Ehkki v\u00f5imupoliitikud suhtuvad v\u00e4ljaspool riigikogu saali tehtud algatustesse t\u00f5rjuvalt, arvan ma, et just j\u00e4rgmine president peaks v\u00f5tma sotsiaal-majanduslikud uuringud ja nende rakendamise riigi juhtimises oma egiidi alla, hakates Eesti tulevikukonvendi loomise patrooniks, kirjutab Juhan Kivir\u00e4hk.<\/p>\n
Loo pealkiri “Kuidas seletada pilte (pool)surnud valitsusele?” on parafraas saksa avangardkunstniku Joseph Beuysi kuulsast performance’ist “Kuidas seletada pilte surnud j\u00e4nesele?”<\/a>, millega kunstnik p\u00fc\u00fcdis m\u00f5testada kunstniku ja publiku suhteid ning seda, kuidas avalikkus m\u00f5istab kunstiteost.<\/p>\n Kuid nii, nagu surnud j\u00e4nesele j\u00e4\u00e4vad tabamatuks kunstiv\u00e4\u00e4rtused, n\u00f5nda n\u00e4ib ka meie veidrasse letargiasse tardunud valitsus olevat v\u00f5imetu m\u00f5istma ja m\u00f5testama teadlaste ja ekspertide poolt pakutavat informatsiooni Eesti \u00fchiskonna seisundi ja arenguv\u00f5imaluste kohta.<\/p>\n Eestis on tehtud palju uuringuid ning t\u00f6\u00f6tatud v\u00e4lja arengustrateegiaid, mis v\u00f5iksid ja peaksid olema abiks \u00fchiskonna arengu targal suunamisel. Paraku n\u00e4ivad poliitilised otsustajad elavat otsekui paralleelreaalsuses, ignoreerides sotsiaalseid fakte ja prognoose, mis erakondade ideoloogiaga kokku ei sobi. Selle asemel kipuvad valitsuste tegevuse peamiseks aluseks olema voluntaristlikult kokku pandud koalitsioonilepingud.<\/p>\n Eestis kehtib praegu strateegiline arengukava “Eesti 2035”<\/a> ja algatatud on \u00fcleriigilise planeeringu “Eesti 2050” koostamine. Valitsuse kodulehel v\u00f5ib tutvuda kuueteistk\u00fcmne valdkondliku arengukavaga. Lisaks sellele on erinevad instituudid ja m\u00f5ttekojad teinud eri aegadel p\u00f5hjalikke arengustsenaariume.<\/p>\n Juba alates 1995. aastast on Eesti parimate sotsiaalteadlaste poolt koostatud inimarengu aruandeid, kus lisaks \u00fchiskonnaelu s\u00fcvaanal\u00fc\u00fcsile on esitatud ka poliitikasoovitusi. V\u00e4ga t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rset t\u00f6\u00f6d \u00fchiskonna probleemide v\u00e4ljatoomisel ja lahenduste pakkumisel tegi aastatel 2006\u20132017 arengufond, mis ilmselt muutus poliitikutele liiga t\u00fclikaks ning selle tegevus l\u00f5petati.<\/p>\n Teadmine, et poliitika peab tuginema uuringutel, on siiski omaks v\u00f5etud. Igal aastal tellivad ministeeriumid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsete summade eest sotsiaaluuringuid. Paraku ei osata nende tulemustega midagi tarka peale hakata ja enamasti need riiulile seisma j\u00e4\u00e4vadki.<\/p>\n 13. juuni Postimehes ilmus tuntud ja tunnustatud sotsiaalteadlaste Erik Terki, Mati Heidmetsa ja Marju Lauristini programmiline artikkel “Eesti vajab uut terviklikku tulevikustrateegiat”<\/a>. Suuresti tugines see juba 2005. aastal septembris riigikogu poolt heaks kiidetud s\u00e4\u00e4stva arengu strateegia “S\u00e4\u00e4stev Eesti 21” (SE 21) seisukohtade meelde tuletamisele. Kui alates SE 21 valmimisest oleks riigiv\u00f5im oma tegevuses strateegias s\u00f5nastatud p\u00f5him\u00f5tteid ja ettepanekuid silmas pidanud, elaksime me n\u00fc\u00fcd kahtlemata hoopis paremas Eestis.