mahu sajalt miljonilt eurolt 70-le miljonile.<\/a> Valitsus ei teinud seda sel p\u00f5hjusel, et taotlejaid ei tulnud. Tuli k\u00fcll, aga mitte piisavalt, et meede oma eesm\u00e4rki t\u00e4ismahus t\u00e4idaks: tuua Eestisse uusi investeeringuid, luua k\u00f5rgema lisandv\u00e4\u00e4rtusega t\u00f6\u00f6kohti ja tugevdada Eesti t\u00f6\u00f6stuse konkurentsiv\u00f5imet.<\/p>\nKui terves Euroopas on investeerimiskliima n\u00f5rk ja ka ettev\u00f5tjatelt tuli tagasiside, et praeguses olukorras on m\u00f5istlik l\u00e4vendit langetada, siis me v\u00f5tame seda kuulda ja tegutseme vastavalt turu seisule. Nii on toetus rohkematele k\u00e4ttesaadav, edaspidi ka meie julgeoleku tagamiseks olulistele valdkondadele nagu kaitse- ja toidut\u00f6\u00f6stus, mille l\u00e4vendid on vastavalt 20 ja 35 miljonit eurot.<\/p>\n
Toetuse sihtr\u00fchma laiendamine aitab luua rohkem paindlikkust valdkondadele, millesse investeerimine on eriti oluline, et tugevdada Eesti majandust, v\u00e4hendades s\u00f5ltuvust kolmandatest riikidest.<\/p>\n
Eestis ei ole investeeringud kokku kuivanud<\/p>\n
Eesti ei ole k\u00f5rb, kus k\u00f5ik investeeringud on kokku kuivanud, kus ulub tuul ja silmapiiril laiub t\u00fchjus.<\/p>\n
“Ka niisama miljardite eurode loopimine ilma t\u00e4psemale andmestikule viitamata on tegelikkuse moonutamine endale kasulikus suunas.”<\/p>\n
Majandus- ja t\u00f6\u00f6stusministrina ma otseloomulikult soovin n\u00e4ha praegusest rohkem investeeringuid, mis kasvataksid meie majandust, looksid lisandv\u00e4\u00e4rtust ja pakuksid inimestele heapalgalisi t\u00f6\u00f6kohti, aga loetleda ette vaid neid investeeringuid, mida tehakse mujal v\u00f5i mis on l\u00e4inud Eesti asemel naaberriikidesse, ei anna faktilist kinnitust v\u00e4itele, et Eesti on v\u00e4lisinvesteeringute meelitamisel l\u00e4bi kukkunud v\u00f5i et v\u00e4lisinvestorid siit p\u00f5genevad. Ka niisama miljardite eurode loopimine ilma t\u00e4psemale andmestikule viitamata on tegelikkuse moonutamine endale kasulikus suunas.<\/p>\n
Kellele selle narratiivi levitamine kasu toob? N\u00e4en selles vaid poliitilist kasul\u00f5ikamist. Eestile teeb see aga paraku kahju.<\/p>\n
Eesti Panga v\u00e4rskeima majanduse rahastamise \u00fclevaate j\u00e4rgi on juba neli aastat j\u00e4rjest tulnud Eesti ettev\u00f5tetesse uusi v\u00e4lismaiseid otseinvesteeringuid rohkem, kui v\u00e4lisinvestorid on siit kapitali v\u00e4lja viinud osaluste v\u00e4hendamise v\u00f5i m\u00fc\u00fcgi kaudu.<\/p>\n
2025. aasta seisuga kuulub v\u00e4lisomanikele ligi 30 protsenti Eesti mittefinantsettev\u00f5tete omakapitalist ning Eesti Panga hinnangul on see osakaal sarnane nii koroonakriisieelse taseme kui ka Soome, L\u00e4ti ja Leeduga.<\/p>\n
T\u00f5si, uued v\u00e4lismaised omakapitaliinvesteeringud Eesti mittefinantsettev\u00f5tetesse on viimastel aastatel p\u00fcsinud ligikaudu samal tasemel, aga need ei ole v\u00e4henenud. Aastaid v\u00f5rreldes tuleb arvesse v\u00f5tta ka seda, millal ja kui palju v\u00f5etakse v\u00e4lja dividende. Mida rohkem dividende v\u00e4lja v\u00f5etakse, seda v\u00e4hem raha reinvesteeritakse ja ka see m\u00f5jutab andmeid.<\/p>\n
Eestisse tehakse k\u00f5rge lisandv\u00e4\u00e4rtusega investeeringuid<\/p>\n
“Muru on mujal rohelisem” loogikat v\u00f5iks sama h\u00e4sti kasutada ka Eesti puhul. V\u00f5ime n\u00e4iteks v\u00f5tta m\u00f5ne ABB v\u00f5i muu rahvusvahelise ettev\u00f5tte Eestisse tehtud investeeringu ja j\u00e4reldada, et Eesti on parem kui kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud Euroopa. N\u00e4iteks avas ABB eelmisel aastal Eestis kaks uut rajatist ning paigutas siia oma Euroopa ainsa tuulikute teeninduskeskuse.<\/p>\n
V\u00e4rskeim avalikkuse ette tulnud investeering puudutab Baltikumi esimest TI-tehast, mille ehitus k\u00e4ib Eestis. \u00dche suure eduloona saab tuua Narva rajatud Neo magnetitehase, mis rajati Eestisse just nimelt t\u00e4nu kiirele asjaajamisele ja meie tarkadele inimestele. Tegemist on vaieldamatu maailmarekordiga, vaid 500 p\u00e4eva kulus investeerimisotsusest tehase avamiseni.<\/p>\n
