Me kipume presidendi v\u00e4lispoliitilisest rollist r\u00e4\u00e4kides kasutama v\u00e4ljendit “Eesti tutvustamine maailmas”. See oli 1990. aastatel v\u00e4ga arusaadav eesm\u00e4rk, aga praeguse Eesti jaoks on see liiga v\u00e4ike ambitsioon. Eesti presidendi k\u00e4sutuses on n\u00fc\u00fcd midagi palju v\u00e4\u00e4rtuslikumat, see on aastak\u00fcmnete jooksul kogutud diplomaatiline kapital, kirjutab Karoliina Ainge.<\/p>\n
Presidendivalimiste eel kordub arutelus ikka ja j\u00e4lle ootus, et president esindaks Eestit v\u00e4lismaal ja tutvustaks meie riiki maailmale. Esimene neist on m\u00f5istlik p\u00f5hiseadusp\u00e4rane n\u00f5ue. Teine oli \u00f5ige 1992. aastal, sel aastal aga enam mitte. Selleks, et suuta sisuliselt arutleda selle \u00fcle, mida me peaks uuelt presidendilt v\u00e4lispoliitikas ootama, peame k\u00f5igepealt vaatama, kuidas saavutatakse rahvusvahelistes suhetes edu.<\/p>\n
Paljudel riikidel on v\u00f5rreldes Eestiga v\u00e4ga v\u00e4he ressursse. Diplomaatide arv on v\u00e4ike, olulised rahvusvahelised kohtumised toimuvad teisel pool maakera ning k\u00f5igis pealinnades, kus nende tulevikku m\u00f5jutavaid otsuseid tehakse, ei ole v\u00f5imalik saatkonda pidada. Ometi tuleb ka neil m\u00f5jutada \u00dcRO otsuseid, pidada l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi suurriikidega ning tagada, et rahvusvahelised kokkulepped arvestaksid nende vajadustega.<\/p>\n
Minu igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 \u00fcks keskseid k\u00fcsimusi on, kuidas maailma k\u00f5ige v\u00e4iksemad ja kaugemad riigid saavad rahvusvahelises poliitikas oma huve kaitsta. Seet\u00f5ttu tegelen palju k\u00fcsimusega, kuidas muuta v\u00e4ike diplomaatiline kohalolek v\u00f5imalikult m\u00f5jusaks. Milliseid suhteid tasub ehitada? Kus on m\u00f5istlik ise eest vedada ja kus leida partner, kelle h\u00e4\u00e4l kostab kaugemale? Kuidas j\u00f5uda selleni, et sinu jaoks oluline k\u00fcsimus muutub oluliseks ka riikidele, kelle j\u00f5ud on sinu omast kordades suurem?<\/p>\n
Selle t\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt Eestit vaadates taban end sageli m\u00f5ttelt, et me r\u00e4\u00e4gime endast veidi valesti. Eesti on muidugi v\u00e4ikeriik, meid on v\u00e4he ning meie ressursid ei ole v\u00f5rreldavad Saksamaa, Prantsusmaa v\u00f5i Ameerika \u00dchendriikide omadega. Diplomaatilise m\u00f5ju m\u00f5ttes on Eesti aga erakordselt v\u00f5imas riik.<\/p>\n
Meil on ligip\u00e4\u00e4s, aastak\u00fcmnetega \u00fcles ehitatud suhted ja usaldus. On valdkondi, milles Eesti seisukohti oodatakse ja kuulatakse. Meil on inimesed rahvusvaheliste organisatsioonide juhtstruktuurides, tugev v\u00e4listeenistus ning v\u00f5imalus r\u00e4\u00e4kida liitlastega nii ametnike, ministrite kui ka riigijuhtide tasandil. K\u00f5ige olulisem on aga see, et Eesti on \u00f5ppinud oma formaalsest suurusest suurem olema.<\/p>\n
Diplomaatiline m\u00f5ju ei t\u00e4henda tingimata seda, et Eesti nimi j\u00f5uab v\u00e4lismeediasse v\u00f5i meie esindaja peab konverentsil hea k\u00f5ne. M\u00f5ju on palju v\u00e4hem n\u00e4htav. M\u00f5nikord t\u00e4hendab see, et Eesti idee j\u00f5uab kokkuleppe teksti. M\u00f5nikord seda, et m\u00f5ni meist palju suurem riik hakkab kaitsma k\u00fcsimust, mis on meile oluline. K\u00f5ige edukamal juhul ei m\u00e4leta l\u00f5puks enam keegi, kelle idee see alguses oli.<\/p>\n
“Eesti l\u00f5i pretsedendi, et k\u00fcberjulgeolek on teema, mida maailma k\u00f5ige m\u00f5juv\u00f5imsam kogu peaks arutama.”<\/p>\n
\u00dcks n\u00e4ide p\u00e4rineb minu enda valdkonnast. Kui Eesti oli aastatel 2020\u20132021 esimest korda \u00dcRO Julgeolekun\u00f5ukogu valitud liige, seadis ta \u00fcheks prioriteediks k\u00fcberturvalisuse ning korraldas 2021. aastal n\u00f5ukogu ajaloo esimese ametliku selleteemalise kohtumise. Eesti mandaadi l\u00f5ppedes on seda \u00fcleval hoidnud teised riigid. Eesti l\u00f5i pretsedendi, et k\u00fcberjulgeolek on teema, mida maailma k\u00f5ige m\u00f5juv\u00f5imsam kogu peaks arutama. Seda m\u00f5tet kannavad edasi teised, sageli ilma et keegi m\u00e4letaks, kes esimese kohtumise kokku kutsus.<\/p>\n
