Inimesed seisavad Venemaal bensiinijaamades j\u00e4rjekorras ja nurisevad tagasihoidlikult, kuid \u00fctlevad, et saavad hakkama. Kuidas v\u00f5iks majanduse \u00fcldist seisu Venemaal praegu hinnata?<\/p>\n
V\u00f5ib \u00f6elda, et Venemaa majanduse prognoosid k\u00e4esoleva aasta osas on viimastel aastatel oluliselt langenud. Kui me vaatame kolm aastat tagasi, kuidas rahvusvahelised institutsioonid ja Venemaa ise n\u00e4gid 2026. aasta majanduskasvu kujunevat, siis need numbrid olid kahe kuni 2,5 protsendi juures ning domineeris narratiiv, et Venemaa on j\u00e4tkuvalt j\u00f5ukas t\u00e4nu naftatuludele. Teisest k\u00fcljest avaldas ilmselt ka s\u00f5jamajandus kasvule m\u00f5ju. Kui vaadata, mis on juhtunud Venemaa k\u00e4esoleva aasta kasvuprognoosiga, siis veel m\u00e4rtsis-aprillis usuti, et kasv v\u00f5iks olla optimistide jaoks 1,5 kuni kaks protsenti. N\u00fc\u00fcd on isegi Venemaa keskpank juulikuus avaldanud kasvuprognoosi, kus majanduskasv j\u00e4\u00e4b 0,5 protsendi kanti, t\u00e4psemalt nullist \u00fche protsendini.<\/p>\n
Viiekordne langus 2026. aasta majanduse v\u00e4ljavaates v\u00e4ljendab \u00fcsna selgelt seda, et tegurid, mis Venemaa majandusele hoogu juurde l\u00fckkasid \u2013 kas s\u00f5jamajanduse v\u00f5i riigieelarve v\u00e4ga suure panuse kaudu muudel aladel \u2013, on hakanud ammenduma. Teisest k\u00fcljest on piiravaks teguriks j\u00e4\u00e4nud t\u00f6\u00f6j\u00f5upuudus. V\u00e4ga madal t\u00f6\u00f6puudus on inimeste palgatulu kasvatanud ja ettev\u00f5tete jaoks t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulusid alandanud. N\u00fc\u00fcd on k\u00f5ige suuremaks kasvupiduriks kujunenud intressikeskkond. Keskpank v\u00f5itleb aktiivselt kuue kuni kaheksa protsendise inflatsiooniga ja selle nimel on 2024. aastal intressid t\u00f5stetud 21 protsendi peale. Neid on \u00fcksnes j\u00e4rk-j\u00e4rgult alandatud \u2013 viimane istung t\u00f5i nad 14,25 protsendilt 14 protsendile.<\/p>\n
Siin ongi Vene majanduse \u00f5nnetu vastuolu, et hinnanguliselt kuue-seitsme protsendist inflatsiooni ravitakse 14-protsendise intressim\u00e4\u00e4raga. See t\u00e4hendab, et isegi kui inflatsiooni m\u00f5ju maha v\u00f5tta, peaksid mistahes investeeringud, mida ettev\u00f5tted Venemaal teevad, olema umbes kaks ja pool korda tootlikumad kui maailmas keskmiselt. Reaalintress, mis j\u00e4\u00e4b kusagile seitsme protsendi kanti, kammitseb kasvu. Lisaks t\u00f6\u00f6j\u00f5upuudusele on Venemaa majandust hakanud piirama ka investeeringute puudus.<\/p>\n
Teises kvartalis oli samas v\u00e4ikene majanduskasv – 1,3 protsenti. Kuidas seda seletada?<\/p>\n
\u00dcks olulisemaid tegureid teise kvartali n\u00e4itajates on eratarbimise tugevus. Seda eratarbimist toetab riigi panus inimeste reaalsissetulekusse, mis jaguneb k\u00fcll v\u00e4ga eba\u00fchtlaselt, aga t\u00e4hendab laias laastus s\u00f5divate inimeste palka, mis \u00fcletab kodus olemise palga kaks kuni kolm korda. K\u00f5ige fataalsemal juhul, l\u00e4htudes sellest, et v\u00e4ga paljud langevad v\u00f5i kaotavad t\u00f6\u00f6v\u00f5ime, toob see Vene peredele kaasa t\u00e4iendava sissetuleku, mis v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da isegi kahetoalise korteri hinna kanti. Siis tekibki absurdne olukord, kus sisen\u00f5udlus on stimuleeritud s\u00f5jakulutuste kaudu. Venemaa s\u00f5jaline v\u00f5imsus ei ole enam ammu vaid see umbes kaheksa protsenti majanduse mahust, mis l\u00e4heb s\u00f5japidamisele.<\/p>\n
