Praegune riigikorraldus on Eestis kehtinud juba \u00fcle 30 aasta ja ees seisev presidendi ametikoha t\u00e4itmine on juba kaheksas. Presidendi leidmiseks oleme seni korraldanud 13 valimist: kaheksa korda riigikogus, neli korda valijameeste kogus ning \u00fche (esimese) korra tegime \u00fcldise otsevalimise (aastal 1992). Riigina ja \u00fchiskonnana peaks meil kogemust ja oskusi olema k\u00fcllalt ja rohkemgi.<\/p>\n
Kuid meie senised presidendikogemused on ikka veel segased ja vastuolulised. Arvamused selle kohta, milline president Eestis peaks olema, on olnud muutumises ja j\u00f5udnud domineerivalt selleni, et Eestile on k\u00f5ige sobivam parlamentaarse vabariigi v\u00e4hese poliitilise v\u00f5imuga president-riigipea. \u00dcsna v\u00e4heseks on kahanenud presidendi otsevalimise n\u00f5udmine.<\/p>\n
Kui aga algab j\u00e4rjekordne presidendi valimise kampaania, p\u00e4\u00e4seb justkui paisu tagant valla tohutu vaimse segaduse tohuvabohu. Seda tuleb muidugi eriti ajakirjanikelt, sest ajakirjandusmaailm n\u00e4eb presidendi valimist kui tipps\u00fcndmust. Selle kajastamise juures ei ole v\u00f5imalik maha salata enda kui “kuningategijate” tsunfti kuulujate t\u00e4htsuse tunnet.<\/p>\n
Algab muidugi ka k\u00f5ikv\u00f5imalike, nii suuliste kui ka kirjalike arvamuste laviin, millel on enamasti \u00fcsna v\u00e4he seost meie praeguse riigikorraldusega. Selle taga on \u00fchest k\u00fcljest \u00fclemaailmne taust, kust seoses ametinimetusega “president” leiab praktiliselt k\u00f5ike m\u00f5eldavat ja m\u00f5eldamatut. Teisest k\u00fcljest aga on \u00fchiskonnas s\u00e4ilinud meie teise maailmas\u00f5ja eelne presidenditeemalise poliitilise m\u00f5tlemise mahukas p\u00e4rimus, mis j\u00e4tkab oma elu omamoodi folkloorina erinevate kildude kujul.<\/p>\n
Ja l\u00f5puks, igasugune rahulolematus \u2013 \u00fcksk\u00f5ik millega \u2013 on soovi korral \u00fchendatav presidendi teemaga.<\/p>\n
J\u00e4rgnevalt p\u00fc\u00fcan p\u00f5gusalt k\u00e4sitleda n\u00fc\u00fcdsetel presidendivalimistel rohkem t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud teemasid ning sedagi, kuidas oleks vaja ja v\u00f5imalik tulevikus riigielu seda elementi paremini korraldada, sest maailmas leidub h\u00e4id kogemusi, mis ei ole meil k\u00fcllalt tuntud. Ja kuidas v\u00f5iks p\u00f5hiseaduse vastavaid kohti paremaks kirjutada, kui kunagi peaks niisugune v\u00f5imalus tekkima.<\/p>\n
President sissepoole v\u00f5i v\u00e4ljapoole?<\/p>\n
Kes ka ei oleks Eesti Vabariigi President, ikka saab olema nii, et osa tema t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid on suunatud sissepoole, Eesti kodanike elu ja tegevuse suunas. Ja teine osa v\u00e4ljapoole, rahvusvahelisse tegevusse.<\/p>\n
Kuna k\u00f5ike samal ajal ei j\u00f5ua, siis tuleb valida, mis on olulisem, millele p\u00fchendada rohkem aega ja energiat. P\u00f5hivalik tuleb teha muidugi l\u00e4htudes rahvuslikest huvidest. Sellest tuleneb seegi, milliste oskustega abilisi ja kaast\u00f6\u00f6tajaid on rohkem vaja.<\/p>\n