Juba mitmendat aastat j\u00e4rjest teevad meediamajad t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rset t\u00f6\u00f6d, koostades \u00fclevaateid Eestisse ehitatavatest uutest tehastest ja tootmishoonetest. Sel aastal k\u00e4ivitab Eestis tootmise mituk\u00fcmmend uut tehast 330 miljoni euro eest. \u00dcllataval kombel on ka Eesti spaaturul buum. L\u00e4hiaastatel kerkib Eestisse plaanide j\u00e4rgi ligi k\u00fcmme uut spaad. Isegi l\u00e4tlased julgevad siia investeerida ja laiendavad 70 miljoni euro eest Kohila vineeritehast, mis on oma algse projekteeritud tootmisv\u00f5imsuse \u00fcletanud.<\/p>\n
Vastupidiselt Andrus Kaarelsonile ei n\u00e4e ma mingit traagikat selles, et Eesti ettev\u00f5tted investeerivad ka v\u00e4ljapoole Eestit. Selliste ettev\u00f5tete \u00fcle nagu Skeleton peaksime uhkust tundma, kui nad avavad tehaseid ja kasvatavad oma tegevust \u00fcle Euroopa.<\/p>\n
Nii toimivadki edukate ja j\u00f5ukate riikide ettev\u00f5tted: suuremahulisem tootmine paigutatakse sinna, kus on selleks piisavalt t\u00f6\u00f6j\u00f5udu, tootmisv\u00f5imsust ja muid vajalikke ressursse, samal ajal kui suurema lisandv\u00e4\u00e4rtusega tegevused nagu arendus, juhtimine, m\u00fc\u00fck ja intellektuaalomand j\u00e4\u00e4vad koduriiki ning loodud v\u00e4\u00e4rtus j\u00f5uab l\u00f5puks tagasi ka siinsesse majandusse.<\/p>\n
Juba Eesti suurusest tulenevalt ei saa me iialgi siia teha n\u00e4iteks 10 000 t\u00f6\u00f6tajaga tehast, aga me saaksime taolist tehast kenasti opereerida Poolas, Saksamaal, hoides peakontori, arendustegevuse ja k\u00f5rgema lisandv\u00e4\u00e4rtusega t\u00f6\u00f6kohad Eestis.<\/p>\n
Samamoodi v\u00f5ib m\u00f5ne t\u00f6\u00f6stusprojekti energiavajadus olla nii suur \u2013 n\u00e4iteks 500 MW liitumisv\u00f5imsus \u2013, et Eesti elektriv\u00f5rk ei suuda seda realistlikult pakkuda. Sellisel juhul ei t\u00e4henda tehase rajamine mujale Eesti kaotust, vaid Eesti ettev\u00f5tte rahvusvahelist kasvu.<\/p>\n
Eesti majandus kasvab sama kiiresti kui USA majandus<\/p>\n
Meie majandus on k\u00f5ige kiuste p\u00f6\u00f6rdunud kasvule. Oleme j\u00f5udnud tubli kaheprotsendilise majanduskasvuni ning kasvame v\u00e4rskete Eurostati teise kvartali andmete j\u00e4rgi sama kiiresti kui USA majandus ja ligi kaks korda kiiremini kui Euroopa Liit keskmiselt.<\/p>\n
See ei t\u00e4henda, et k\u00f5ik probleemid oleksid lahendatud v\u00f5i et v\u00f5iksime k\u00e4ed r\u00fcpes istuda, sest konkurents investeeringute, ettev\u00f5tete ja talentide p\u00e4rast n\u00f5uab meilt iga p\u00e4ev rohkem pingutust.<\/p>\n
Majandust ei kasvata see, kui me ise j\u00e4rjekindlalt oma ettev\u00f5tluskeskkonda mutta tambime ja kuulutame maailmale, et Eestis pole m\u00f5tet investeerida. Kriitika peab aitama meil paremaks saada, mitte muutuma eneseh\u00e4vituslikuks v\u00f5istluseks selles, kes suudab Eestit k\u00f5ige mustemates toonides maalida.<\/p>\n
Laseme Eesti majandusel kasvada. Teeme t\u00f6\u00f6d selle nimel, et siia oleks hea investeerida, ettev\u00f5tet kasvatada ja uusi t\u00f6\u00f6kohti luua. \u00c4rme peleta ise eemale neid, keda siia meelitada p\u00fc\u00fcame.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Loomulik on riigit\u00fc\u00fcri juures mitteolevatel inimestel idealiseerida v\u00f5\u00f5ra edu ja muuta olematuks Eestis tehtu ja saavutatu. Muru ei…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":254715,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,2587,37,33,35,2197,34,36,7165,2164,114,115,2198,16061,99731,58391,43786],"class_list":["post-254714","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-digiriik","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-erkki-keldo","tag-estonia","tag-estonian","tag-investeeringud","tag-kaitsetoostus","tag-lati","tag-leedu","tag-majanduskasv","tag-maksususteem","tag-pohivarainvesteeringud","tag-suurinvesteeringud","tag-toidutoostus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117115115468504532","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/254714","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=254714"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/254714\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/254715"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=254714"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=254714"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=254714"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}