Katriin, milline \u00f5pilane sa koolis olid ja millal teadusest huvituma hakkasid?<\/p>\n
Ma olin kooliajal suht nohik. K\u00e4isin Avinurme G\u00fcmnaasiumis Ida-Virumaal, aga tundsin, et tahaksin suuremaid v\u00e4ljakutseid. Seega l\u00e4ksin peale p\u00f5hikooli \u00f5ppima N\u00f5o Reaalg\u00fcmnaasiumisse.<\/p>\n
Reaalained meeldisid mulle v\u00e4ga, k\u00f5ige rohkem v\u00f5ib-olla keemia ja matemaatika. Kooli ajal mul veel teaduse tegemisest erilist arvamust ei olnud, need helged m\u00f5tted tulid alles hiljem. Mulle on siiski alati meeldinud \u00f5ppida ja ennast arendada. Naljakas on see, et kui koolis olid f\u00fc\u00fcsika ja elektri\u00f5petus mulle k\u00f5ige raskemad, siis t\u00e4naseks ma elektri\u00f5petusega – energiatehnoloogiatega ja elektroonika materjalidega \u2013 peamiselt tegelengi. V\u00f5ib-olla valisin endale k\u00f5ige raskema tee, et hoida seda v\u00e4ljakutset meeles.<\/p>\n
Kas sul oli koolis m\u00f5ni \u00f5petaja, mentor v\u00f5i m\u00f5ni kogemus, mis sind suunas?<\/p>\n
Meil olid p\u00f5hikoolis v\u00e4ga toredad \u00f5petajad ja huvi reaalainete vastu tekkis kindlasti juba seal. K\u00f5ige suurem m\u00f5ju oli ikkagi g\u00fcmnaasiumil, sest N\u00f5o Reaalg\u00fcmnaasiumis on v\u00e4ga tasemel \u00f5pe ja v\u00e4ga vinged \u00f5petajad. Meil oli n\u00e4iteks keemia\u00f5petaja, kes andis ka \u00fclikoolis keemiat ja tegi meile h\u00e4sti palju praktikume ja katseid, mida saime ise l\u00e4bi viia. See oli kindlasti v\u00e4ga innustav.<\/p>\n
Bakalaureuse\u00f5pingute ajal k\u00e4isin vahetus\u00fcli\u00f5pilasena Portugalis ja seal oli eriti vinge \u00f5ppej\u00f5ud, kes andis majandust. Selles aines pidime kirjutama esseesid \u00dcRO s\u00e4\u00e4stva arengu eesm\u00e4rkidest, mina kirjutasin Eestist ja energeetikast. Sain oma esseele nii head tagasisidet, et mul tekkis esimest korda tunne, et v\u00f5ib-olla suudaksin ma t\u00f5esti midagi vinget ja olulist teha.<\/p>\n
Kuidas sa g\u00fcmnaasiumis oma \u00fclikooli erialavalikuni j\u00f5udsid ja miks just keskkonnajuhtimine?<\/p>\n
Ma armastasin keskkonda ja loodushoidu. Keskkonnakaitse teemad tundusid mulle olulised seet\u00f5ttu, et olin palju loodusfilme vaadanud ning ehkki olin ise alati elanud n\u00f6 \u00fcmbritsetuna loodusest ja erinevates maakohtades, siis mind raputas kohutavalt see, kui palju mujal maailmas \u00f6kos\u00fcsteemid inimtekkelistel p\u00f5hjustel kannatavad. L\u00e4ksin bakasse keskkonnajuhtimist \u00f5ppima – tollal oli selle eriala nimetuseks t\u00f6\u00f6stus\u00f6koloogia \u2013 et panustada sellesse, kuidas saaks t\u00f6\u00f6stussektor keskkonnateemadel j\u00e4tkusuutlikum olla. Peale bakalaureuse\u00f5pinguid tundsin siiski, et tahaksin midagi tehnilisemat lisaks \u00f5ppida, ja kuna mul oli Portugali kogemus selja taga, siis energeetika tundus rohkem inseneeriasse toetuvat. L\u00e4ksin magistrisse j\u00e4tkusuutlikku energeetikat \u00f5ppima ja p\u00f5him\u00f5tteliselt selle teema peale olengi j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n
Millega materjaliteadlane v\u00f5i materjaliinsener t\u00e4psemalt tegeleb?<\/p>\n
