{"id":255012,"date":"2026-08-18T12:35:13","date_gmt":"2026-08-18T12:35:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/255012\/"},"modified":"2026-08-18T12:35:13","modified_gmt":"2026-08-18T12:35:13","slug":"uuratu-erinevus-tallinna-ja-pussi-korterite-hinnavahe-kasvas-51-kordseks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/255012\/","title":{"rendered":"\u00dc\u00fcratu erinevus. Tallinna ja P\u00fcssi korterite hinnavahe kasvas 51-kordseks"},"content":{"rendered":"<p>Maa- ja ruumiameti tehingustatistika j\u00e4rgi on korterite ruutmeetri mediaanhind Tallinnas 2827 ja <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/70504459\/pussi\" tag-id=\"70504459\">P\u00fcssis<\/a> 55 eurot ehk hinnavahe on \u00fcle 51-kordne. Pealinna hinnatase \u00fcletab Kivi\u00f5li oma 33, Kohtla-J\u00e4rve oma ligi 18 ja Sillam\u00e4e oma \u00fcle 12 korra. Valga, Kunda ja Tamsaluga on vahe ligikaudu k\u00fcmnekordne, Narvaga seitsmekordne.<\/p>\n<p>\u201eHinnal\u00f5he peegeldab Tallinna ja teiste Eesti piirkondade viimase 20 aasta jooksul s\u00fcvenenud demograafilist l\u00f5het ja suuri majanduslikke erinevusi. Neis linnades on elanike arv j\u00e4rsult v\u00e4henenud, palgatase on madal ning vana ja kohati t\u00fchjalt seisvat korterifondi on palju,\u201c selgitas portaali Kinnisvara24 tegevjuht <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/96922272\/urmas-uibomae\" tag-id=\"96922272\">Urmas Uibom\u00e4e<\/a>. <\/p>\n<p>Hinnal\u00f5he on ajaga kasvanud<\/p>\n<p>Kui Tallinnas on korterite ruutmeetri mediaanhind 20 aastaga rohkem kui kahekordistunud, siis Narvas j\u00e4\u00e4b see aga 28% ja Sillam\u00e4el ligikaudu kolmandiku v\u00f5rra 2006. aasta tasemest madalamaks. Teistes vaadeldud madala hinnatasemega linnades on korteriruutmeeter kallinenud. Kohtla-J\u00e4rvel on hind t\u00f5usnud viiendiku ja Kundas 14%, Tamsalus aga rohkem kui kolmekordistunud. <\/p>\n<p>Viimase k\u00fcmne aasta jooksul on hinnad kasvanud k\u00f5ige kiiremini just Kundas ja Tamsalus. See ei t\u00e4henda siiski, et nende hinnatase oleks Tallinnale l\u00e4henenud samas tempos, j\u00e4\u00e4des endiselt m\u00f5nesaja euro juurde. V\u00e4ikestes linnades m\u00f5jutavad mediaani ka v\u00e4hene tehingute arv ja m\u00fc\u00fcdud korterite seisukord.<\/p>\n<p>Maakondade v\u00f5rdlus n\u00e4itab sama arengut. Harjumaa korteriruutmeetri mediaanhind Ida-Virumaa omast 11 ja Valgamaa omast 8,7 korda k\u00f5rgem.<\/p>\n<p>V\u00e4hem elanikke t\u00e4hendab v\u00e4hem ostjaid<\/p>\n<p>Harjumaa ja Tallinna ning Valga- ja Ida-Virumaa vaheline demograafiline- ja t\u00f6\u00f6turul\u00f5he on aastatega \u00fcksnes suurenenud. Statistikaameti andmetel suurenes Harjumaa elanike arv ligi 22%, samal ajal kaotas Ida-Virumaa 28% ja Valgamaa ligi veerandi rahvastikust. Tallinna elanike arv kasvas 15%, Narva, Kohtla-J\u00e4rve ja Sillam\u00e4e rahvaarv v\u00e4henes aga veerandi kuni kolmandiku v\u00f5rra.<\/p>\n<p>\u201eKui 2006. aastal oli Harjumaa rahvaarv Ida-Virumaa omast kolm korda suurem, siis n\u00fc\u00fcd juba \u00fcle viie korra. Tallinn oli Narvast 20 aastat tagasi elanike arvult 5,9 korda suurem, praegu \u00fcheksa korda,\u201c iseloomustas Uibom\u00e4e ostjaskonna kahanemist.