Valdavalt v\u00e4ljapoole suunas tegutsesid meil edukalt Lennart Meri ja Toomas Hendrik Ilves. P\u00f5hik\u00fcsimus on n\u00fc\u00fcd selline: kas praegu on aeg, mil on eriliselt vaja just taolist tegevust v\u00f5i kas meil on presidendikandidaat, kelle rakendamine sisesuunal oleks tema v\u00f5imete raiskamine?<\/p>\n
Arvan, et peame olema t\u00e4nulikud v\u00e4lisministeeriumi kantslerile Jonatan Vseviovile, et ta juhtis meie t\u00e4helepanu sellele, et meil on juba ammu krooniliseks muutunud probleem, et v\u00e4lisministrite tuntus, m\u00f5jukus ja rahvusvaheliste tegevuste tulemuslikkus on pehmelt \u00f6eldes n\u00f5rgav\u00f5itu.<\/p>\n
Aga selle taga on hoopis teine p\u00f5hjus, mis paraku on v\u00e4listanud sobiva “ravi”. Tegemist on \u00fche meie valitsemisviisi praeguseks justkui kivistunud ja ainuv\u00f5imalikuna paistva n\u00e4htusega, millele mina paneksin nimeks “lapsministrid”. Selle ajaloo ja tulemuste t\u00e4psemaks kirjeldamiseks ei ole siin k\u00fcll \u00f5ige koht, aga pean siiski panema kirja m\u00f5ne lause, et lugeja saaks aru, mida ma m\u00f5tlen.<\/p>\n
K\u00f5ik algas Mart Laari peaministriks olemise ammustel aegadel, kui eesolevate suurte muutuste tegemiseks tuli ministriks v\u00f5tta vahel isegi t\u00e4iesti ilma valdkondlike kogemusteta inimesi, kuna teistsuguseid ei olnud. H\u00e4daolukord tingis erakorralisi ajutisi h\u00e4dalahendusi.<\/p>\n
Mituk\u00fcmmend aastat hiljem on saanud normiks, et valitsuse moodustamise l\u00f5pusirgel, kui tegevusprogramm on juba koostatud ja kinnitatud, jagatakse ministrikohad valitsuserakondade ladvikute hulgas ning seejuures ei v\u00f5eta reeglina arvesse, kas v\u00f5i kui palju vastavat valdkonda \u00fcldse tuntakse.<\/p>\n
S\u00f5na “laps” minu pakutavas terminis ei viita mitte niiv\u00f5rd noorusele, kuiv\u00f5rd erialakogemuste ja teadmiste puudumisele. Eesti t\u00e4itevv\u00f5imu ministeeriumid on t\u00e4iesti suutelised tegutsema ka hoopis ilma ministrita kantslerite ja asekantslerite juhtimisel, kellele omakorda meeldivad s\u00f5nakuulelikud ministrid ja nad on suutelised oma lapsministrile tegema sobivaid poliitilisi “kingitusi” jne. Arvan, et taolised n\u00e4htused on \u00fcks allikas, miks k\u00f5lavad ikka jutud nn s\u00fcvariigist.<\/p>\n
Minu soovitus oleks, et v\u00e4hemalt v\u00e4lisministeeriumi puhul v\u00f5iks proovida teha teisiti. Eesti-taolises riigis v\u00f5iks olla ju ka nii, et sama v\u00e4lisminister, kellel on kujunenud piisav rahvusvaheline tuntus, p\u00fcsib mitu valitsust j\u00e4rjest. Kui ma ei eksi, siis just nii oli kombeks enne teist maailmas\u00f5da.<\/p>\n
Erinevalt Jonatan Vseviovist arvan ma, et Eesti vajab praegu eesk\u00e4tt just sissepoole suunatud tegevusega presidenti. Meie karjuvad h\u00e4dad on ikkagi sisemaised.<\/p>\n
Inimestega on vaja r\u00e4\u00e4kida<\/p>\n
P\u00f5hiseaduse tekstis on nimetatud vaid osa presidendi ameti\u00fclesannetest, nimelt sellised, mille puhul on vaja teada, mida ja milliseks ajaks president peab tegema. Teistlaadi kohustusi, mille suhtes on president vaba otsustama, kuidas ja millal ta neid teeb, seal kirja pandud ei ole.<\/p>\n