S\u00fcnteesime laboris mikrokristalle ja m\u00f5nikord s\u00fcnteesime v\u00f5i sadestame \u00f5hukesi kilesid \u2013 ehk siis selliseid materjale, mida saab kasutada p\u00e4ikesepaneelide valgust neelavas kihis. T\u00e4nap\u00e4eval valmistatakse p\u00e4ikesepaneele peamiselt r\u00e4nist, aga r\u00e4nil on teatud puudused, mist\u00f5ttu teadlased uurivad alternatiivseid materjale v\u00f5i erinevaid arhitektuure.<\/p>\n
Oleme defineerinud sellise materjali nagu p\u00fcriit, aga meie laboris uuritakse ka kesteriiti ja teisi odavaid, maakoores k\u00fclluses saada olevaid ja mittetoksilisi \u00fchendeid. P\u00fcriidi eelis on see, et see on v\u00e4ga soodne materjal ja seda t\u00f6\u00f6deldakse palju madalamatel temperatuuridel, nii et energia kokkuhoid on p\u00e4ris suur.<\/p>\n
Materjaliteadlane uurib materjali omadusi, m\u00f5tleb, mis rakenduses seda kasutada \u2013 ja ka vastupidi, l\u00e4htudes vajalikust rakendusest, m\u00f5tleb v\u00e4lja materjali, mis neid eeldusi t\u00e4idaks. N\u00e4iteks p\u00e4ikesepaneeli tegemisel peab materjal neelama valgust, ta ei tohi seda peegeldada ega l\u00e4bi lasta. Valguse neelamisel neeldunud energia peab tekitama elektron-auk paare, energia ei tohi lihtsalt muutuda soojuseks. Seej\u00e4rel teen kirjanduse uuringu, m\u00f5tlen, kuidas ma saaksin enda laboris seda materjali s\u00fcnteesida, mis algainetest, mis temperatuuril, mis r\u00f5hu all, mis tingimustes. Siis s\u00fcnteesin selle materjali, teen j\u00e4relt\u00f6\u00f6tlused ja saan hakata m\u00f5\u00f5tma ja testima, mis omadused saadud materjalil on ja kas see vastab eeldustele. Kui vastab, siis l\u00e4hme edasi ja hakkame seadet valmistama, sadestades erinevaid kihte \u00fcksteise peale. K\u00f5ik on selle nimel, et tehnoloogiad meie \u00fcmber oleksid j\u00e4tkusuutlikumad, energias\u00e4\u00e4stlikumad, soodsamad, kasutaksid mittetoksilisi aineid ja me k\u00f5ik saaksime elada paremat elu.<\/p>\n
Kuidas sa kosmoseteemani ja -materjalideni j\u00f5udsid?<\/p>\n
T\u00f6\u00f6tasin peale bakalaureuse\u00f5pinguid AHHAA keskuses, kus viisin l\u00e4bi teadusteatreid ja planetaariumietendusi. Pidin \u00f5ppima erinevaid kosmosega seotud fakte, mida k\u00fclastajatele r\u00e4\u00e4kida, kui planetaariumis ekskursioone l\u00e4bi viin. Nii saingi kosmoseteemadest inspireeritud \u2013 see oli tol hetkel t\u00e4iesti rabav, kui ma oma \u00fchiselamutoas istusin ja etendusteks \u00f5ppisin. Olin vaimustatud Universumis toimivatest j\u00f5ududest ja erinevatest taevakehadest ning suuresti ka sellest, kuidas inimesed Maal seda k\u00f5ike teavad?! Tahtsin rohkem teada saada\u2026<\/p>\n
AHHAA-s toimus ka Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) karj\u00e4\u00e4rip\u00e4ev, kus sain aru, et tegelikult saab v\u00e4ga paljudes valdkondades kosmosega tegeleda \u2013 ei pea olema ainult astronaut v\u00f5i astrof\u00fc\u00fcsik. Siis otsustasingi minna magistrisse m\u00f5nda sellist inseneeriaga seotud eriala \u00f5ppima, mida saaks ka kosmose valdkonnas rakendada. \u00dclikoolis otsisin endale magistrit\u00f6\u00f6ks projekti, mis oleks seotud kosmosega, ja \u00f5nneks leidsingi endale sellise juhendaja, kellel oli ESA kogemus \u2013 kaks kosmose ja materjalide entusiasti hakkasid koos projekti tegema. T\u00e4naseks on meie uurimisr\u00fchm juba nelja-liikmeline.<\/p>\n
