ttu takistab mh kasutatavate seadmete kohatine vananemine, napp t\u00f6\u00f6kindlus v\u00f5i \u00fchildamatus.<\/p>\n
Kohtumenetluse keskseks mureks esmajoones tsiviilasjades on see, et kohtunikul v\u00f5ib olla korraga eri staadiumites menetluses 100\u2013200 asja, k\u00f5igi nendega pidevalt kursis olla on pea v\u00f5imatu. Kvalifitseeritud \u00f5igusabi kohtumenetluses kui ka v\u00e4ljaspool seda ei ole paljudele k\u00e4ttesaadav. Lepitusmenetlus ja vahekohtumenetlus kohtumenetluse m\u00f5istliku alternatiivina ei ole t\u00f5husalt rakendunud.<\/p>\n
Muutust vajab kohtukorraldus, haldus ja menetlus<\/p>\n