Eestis poliitilises elus on v\u00e4ga harvaks j\u00e4\u00e4nud k\u00f5nepidamine. Kas ei peeta seda enam vajalikuks v\u00f5i on kadunud k\u00f5nepidamise oskus? Meil on praegu ametis peaminister, kes ilmselt saab ise aru, et k\u00f5nepidamine ei ole tema tugev k\u00fclg ja ta isegi ei \u00fcrita seda teha. President Alar Karis peab k\u00f5nesid ja need ei ole sugugi halvad, kuid peaministri ja teiste valitsuse esindajate poliitilise k\u00f5ne suutmatust ta korvata ei ole \u00fcritanud.<\/p>\n
Ma ei ole president Karise k\u00f5nesid v\u00e4ga suure t\u00e4helepanuga kuulanud, sest paljud neist on olnud adresseeritud m\u00f5nele kitsamale kuulajaskonnale, kelle hulka ma ennast ei arva. Ehk teisiti \u00f6elduna, need ei ole olnud oma sihilt \u00fcldrahvalikud k\u00f5ned. Nende all m\u00f5tlen ma k\u00f5net, milles rahva juht v\u00f5i riigi k\u00f5rge ametnik r\u00e4\u00e4giks selliselt, et tema jutt oleks adresseeritud k\u00f5igile ja igale kodanikule, kes seda kuulates tunneks, et r\u00e4\u00e4gitakse ka otse temale isiklikult.<\/p>\n
“Teine \u00e4\u00e4rmus oli Kersti Kaljulaid, kes ilmselt sellest ise aru saamata t\u00f5ukas rahva teatud r\u00fchmasid Eesti riigist pigem eemale.”<\/p>\n
Poliitilise k\u00f5ne m\u00f5iste on ideaalis ikka sisaldanud kolme osa, et kust tuleme, kuhu oleme j\u00f5udnud, kuhu ja kuidas peaksime edasi liikuma. Lennart Meri sai sellega hakkama, aga siis oli teine aeg ja teised teemad. Arnold R\u00fc\u00fctel \u00fcritas samuti, kuid tema poliitiline ajalugu tegi tema jutu osale rahvast ebausutavaks. Teine \u00e4\u00e4rmus oli Kersti Kaljulaid, kes ilmselt sellest ise aru saamata t\u00f5ukas rahva teatud r\u00fchmasid Eesti riigist pigem eemale.<\/p>\n
Pealegi oleks m\u00f5istele “kommunikatsioon” vaja tagasi anda vana t\u00e4hendus, et see ei oleks lihtsalt t\u00e4helepanu k\u00f5rvale juhtimise ja puru silma ajamise s\u00fcnon\u00fc\u00fcm. Aga mul on t\u00f5sine kahtlus, et praegusel ajal on \u00fcksteisest arusaamine mitmel erineval p\u00f5hjusel muutunud \u00fcletamatult raskeks ja asjaoludest s\u00f5ltuvalt ei ole v\u00f5imalik k\u00f5igile \u00fchel ajal ja \u00fchev\u00f5rra arusaadavalt r\u00e4\u00e4kida. V\u00f5ib-olla peaks proovida r\u00e4\u00e4kida mitmes erinevas “keeles”?<\/p>\n
Meenuvad omaaegsed Kaja Kallase s\u00f5nav\u00f5tud, mille puhul n\u00e4gin, kui h\u00e4sti euroteemad ja Euroopa Liidu s\u00f5navara “l\u00e4ksid peale” teatud t\u00fc\u00fcpi kuulajatele. Aga oli selge, et mitte k\u00f5igile ja vist mitte ka enamikule. Tekkis mulje, et teist t\u00fc\u00fcpi kuulajatele paistis teda kuulates, et neile kommunikeeritakse s\u00f5numit, et “teid meile tegelikult vaja ei ole, v\u00f5ite minna sinnasamusesse\u2026”<\/p>\n
Ja siis on Eestis veel ju ka inimesed, kelle arusaamine on n\u00f5ukogude-vene tagap\u00f5hjaga ning kelle elukogemus on mitme p\u00f5lvkonna elukogemus, et ainus asi, mida ei tohi uskuda, on see, et k\u00f5neleja on siiras, tegelikult on tal ju ikka mingi tagam\u00f5te, mis ei t\u00e4henda head…<\/p>\n
Kas erakonnakandidaatide ajastu on l\u00e4bi?<\/p>\n