Kui palju tehakse rahvusvahelist koost\u00f6\u00f6d, et v\u00e4ltida sama asja topelt uurimist?<\/p>\n
On \u00fclit\u00e4htis olla kursis sellega, mida teistes riikides v\u00f5i teadusasutustes tehakse. Me peame iga kord, kui me artikli avaldame, tegema kirjanduse \u00fclevaate ja v\u00f5rdlema mujal maailmas tehtavat teadust sellega, mida meie teeme.<\/p>\n
P\u00fcriit ei ole p\u00e4ikeseenergia materjalina praegu v\u00e4ga populaarne, tal oli kuulsusperiood rohkem \u00fcheksak\u00fcmnendatel, siis sattusid teised sama valdkonna materjalid fookusesse. Meie oleme p\u00fcriidi uuesti \u00fcles v\u00f5tnud, sest see materjal on ajas palju k\u00fcpsemaks muutunud. Maailmas on veel ainult paar r\u00fchma, kes p\u00fcriidist p\u00e4ikesepaneelidega tegelevad \u2013 \u00fcks on Ameerikas Minnesotas ja paar r\u00fchma uurivad p\u00fcriiti Hiinas. Euroopas me ei tea \u00fchtegi. Kui me saime teada, et Minnesotas tegeleb r\u00fchm meile sarnase teemaga, v\u00f5tsime nendega kohe \u00fchendust, et vahetada muljeid v\u00f5i saada tagasisidet meie leitud probleemidele. See ei ole konkureerimine, vaid suurep\u00e4rane v\u00f5imalus s\u00fcnergiaks ja n\u00e4iteks selleks, et \u00fchisprojekti taotleda.<\/p>\n
Milline on t\u00f5en\u00e4osus, et teie teadust\u00f6\u00f6 p\u00e4riselt kosmosesse j\u00f5uab?<\/p>\n
T\u00f5en\u00e4osus on v\u00e4ga hea, sest materjal, mida me uurime, on \u00fcliheade omadustega. Peame lihtsalt leidma \u00fcles meetodid, kuidas need teoreetilised f\u00fc\u00fcsikalised omadused praktikas ellu tuua. Oleme p\u00e4ris palju protot\u00fc\u00fcpinud ja katsetanud, ja ma usun, et vaid m\u00f5ne aasta p\u00e4rast oleks meie materjal valmis kosmosesse lendama. See tehnoloogia, mismoodi meie p\u00e4ikesepaneele valmistatakse, on tegelikult oma esimesel kosmoselennul juba palju varem: teeme koost\u00f6\u00f6d Eesti Tudengisatelliidi Sihtasutusega ja nende j\u00e4rgmine satelliit SUTS testib meie valmistatud monoterakiht-p\u00e4ikesepaneele Maa l\u00e4hiorbiidil. See ei ole Kuu peal testimine, aga monotera-tehnoloogiat ei ole kosmoses seni proovitud, nii et varsti saame teada, kuidas seda t\u00fc\u00fcpi p\u00e4ikesepaneel kosmoses vastu peab.<\/p>\n
Kas sul on teadlase karj\u00e4\u00e4ri jooksul olnud m\u00f5ni heureka-hetk v\u00f5i l\u00e4bimurre?<\/p>\n
Mul on olnud v\u00e4hemalt \u00fcks suur vau- v\u00f5i heureka-moment. Pooljuhtmaterjalide puhul peab eristama kahte t\u00fc\u00fcpi: n-t\u00fc\u00fcpi ja p-t\u00fc\u00fcpi pooljuhti. Meie suutsime oma p\u00fcriiti teha alguses ainult n-t\u00fc\u00fcpi, ja me proovisime palju erinevaid meetodeid, et s\u00fcnteesida p-t\u00fc\u00fcpi kristalle. P\u00e4rast mitmeid seeriaid ja erinevaid katsetusi see meil l\u00f5puks \u00f5nnestus, saime oma j\u00e4rgmised protot\u00fc\u00fcbid valmis teha ja artikli avaldada. See oli oluline moment, sest me saime j\u00e4lle rohkem kontrolli oma materjali \u00fcle \u2013 me ise suudame s\u00fcnteesitingimuste l\u00e4bi defineerida, millised omadused materjalil on. Enne defineeris seda ainult loodus.<\/p>\n