<\/p>\n<p>Lisaks moodustab Ida-Virumaa mediaanpalk umbes 72% ja Valgamaa oma 70% Harjumaa tasemest. Ka t\u00f6\u00f6h\u00f5ive j\u00e4\u00e4b m\u00f5lemas maakonnas Harjumaale alla. Ida-Virumaa t\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4r k\u00fc\u00fcndib t\u00e4navu \u00fcle 11%, Eesti keskmine on 7,1%. \u201ePiirkonna palgatase m\u00f5jutab seda, kui suurt kodulaenu ostja saab v\u00f5tta. Ebakindlamad t\u00f6\u00f6turuv\u00e4ljavaated panevad nii ostjad kui ka pangad otsuseid hoolikamalt kaaluma,\u201c lisas Uibom\u00e4e.<\/p>\n<p>Odav korter v\u00f5ib n\u00f5uda rohkem oma raha<\/p>\n<p>Madal ostuhind ei t\u00e4henda alati, et kodu oleks lihtne osta v\u00f5i korrastada. V\u00e4hese tehinguaktiivsusega piirkonnas v\u00f5ib pank hinnata tagatist ostuhinnast madalamalt v\u00f5i n\u00f5uda suuremat omafinantseeringut. V\u00e4ike turuv\u00e4\u00e4rtus raskendab ka renoveerimiseks laenu saamist, sest investeering ei pruugi korteri m\u00fc\u00fcgihinnas tagasi tulla.<\/p>\n<p>Uibom\u00e4e s\u00f5nul oleks uus korter pangale \u00fcldjuhul parem tagatis, kuid 100 000 kuni 200 000 eurot maksev eluase k\u00e4ib paljudele kohalikele \u00fcle j\u00f5u. See on ka p\u00f5hjus, miks nendes linnades ei kerki uusarendusi. Narvas valmis alles n\u00fc\u00fcd esimene uus kortermaja p\u00e4rast 1980. aastaid. Ehitamine ei ole Ida-Virumaal, Valgas v\u00f5i Kundas odavam kui Tallinnas.<\/p>\n<p>\u201eNii tekib ennast v\u00f5imendav ring. N\u00f5rk n\u00f5udlus langetab hindu ja likviidsust, pangad hindavad tagatist ettevaatlikumalt ning renoveerimine ja uusarendus tasuvad end harvem \u00e4ra. Elamufond vananeb ja piirkonnal on veel raskem uusi elanikke ligi t\u00f5mmata,\u201c \u00fctles Uibom\u00e4e.<\/p>\n<p>Kuidas see lugu Sind end tundma pani?Saada<a href=\"https:\/\/arileht.delfi.ee\/artikkel\/120604440\/uuratu-erinevus-tallinna-ja-pussi-korterite-hinnavahe-kasvas-51-kordseks\/kommentaarid\" class=\"button button--primary button--size-auto article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--write\" style=\"\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Kommenteeri<\/a><a href=\"https:\/\/arileht.delfi.ee\/artikkel\/120604440\/uuratu-erinevus-tallinna-ja-pussi-korterite-hinnavahe-kasvas-51-kordseks\/kommentaarid\" class=\"button button--size-auto article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--read\" style=\"\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\">Loe kommentaare (37)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Maa- ja ruumiameti tehingustatistika j\u00e4rgi on korterite ruutmeetri mediaanhind Tallinnas 2827 ja P\u00fcssis 55 eurot ehk hinnavahe on&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":255013,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,2522,26404,33263,13134],"class_list":["post-255012","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-ida-virumaa","tag-korterite-hinnad","tag-pussi","tag-urmas-uibomae"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117116543244698306","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/255012","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=255012"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/255012\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/255013"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=255012"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=255012"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=255012"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}