Kunagine paraad \u2013 igal erakonnal oma presidendikandidaat \u2013 paistab olevat kadunud. Neid ei olnud enam juba eelmisel valimisel viis aastat tagasi. Muidugi on EKRE-l ja igal teisel erakonnal \u00f5igus soovi korral kasutada presidendivalimisi erakonna tuntuse t\u00f5stmise instrumendina, aga kui iga erakond esitab enda kandidaadi ja neist on t\u00f5siseltv\u00f5etavaid rohkem kui kaks? Siis l\u00e4heb m\u00f5te paratamatult selles suunas, et on vaja mitut valimisvooru, kus v\u00e4hem toetust saanud kandidaadid langevad v\u00e4lja, kuni viimase vooru ajaks j\u00e4\u00e4b vaid valik kahe kandidaadi vahel.<\/p>\n
Selliseid s\u00fcsteeme kasutatakse maailmas \u00fcsna edukalt nii presidentaalsetes vabariikides kui ka isikuvalimistega parlamendivalimistel. Kuid seda kasutatakse Euroopas presidendivalimisel ka mitmes parlamentaarses demokraatias. Meie naabritest n\u00e4iteks Soomes ja Leedus. Leedus ei ole see reeglina andnud h\u00e4id tagaj\u00e4rgi, seal on tulnud valitud presidenti isegi ametist tagandada. Soomes on head presidendid saadud kandidaatidest, kellel on olnud suured teened ja rahva lai toetus.<\/p>\n
Eestis on paraku erakondade \u00fchistegutsemine seadusega sama h\u00e4sti kui keelatud, seda kahe erandiga. On lubatud parlamendi liikmete kuulumine \u00fchisesse valitsuskoalitsiooni ning lubatud on ka kahe v\u00f5i enama erakonna \u00fchinemine \u00fchiseks erakonnaks. (K\u00f5rvalp\u00f5ikena: minu arvamus on, et keelud on ebam\u00f5istlikud ja ka p\u00f5hiseadusevastased.)<\/p>\n
Olen varem m\u00f5elnud ja kirjutanud, et meil Eestis \u2013 nagu on ette tulnud meie armsal naabermaal Soomes \u2013 v\u00f5iks ja peaks saama presidendiks oma poliitilise karj\u00e4\u00e4ri l\u00f5puotsas olevad veteranpoliitikud, kellel on ka mitmekordseid valitsusjuhi kogemusi, aga seni ei ole meil olnud kedagi, kellel oleks selleks ajaks veel piisavalt tervist ja energiat.<\/p>\n
Meie t\u00fc\u00fcpi valitavate riigipeadega riikide puhul paistab siiski, et on parem ja kindlam, et riigipead ei valitaks \u00fcldrahvalikult, oleks v\u00e4hem populismi ja uute Napoleon III-te saamise ohtu.<\/p>\n
Euroopa monarhid<\/p>\n
Euroopas on hulk riike, kus presidente ei ole, sest nendes on riigipeaks monarh, enamasti nimetusega “kuningas”, sellised on n\u00e4iteks Hispaania Kuningriik, \u00dchendkuningriik, Rootsi Kuningriik, Taani Kuningriik, Norra Kuningriik, Belgia Kuningriik, Madalmaade Kuningriik ja Luksemburgi Suurhertsogiriik.<\/p>\n
K\u00f5igis neis on kunagi olnud tugev kuningav\u00f5im, mida j\u00e4rk-j\u00e4rgult v\u00e4hendati ning l\u00f5puks kirjutati nende \u00f5igused ja kohustused p\u00f5hiseadusesse, nii et neid nimetatakse praegusel ajal konstitutsioonilisteks monarhiateks (erandiks on muidugi Inglismaa, kus kirjutatud p\u00f5hiseadust \u00fcldse ei ole).<\/p>\n
Praeguste Euroopa parlamentaarsete vabariikide presidentide ametite vaatlemisel tuleb otsekohe m\u00f5te, et nende ellukutsumise eeskujuks olid just need eelkirjeldatud monarhid. Tegelikult oleks vaja \u00fchist terminit, mis neid m\u00f5lemaid riigipeade r\u00fchmi \u00fchiselt nimetaks, sest ameti\u00fclesanded on omavahel \u00fcsna sarnased.<\/p>\n