{"id":254820,"date":"2026-08-18T09:07:09","date_gmt":"2026-08-18T09:07:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/254820\/"},"modified":"2026-08-18T09:07:09","modified_gmt":"2026-08-18T09:07:09","slug":"varajane-sotsiaalmeediakasutus-voib-mojuda-halvasti-laste-opitulemustele-haridus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/254820\/","title":{"rendered":"Varajane sotsiaalmeediakasutus v\u00f5ib m\u00f5juda halvasti laste \u00f5pitulemustele | Haridus"},"content":{"rendered":"

Itaalia teadlaste uuringust selgus, et varajases teismeeas sotsiaalmeediakonto loonud \u00f5pilaste tulemused olid hilisemates tasemet\u00f6\u00f6des kehvemad.<\/p>\n

Teismeliste seas on sotsiaalmeedia v\u00e4ga laialt levinud ning paljud noored teevad endale esimese konto 10- v\u00f5i 11-aastaselt. Varasemad uuringud on k\u00fcll viidanud v\u00f5imalikule sotsiaalmeedia m\u00f5jule noorukite heaolule, kuid seos \u00f5pitulemustega on j\u00e4\u00e4nud seni ebaselgeks.<\/p>\n

Hiljuti avaldatud ning 5227 Itaalia koolilast h\u00f5lmanud uuring n\u00e4itas, et varajases teismeeas isikliku sotsiaalmeediakonto loonud \u00f5pilaste tulemused olid hilisemates tasemet\u00f6\u00f6des kehvemad kui eakaaslastel. Uurijate hinnangul v\u00f5ivad lahknevuste p\u00f5hjuseks olla liigne sotsiaalmeedias veedetud aeg ning asjaolu, et some hajutab \u00f5pilaste t\u00e4helepanu.\u00a0<\/p>\n

Milano-Bicocca \u00dclikooli teadlane Marco Gui ja tema kolleegid anal\u00fc\u00fcsisid aastatel 2023\u20132024 kogutud k\u00fcsitlusandmeid 28 P\u00f5hja-Itaalia kooli \u00f5pilaste sotsiaalmeediaharjumuste kohta. Neid andmeid k\u00f5rvutati samade \u00f5pilaste itaalia keele, inglise keele ja matemaatika tasemet\u00f6\u00f6de tulemustega.<\/p>\n

\u00d5pilased, kes tegid sotsiaalmeediakonto 6. klassis (11\u201312-aastaselt), saavutasid 8. klassiks itaalia keeles ligikaudu 0,22 ja matemaatikas 0,18 standardh\u00e4lvet kehvemaid tulemusi kui need, kes liitusid sotsiaalmeediaga 9. klassis ehk 14-aastaselt v\u00f5i vanemana.\u00a0<\/p>\n

K\u00fcmnendaks klassiks p\u00fcsis vahe itaalia keele tulemustes 0,22 standardh\u00e4lbe juures, kuid suurenes matemaatikas 0,27 standardh\u00e4lbeni. Uurijate s\u00f5nul v\u00f5rdub 0,2 standardh\u00e4lvet antud uuringu kontekstis poole \u00f5ppeaasta pikkuse koolisk\u00e4imisega.<\/p>\n

K\u00fcmnenda klassi \u00f5pitulemuste vahe oli reeglina v\u00e4iksem neil, kes l\u00f5id konto 7. v\u00f5i 8. klassis. Seitsmendas klassis alustanute tulemused olid itaalia keeles 0,17 ja matemaatikas 0,22 standardh\u00e4lvet madalamad, kaheksandas klassis alustanutel aga langesid m\u00f5lema aine tulemused 0,11 standardh\u00e4lvet. Inglise keele tulemustes lahknevusi ei tuvastatud.\u00a0<\/p>\n

T\u00e4iendavast anal\u00fc\u00fcsist selgus, et tihemini telefoni vaatavad \u00f5pilased tegid sotsiaalmeediakonto t\u00f5en\u00e4olisemalt nooremana. \u00dchtlasi olid nende 10. klassi itaalia keele ja matemaatika hinded enamasti kehvemad. Samuti puudus sageli nende sotsiaalmeediakasutuse \u00fcle vanemlik kontroll.<\/p>\n

Ehkki tegemist on vaatlusuuringuga, kinnitavad tulemused uurijate hinnangul veenvalt, et varajane sotsiaalmeediaga alustamine on vaadeldud r\u00fchmas seotud kehvemate itaalia keele ja matemaatika \u00f5pitulemustega. Samas r\u00f5hutatakse, et kuna sotsiaalmeedia roll hariduses on vaieldav teema, tuleb neisse andmetesse suhtuda ettevaatlikult.<\/p>\n

Teadlased avaldasid uuringu tulemused ajakirjas Nature Human Behaviour<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Itaalia teadlaste uuringust selgus, et varajases teismeeas sotsiaalmeediakonto loonud \u00f5pilaste tulemused olid hilisemates tasemet\u00f6\u00f6des kehvemad. Teismeliste seas on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":254821,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,13645,28,29,95,19,99748,25,99749,20171,99750,35153,23,24,12519,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-254820","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kognitiivsed-voimed","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-opitulemused","tag-populaarseimad-lood","tag-sotsiaalmeedia-ja-noored","tag-sotsiaalmeedia-moju","tag-sotsiaalmeediaharjumused","tag-tahelepanu-hajumine","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uhismeedia","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/254820","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=254820"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/254820\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/254821"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=254820"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=254820"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=254820"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}