<\/p>\n SE 21 l\u00e4htealus oli holistiline l\u00e4henemine \u00fchiskonnaelu juhtimisele. Selles sedastati, et arengukiirenduse saavutamiseks Eesti elus on vaja joosta neljas suunas korraga: kindlustada eesti kultuuriruum, tagada inimeste heaolu, hoida \u00fchiskonda sidusana ja keskkonda tasakaalus. Need neli sihti moodustavad omavahel l\u00e4bip\u00f5imunud s\u00fcsteemi, neid ei saa arendada \u00fckshaaval ega \u00fcksteise arvel, vaid k\u00f5iki \u00fcheaegselt. Tehes muudatusi \u00fches valdkonnas, on vaja l\u00e4bi kaaluda, millised muutusi tekitab see \u00fclej\u00e4\u00e4nutes.<\/p>\n Esialgu n\u00e4is, et strateegiat v\u00f5etakse ka poliitikute poolt t\u00f5siselt, isegi riiklikus statistikas hakati j\u00e4lgima s\u00e4\u00e4stva arengu parameetreid. Paraku osutus strateegia j\u00e4rgimine poliitikutele \u00fcle j\u00f5u k\u00e4ivaks, sest m\u00e4rksa meeldivam on ju tegeleda igap\u00e4evase peenh\u00e4\u00e4lestusega.<\/p>\n Terk, Heidmets ja Lauristin teevad ettepaneku, et Eesti pikemaajaliste arengute kujundamiseks oleks asjakohane luua kaasaegse tehnoloogia v\u00f5imalusi kasutav uus poliitilise koost\u00f6\u00f6 vorm \u2013 Eesti Tuleviku Konvent. Konvent ei oleks l\u00f5ppotsuste tegemise koht, vaid kokkulepete kujundamise ja ettepanekute s\u00f5nastamise koht. Konvendis kokkulepitu saaks sisendiks riigikogule ja valitsusele.<\/p>\n Analoogiline ettepanek sisaldus juba ka SE 21 strateegias: tulevikukonvendi ideele vastas seal sarnastel p\u00f5him\u00f5tetel tegutsev rahvuslik arenguv\u00f5rgustik, mille partneriks riigikogus oleks pidanud saama sinna loodav arengukomisjon.<\/p>\n “Meie poliitiline s\u00fcsteem ei ole disainitud edendama \u00fchiskondlikku h\u00fcve, vaid taastootma \u00fcksnes erakondade v\u00f5imu.”<\/p>\n Kaotatud on kaks aastak\u00fcmmet, kuid karta on, et ka seda, sotsiaalteadlaste viimse appikarjena m\u00f5juvat ettepanekut j\u00e4\u00e4vad poliitikud vahtima osav\u00f5tmatult nagu surnud j\u00e4nesed. Igatahes ei ole kolme professori algatusele mitte mingit vastukaja j\u00e4rgnenud. Meie poliitiline s\u00fcsteem ei ole disainitud edendama \u00fchiskondlikku h\u00fcve, vaid taastootma \u00fcksnes erakondade v\u00f5imu. Ja selle viimase saavutamiseks strateegia loomulikult abik\u00e4tt ei ulata.<\/p>\n V\u00e4ga tabavalt iseloomustas Eesti poliitilist modus vivendit ettev\u00f5tja ja europarlamendi valimistel \u00fcksikkandidaadina kandideerinud Andres Inn<\/a>:<\/p>\n “Poliitilist lojaalsust premeeritakse asjatundlikkuse asemel, l\u00fchiajalisi koalitsioonikompromisse eelistatakse pikaajalisele strateegiale ning ministrid vastutavad pigem \u00fclespoole partei ladviku kui v\u00e4ljapoole avalikkuse ees.<\/p>\n Ministeeriumid (toimivad) nagu poolautonoomsed l\u00e4\u00e4nivaldused, olles kehvasti koordineeritud ja t\u00f6\u00f6tades sageli \u00fcksteisele vastu. Suured reformid, olgu tervishoius, hariduses v\u00f5i maksunduses, saabuvad poolikult planeerituna, liiaselt lubatuna ja puudulikult teostatuna. Kui asjad l\u00e4heb valesti, hajub vastutus tuttavasse “kollektiivse otsustamise” udusse. See ei ole riigijuhtimine. See on poliitilise karj\u00e4\u00e4ri riskijuhtimine.”<\/p>\n<\/blockquote>\n Kahjuks ei ole lootustki, et \u00f5nnestuks muuta praegust valimiss\u00fcsteemi, mis toob Guido Viigi s\u00f5nul<\/a> j\u00e4tkuvalt v\u00f5imu juurde “edevaid, kuid mitte p\u00e4devaid” poliitikuid. Nii j\u00e4\u00e4bki \u00fcle teha panus riigikogu saalist v\u00e4ljaspool tehtavatele algatustele.