Oled sa kunagi oma karj\u00e4\u00e4rivalikuid kahetsenud v\u00f5i tundnud, et tulemuste ootamine on liiga pikk?<\/p>\n
Eks me iga\u00fcks m\u00f5tleme aeg-ajalt, kas meie valikud on olnud \u00f5iged, aga mina olen kindel, et ma olen teinud k\u00f5ik otsused selle j\u00e4rgi, mis mulle sel hetkel k\u00f5ige targem tundus. Ja lisaks, midagi peab ju niikuinii tegema \u2013 miks mitte siis midagi erakordset, midagi esimest korda.<\/p>\n
Teaduses on h\u00e4sti vinge see, et jah, tuleb minna j\u00e4reldoktorantuuri ja kohustuslikke karj\u00e4\u00e4riastmeid on nii palju, aga see k\u00f5ik on t\u00e4iesti uus. Iga p\u00e4ev loome midagi uut siia maailma ja ma arvan, et on v\u00e4he teisi t\u00f6\u00f6kohti, mis v\u00f5imaldavad nii palju erinevaid tegevusi, nii palju reisida, v\u00e4lisv\u00f5rgustikku luua ja ise oma t\u00f6\u00f6tempo defineerida.<\/p>\n
Mida sa \u00fctleksid praegustele p\u00f5hikooli- ja g\u00fcmnaasiumi\u00f5pilastele, kes ei saa aru, miks reaalaineid vaja on?<\/p>\n
Minu arvates on k\u00f5ik need matemaatika-, f\u00fc\u00fcsika- ja keemiaharjutused t\u00e4iega huvitavad. Keemiaharjutused, mida p\u00f5hikoolis ja g\u00fcmnaasiumis \u00f5pitakse \u2013 lahuse \u00fclesanded, protsendid ja molaarsused \u2013, see k\u00f5ik on minu igap\u00e4evane leib. See, mis koolis tundus abstraktne, on reaalselt vajalik ja ei ole ainult kuivalt l\u00e4bi tehtud harjutus. Matemaatikas \u00f5pitud integraalid on samuti vajalikud, n\u00e4iteks kui on vaja arvutada, kuidas konteiner keemilist lahust soojeneb vastavalt soojenemisgraafikule. Mul on v\u00e4ga hea meel, et minu \u00f5petajad on mulle neid teemasid tutvustanud, sest mul l\u00e4heb neid igap\u00e4evaselt vaja.<\/p>\n
Miks on Eestis vaja noori insenerierialadele suunata ja kuidas seda teha?<\/p>\n
Insenerid on bad ass. Insenerid on need, kes loovad ja ehitavad meie maailma meie \u00fcmber \u2013 see tuba, kus sa oled, see arvuti, lambipirn, auto, millega s\u00f5idad. See on k\u00f5ige lahedam karj\u00e4\u00e4rivalik, mida \u00fcldse valida.<\/p>\n
Kampaaniad ja projektid nagu \u201eEesti otsib estronauti\u201c ja Inseneriakadeemia on suurep\u00e4rased, sest t\u00e4nu neile n\u00e4evad \u00f5pilased sotsiaalmeedia v\u00f5i teiste kanalite kaudu, mida insenerid teevad. Teine v\u00e4ga vinge kontseptsioon on t\u00f6\u00f6varjud v\u00f5i tudengivarjud, kus \u00f5pilased saavad v\u00e4ikese maitse suhu sellest, mida erinevad rollid endast p\u00e4riselt kujutavad. Samuti meeldivad mulle sotsiaalmeedia eeskujud ja populaarteaduslikud kanalid, mis inseneeria ja teaduse igap\u00e4evaelu tutvustavad.<\/p>\n
Kas koolihariduses tuleks midagi muuta, et noored reaalainetest rohkem huvituksid?<\/p>\n
\u00dcks asi, mida ma soovitaksin v\u00f5ibolla muuta, on kaotada kitsas ja lai matemaatika, sest matemaatika on vajalik palju rohkemates valdkondades, kui kuueteistaastane \u00f5pilane suudab hoomata. G\u00fcmnaasiumis ja p\u00f5hikoolis antav alusp\u00f5hi peab olema mitmekesine ja matemaatika on osa sellest.<\/p>\n