See ei ole enam ainult v\u00f5imekuse hoidmine rindel, vaid j\u00e4rjest rohkem ka hukkunute omastele pensionite ja kompensatsioonide maksmine, mis omakorda t\u00f5mbab kinnisvaraturu k\u00e4ima vaestes piirkondades, kus elanikkond v\u00e4heneb. Neid kahe- ja kolmetoalisi kortereid ostetakse ebatavaliselt palju sularaha eest, mida riik maksab. Selline tarbimise stimuleerimine ei ole ilmselgelt j\u00e4tkusuutlik, sest see t\u00e4hendab \u00fchtpidi t\u00f6\u00f6j\u00f5u j\u00e4\u00e4davat kaotamist hukkunute n\u00e4ol ja teistpidi \u00fchekordset t\u00f5uget kinnisvaraturule. Nende koosm\u00f5ju on see, et inimeste v\u00f5imekus oma eluaset osta v\u00f5i \u00fc\u00fcri maksta pikas perspektiivis v\u00e4heneb.<\/p>\n
Kui vaadata Vene majanduse kasvupotentsiaali pikemalt ette, siis numbrid ei paikne enam kahe v\u00f5i kolme protsendi kandis, r\u00e4\u00e4kimata neljast protsendist, mida usuti veel m\u00f5ni aasta tagasi. N\u00fc\u00fcd arvestatakse \u00fche kuni pooleteise protsendiga. Kui maailmas \u00fcldiselt kasvab j\u00f5ukus kuskil kolm protsenti aastas, siis Venemaa \u2013 alustades madalalt tasandilt, mis \u00f5igustaks tegelikult kiiremat kasvu \u2013 hakkab maailma j\u00f5ukuse kasvule selgelt alla j\u00e4\u00e4ma. Seda vaatamata naftatuludele, mis on j\u00e4tkuvalt \u00fcsna k\u00f5rged.<\/p>\n
Kas v\u00f5ib kokkuv\u00f5tlikult \u00f6elda, et s\u00f5jamajanduse buum on n\u00fc\u00fcd j\u00f5udnud l\u00f5puni ja sellega ei saa enam l\u00f5putult edasi purjetada?<\/p>\n
Jah, mingi signaal oli juba see, et Venemaa 2026. aasta riigieelarves proportsionaalselt enam s\u00f5jakulutuste kasvu v\u00e4ga suures m\u00e4\u00e4ras ette ei n\u00e4htud ehk need j\u00e4id 2025. aasta tasemele. Veel m\u00f6\u00f6dunud aastal v\u00f5is pidada selle peamiseks p\u00f5hjuseks Putini kalkulatsiooni, et v\u00f5ib-olla polegi vaja enam kulutada. Kuid tundub, et viimase poole aasta jooksul juhtunu viitab j\u00e4rjest rohkem sellele, et neil on ka rahastamise probleeme. Veelgi enam, kui vaadata juuli alguses toimunud riigiv\u00f5lakirjade oksjoneid, siis need m\u00e4rgiti t\u00e4is ainult viiendiku ulatuses ja vaid k\u00fcmnendiku mahus \u00f5nnestus v\u00f5lakirju \u00e4ra m\u00fc\u00fca.<\/p>\n
Kui investorid k\u00fcsivad t\u00e4na Venemaa pikaajalise riigiv\u00f5lakirja intressim\u00e4\u00e4raks 14\u201316 protsenti, siis ei ole isegi perspektiiv, et Venemaa keskpank v\u00f5ib intressim\u00e4\u00e4rasid edasi alandada, v\u00e4hendanud Vene majanduse krediidiriski. Venemaa v\u00f5lakoormus on muidugi v\u00e4ike. Aga kui riik maksab neli-viis korda k\u00f5rgemat intressim\u00e4\u00e4ra kui L\u00e4\u00e4ne-Euroopa riigid, siis intressikulude m\u00f5ju riigieelarvele j\u00e4\u00e4b v\u00e4ga p\u00fcsivaks.<\/p>\n
Eelarve puuduj\u00e4\u00e4k on n\u00fc\u00fcd \u00fcha kasvanud ja seda suuremal m\u00e4\u00e4ral, kui oodati v\u00f5i isegi planeeriti. Millised on Venemaa varud ja v\u00f5imalused seda puuduj\u00e4\u00e4ki kompenseerida?<\/p>\n