<\/p>\n Ehkki president on paljude arvates vaid poliitikute poolt paika pandav k\u00f5rge riigiametnik, on kodanikel presidendi institutsioonist teistsugune arusaam ja teistsugused ootused sellele.<\/p>\n Presidendi v\u00f5imuses on teha olulisi \u00fchiskondlikke algatusi. Ka mainitud SE 21 s\u00fcndis ju selles \u00fchiskondlikus \u00f5hustikus, mille tekitas Arnold R\u00fc\u00fctli valimine Eesti presidendiks. Ettev\u00f5tja Aadu Luukase toetusel loodi nullindate aluses \u00fchiskondliku leppe sihtasutus. Just sel ajal algatati ka s\u00e4\u00e4stva arengu strateegia SE 21 koostamine, mis valmis 2005. aastal. Sellele j\u00e4rgnes arengufondi loomine aastal 2006.<\/p>\n Ka 2006. aastal presidendiks valitud Toomas Hendrik Ilves p\u00fc\u00fcdis kodaniku\u00fchiskonda poliitiliste otsuste tegemisse kaasata. Lisaks sellele, et ta oli esimese, 2013. aastal toimunud rahvakogu patrooniks ja selle ettepanekute riigikogu ette viijaks, korraldati tema presidendiks oleku ajal ka regulaarselt “presidendi k\u00e4rajaid”. Neis \u00fchiskonna arvamusliidrite osalusel toimunud debattides arutati l\u00e4bi paljud \u00fchiskonnaelu aktuaalseid probleemid ning pakuti v\u00e4lja ka lahendusi.<\/p>\n Ehkki v\u00f5imupoliitikud suhtusid siis ja suhtuvad ka praegu v\u00e4ljaspool riigikogu saali tehtud algatustesse t\u00f5rjuvalt, arvan ma, et just j\u00e4rgmine president peaks v\u00f5tma sotsiaal-majanduslikud uuringud ja nende rakendamise riigi juhtimises oma egiidi alla, hakates Eesti tulevikukonvendi loomise patrooniks. Ehk suudab president \u00fchiskonna tegelikku olukorda kirjeldavat pilti n\u00e4idata poliitikutele sel viisil, et nad taipaksid k\u00fcsida k\u00fcsimust, mille esitas Mari-Liis Lill loomeliitude pleenumi 25. aastap\u00e4eva t\u00e4histamisel riigikogus: “Mis on sellel pildil valesti?”<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ehkki v\u00f5imupoliitikud suhtuvad v\u00e4ljaspool riigikogu saali tehtud algatustesse t\u00f5rjuvalt, arvan ma, et just j\u00e4rgmine president peaks v\u00f5tma sotsiaal-majanduslikud…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":254935,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[99782,26,27,37,33,13185,35,34,36,31,32,21,49898,12116,17185,28,29,19,999,25,18841,1686,640,99783,23,24,99785,99784,22,20,30],"class_list":["post-254934","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-arengufond","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-2035","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-inimarengu-aruanne","tag-juhan-kivirahk","tag-kodanikuuhiskond","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-poliitika","tag-populaarseimad-lood","tag-presidendivalimised","tag-president","tag-riigikogu","tag-saastva-arengu-strateegia","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tulevikukonvent","tag-tulevikustrateegia","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/254934","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=254934"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/254934\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/254935"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=254934"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=254934"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=254934"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}\n