\u00d5pilasi v\u00f5iks rohkem suunata t\u00f6\u00f6varjup\u00e4evadele. Noortel v\u00f5iks olla mitmekesisemaid v\u00f5imalusi huviringide n\u00e4ol, n\u00e4iteks robootika v\u00f5i telekommunikatsiooni vallas.<\/p>\n
Milline on sinu s\u00f5num noorele, kes tahaks kosmosevaldkonnas tegutseda?<\/p>\n
K\u00f5igepealt on oluline leida oma valdkond \u2013 n\u00e4iteks mul oli selleks keskkonnahoid ja j\u00e4tkusuutlikkus ning sellest tuli energeetika \u2013, ja m\u00f5elda, kuidas seda \u00fchildada kosmose uurimisega.<\/p>\n
Igasugustes huviringides ja tudengiorganisatsioonides osalemine on see, mis avab h\u00e4sti palju uksi nii oskuste kui ka kontaktidega \u2013 Tudengisatelliit, Kuupkulgur, Tartu Observatooriumi teadusmalev ja estronautide konkurss on suurep\u00e4rased v\u00f5imalused.<\/p>\n
Ma tahaksin lisaks veel naistele \u00f6elda: naised STEM-is on nii lahedad! Kui meil oli karj\u00e4\u00e4rip\u00e4ev Euroopa Kosmoseagentuuriga, siis r\u00f5\u00f5m ja \u00fcllatus oli n\u00e4ha, et suurem osa Eesti ESA-s t\u00f6\u00f6tavatest inimestest olid naised. Naised, kui nad midagi p\u00e4he v\u00f5tavad, siis nad teevad selle \u00e4ra. Kes lisaks veel inseneerias v\u00f5i reaalainetes orienteerub, saab elus alati h\u00e4sti hakkama.<\/p>\n
Kas sul on oma karj\u00e4\u00e4ri kohta veel midagi olulist lisada, n\u00e4iteks teadlaskarj\u00e4\u00e4ri kohta?<\/p>\n
Teadlaskarj\u00e4\u00e4r v\u00f5ib olla kosmosesevaldkonnas ja \u00fcldse reaalainete valdkonnas v\u00e4ga lahe. Akadeemiline karj\u00e4\u00e4r on t\u00e4iesti omaette suund, mida noored v\u00e4ga palju ei kaalu, n\u00e4hes ennast pigem erasektoris. Aga akadeemias saab luua midagi t\u00e4iesti uut ja t\u00e4nu nendele avastustele valmivad erasektoris igasugused tooted ja teenused. Akadeemiline karj\u00e4\u00e4r v\u00f5iks \u00f5pilaste jaoks samuti \u00fcks variant v\u00f5i idee olla.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?SaadaKommenteeri<\/a>Loe kommentaare <\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Katriin, milline \u00f5pilane sa koolis olid ja millal teadusest huvituma hakkasid? Ma olin kooliajal suht nohik. K\u00e4isin Avinurme…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":254921,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,2016,130,12810,37,33,35,34,36,287,280,371],"class_list":["post-254920","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-autod","tag-business","tag-digiuudised","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-kosmos","tag-teadus","tag-tehnika"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117116110493682826","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/254920","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=254920"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/254920\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/254921"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=254920"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=254920"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=254920"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}