Putini v\u00e4ga ebapopulaarne \u00f5lek\u00f5rs oli k\u00e4ibemaksu t\u00f5stmine k\u00e4esoleva aasta jaanuarist, mis l\u00fckkas mingil m\u00e4\u00e4ral hoogu juurde ka inflatsioonile. Tol hetkel, kui k\u00e4ibemaksu t\u00f5steti, oli administratsiooni s\u00f5num, et see j\u00e4\u00e4b viimaseks maksut\u00f5usuks. Teistpidi \u00fcritab Venemaa kindlasti leida erinevaid v\u00f5imalusi oma nafta ja naftasaaduste m\u00fc\u00fcgiks, kuid tootmisv\u00f5imekus, eriti naftasaaduste osas, on hakanud langema. Kui Venemaa peab t\u00e4na valdavalt omaenda rahvalt raha laenama kahekohalise intressim\u00e4\u00e4raga, siis selle abil ei ole \u00fcldiselt v\u00f5imalik majandusarengut rahastada ilma peale maksmata. Paratamatult on Venemaa sisenemas v\u00f5lakasvuspiraali, millest v\u00e4ljatulekuks on eeldusi v\u00e4ga v\u00e4he.<\/p>\n
Esialgne tase on madal. Vaieldamatult on majanduse struktuurne probleem aga see, et kuigi neil on h\u00e4sti palju toormeid, suured naftatulud ja p\u00e4ris suur teenindussektor, on seal keskel olev t\u00f6\u00f6stussektor v\u00e4ga ahtakene. Konkurentsiv\u00f5ime j\u00e4\u00e4b tehnoloogiapiirangute ja sanktsioonide t\u00f5ttu j\u00e4rjest rohkem ajale jalgu. P\u00e4\u00e4steteed n\u00e4hti viimasel ajal Hiinas \u2013 Hiina autot\u00f6\u00f6stus moodustab uutest autodest t\u00f5en\u00e4oliselt juba \u00fcle poole. Need on osaliselt Hiinas toodetud autod ja osaliselt Hiina juppidest Venemaal kokku pandud s\u00f5idukid. Ega hiinlased ei ole tegelikult huvitatud Venemaa j\u00e4releaitamisest, nad on huvitatud sellest, et Venemaa ostaks Hiina valmistoodangut. See avaldub ka selles, et vahetarbimistooteid, millest venelased ise suudaksid mingisugust v\u00e4\u00e4rtust luua, Venemaale isegi Hiina kaudu nii kergesti ei tule.<\/p>\n
Ka Iraan piiras mingil m\u00e4\u00e4ral auto varuosade ja m\u00f5ningate oluliste komponentide paralleelimporti. Iraan langes Hormuzi v\u00e4ina kriisi t\u00f5ttu sisuliselt sellest ahelast v\u00e4lja. Edasist tehnoloogilist ja majandusarengut hakkavad ilmselt piirama just sellised n\u00fcansid ja teatud komponendid, mis ei pruugi olla v\u00e4\u00e4rtuselt olulised, kuid mille kriitiline t\u00e4htsus teatud toodete puhul saab m\u00e4\u00e4ravaks.<\/p>\n
Venemaa enda poliitika on olnud suunatud maksut\u00f5usudele ja t\u00e4iendavatele regulatsioonidele, aga ka olukorra varjamisele teatud m\u00e4\u00e4ral. T\u00e4na oli m\u00e4rgiline uudis sellest, kuidas riikliku arengukorporatsiooni \u00f6konomist vallandati, kuna ta julges v\u00e4ljendada m\u00f5tet, et praegune olukord ei ole j\u00e4tkusuutlik. See k\u00f5ik n\u00e4itab n\u00e4rvilisuse kasvu ja justkui mingisse tunnelisse sisenemist.<\/p>\n
K\u00f5ige paradoksaalsem on see, et kui ta avaldas maikuus oma prognoosi, mille eest teda n\u00fc\u00fcd karistati, siis Venemaa keskpank avaldas juulis umbes samad numbrid. Tegelikkuses on tundlikkus kriitika suhtes v\u00e4ga tugev. V\u00f5ib-olla ei tehta seda kriitikat enam sugugi aasta enne seda, kui riiklikud institutsioonid j\u00e4rele j\u00f5uavad, vaid see viitaeg on kahanenud paarile kuule. Isegi kui Venemaa administratsiooni reaalsus j\u00f5uab nende kriitikute tasemele, keda varem karistati, tasub siiski olla ettevaatlik k\u00f5rgustes ja akende l\u00e4heduses, kui oled Venemaa administratsiooni suhtes kriitiline.<\/p>\n
Kui n\u00fc\u00fcd kuulutatakse v\u00e4lja t\u00e4iendav mobilisatsioon, millest on juttu olnud peale valimisi, siis milline m\u00f5ju sellel v\u00f5iks olla majandusele?<\/p>\n