Selline m\u00f5ju ei s\u00fcnni \u00fche eduka kohtumise korraldamisega. Suhteid ehitatakse aastaid, sageli teadmata, millal neid vaja l\u00e4heb. \u00dcks ametnik alustab t\u00f6\u00f6d, j\u00e4rgmine j\u00e4tkab. Ministrid ja valitsused vahetuvad. Valitakse uus president. H\u00e4sti toimiva riigi v\u00e4lispoliitika peab sellest hoolimata edasi liikuma.<\/p>\n
Me kipume presidendi v\u00e4lispoliitilisest rollist r\u00e4\u00e4kides kasutama v\u00e4ljendit “Eesti tutvustamine maailmas”. See oli 1990. aastatel v\u00e4ga arusaadav eesm\u00e4rk, aga praeguse Eesti jaoks on see liiga v\u00e4ike ambitsioon. Eesti presidendi k\u00e4sutuses on n\u00fc\u00fcd midagi palju v\u00e4\u00e4rtuslikumat, see on aastak\u00fcmnete jooksul kogutud diplomaatiline kapital. Ligip\u00e4\u00e4s teistele riigipeadele, v\u00f5imalus hoida suhteid ajal, mil valitsuste p\u00e4evapoliitika muutub, ning amet, mille m\u00f5ju v\u00f5ib ulatuda palju kaugemale \u00fchest visiidist v\u00f5i ametiajast.<\/p>\n
Seda kapitali v\u00f5ib kasutada h\u00e4sti, keskp\u00e4raselt v\u00f5i halvasti. Samuti v\u00f5ib seda kasvatada. Ilmselt on meie presidentuuride v\u00e4ltel kogunenud n\u00e4iteid k\u00f5igist neljast kategooriast.<\/p>\n
See kapital ei rakendu iseenesest. Ta vajab inimest, kes oskab seda kasutada \u2013 ja aeg-ajalt satub ametisse keegi, kes teeb seda v\u00e4ga h\u00e4sti. Lennart Meri, Toomas Hendrik Ilves ja \u2013 k\u00fcll peaministri, mitte presidendina \u2013 Kaja Kallas olid haruldaselt eredad v\u00e4lgunooled Eesti v\u00e4lispoliitika ajaloos. Nemad on n\u00e4ited sellest, mida suudab erakordne inimene korda saata kui vaatab oma rollist pisut kaugemale.<\/p>\n
Seet\u00f5ttu v\u00f5iksime presidendi v\u00e4lispoliitilisest rollist r\u00e4\u00e4kides k\u00fcsida v\u00e4hem, kas tulevane riigipea “esindab Eestit h\u00e4sti”. Loomulikult peab ta seda tegema. Huvitavam k\u00fcsimus on, millise Eesti ta viie aasta p\u00e4rast oma j\u00e4reltulijale j\u00e4tab.<\/p>\n
Kas Eesti suhted on tugevamad? Kas meil on rohkem inimesi, kellele keerulisel hetkel helistada? Kas oleme suutnud tuua enda jaoks olulisi k\u00fcsimusi teiste riikide prioriteetide hulka? Kas Eesti diplomaatiline kaal on kasvanud?<\/p>\n
Maailma k\u00f5ige v\u00e4iksemate riikidega t\u00f6\u00f6tades n\u00e4en iga p\u00e4ev, kui raske on rahvusvahelist m\u00f5ju \u00fcles ehitada, kui seda tuleb teha peaaegu nullist. Eesti suur eelis on, et meie ei alusta nullist, me r\u00e4\u00e4gime juba mitmek\u00fcmneaastasest v\u00e4lispoliitilisest traditsioonist, mille juured on sajandi kauguses ajas. Iga valitsus, diplomaat ja president saab selle m\u00f5ju m\u00f5neks ajaks enda k\u00e4tte, kuid t\u00e4htis on see, mida ta sellega edasi teeb.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Me kipume presidendi v\u00e4lispoliitilisest rollist r\u00e4\u00e4kides kasutama v\u00e4ljendit “Eesti tutvustamine maailmas”. See oli 1990. aastatel v\u00e4ga arusaadav eesm\u00e4rk,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":254731,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,13105,37,33,35,34,36,31,32,21,99737,14496,28,29,19,25,18841,38530,1686,20975,23,24,22,20,5843,30],"class_list":["post-254730","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-diplomaatia","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-karoliina-ainge","tag-kuberjulgeolek","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-presidendivalimised","tag-presidendivalimised-2026","tag-president","tag-rahvusvahelised-suhted","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valispoliitika","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117115253322064503","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/254730","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=254730"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/254730\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/254731"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=254730"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=254730"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=254730"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}