Valimistulemusi ei ole m\u00f5tet isegi prognoosida, see on plaan. T\u00f6\u00f6j\u00f5unappus kammitseb Venemaa majandust kindlasti k\u00f5ige enam piirkondades, mis on arengus keskmiselt rohkem maha j\u00e4\u00e4nud \u2013 sealt on k\u00f5ige rohkem inimesi l\u00e4inud rindele ka majanduslikel p\u00f5hjustel. See 1000 kuni 2000 euro suurune palk \u00fcletab suurel m\u00e4\u00e4ral selle, mida nad kodus teeniksid. T\u00e4iendav mobilisatsioon oleks \u00fchtpidi signaal Venemaa t\u00f6\u00f6v\u00f5imelisele ja andekale intelligentsile lahkuda riigist v\u00f5imalikult kiiresti, mitte tulla tagasi v\u00f5i j\u00e4\u00e4da kauemaks v\u00e4lismaale \u00f5ppima. See t\u00e4hendab, et majanduskasvu tagavad ajud voolavad v\u00e4lja tunduvalt varem, mitte tingimata mobilisatsiooni enda t\u00f5ttu.<\/p>\n
Teisest k\u00fcljest saab t\u00e4iendava l\u00f6\u00f6gi ka Venemaa t\u00f6\u00f6stuse selgrooks kujunev keskklass v\u00f5i natukene madalam keskklass, kes teeb reaalselt t\u00f6\u00f6d. See v\u00f5ib Venemaal kaasa tuua olulise t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulude kasvul p\u00f5hineva inflatsiooni, mis s\u00fcvendab veelgi probleemi, et keskpank peab hoidma intressim\u00e4\u00e4rasid k\u00f5rgemal. T\u00e4pselt nii, nagu v\u00f5lakirjaturud seda t\u00e4na isegi prognoosivad.<\/p>\n
Kuhu v\u00f5iks L\u00e4\u00e4s oma sanktsioonidega n\u00fc\u00fcd veel vajutada?<\/p>\n
\u00dcks oluline fookus on see, et tuleb m\u00f5elda kastist v\u00e4lja. Olemasolevad sanktsioonid juba t\u00f6\u00f6tavad, aga k\u00fctusekriis, mis Venemaal tekkis, t\u00f5i vaieldamatult t\u00e4iesti uue m\u00f5\u00f5tme. Me ei pea enam sanktsioneerima ainult Venemaa p\u00e4ritoluga naftasaadusi maailmameredel \u2013 v\u00e4ga m\u00f5jus oleks olnud n\u00e4iteks v\u00e4ga kiire piirang Venemaa diisliimpordile Euroopa riikidest ja nende kaudu. Sanktsioonide j\u00f5ustamisel peab olema kiirem ja loomingulisem. Sanktsioonid ei ole muidugi ainuke p\u00f5hjus, miks Venemaa majandus kannatab. Kuid nende tasapisi s\u00fcvenemine ning ka nende karistamine, kes Venemaal sanktsioonidest k\u00f5rvale hoiavad, on kindlasti edaspidigi k\u00fcllaltki olulises fookuses.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Inimesed seisavad Venemaal bensiinijaamades j\u00e4rjekorras ja nurisevad tagasihoidlikult, kuid \u00fctlevad, et saavad hakkama. Kuidas v\u00f5iks majanduse \u00fcldist seisu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":254471,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,2503,25,23,24,124,22,20,96,5433,30,661,92,93,94],"class_list":["post-254470","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-peeter-luikmel","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-ukraina-soda","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-venemaa","tag-venemaa-majandus","tag-viimased-uudised","tag-vladimir-putin","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117112547847986834","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/254470","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=254470"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/254470\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/254471"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=254470"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=254470"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=254470"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}