{"id":255690,"date":"2026-08-19T08:36:12","date_gmt":"2026-08-19T08:36:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/255690\/"},"modified":"2026-08-19T08:36:12","modified_gmt":"2026-08-19T08:36:12","slug":"uuring-soojenev-kliima-on-vanemaealistele-arvatust-ohtlikum-keskkond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/255690\/","title":{"rendered":"Uuring: soojenev kliima on vanemaealistele arvatust ohtlikum | Keskkond"},"content":{"rendered":"

Soojenev kliima ohustab vanemaealisi m\u00e4rksa enam, kui senised arvutimudelid n\u00e4itasid. USA teadlaste v\u00e4rske teadust\u00f6\u00f6<\/a> osutab, et eakad kogevad juba 1,5-kraadise temperatuurit\u00f5usu korral suuremat kuumastressi kui nooremad t\u00e4iskasvanud neljakraadise soojenemise tingimustes.<\/p>\n

Kliimateadlased on pikalt kasutanud kuumataluvuse m\u00f5\u00f5dupuuna noore ja terve t\u00e4iskasvanu f\u00fcsioloogiat. See t\u00e4hendab, et vanemate inimeste bioloogiline haavatavus j\u00e4i t\u00e4helepanuta ning varasemad kliimamudelid alahindasud muutusega seotud tulevikuohte.<\/p>\n

Igas eas oma taluvuspiir<\/p>\n

Maailma rahvastik vananeb ja selle tulemusel suureneb l\u00e4hik\u00fcmnenditel kuumatundlike inimeste hulk. Aastaks 2050 elab maailmas \u00fcle kahe miljardi v\u00e4hemalt 60-aastase inimese, kes moodustavad ligi viiendiku kogu maamuna rahvastikust. Enamik neist elab v\u00e4ikese ja keskmise sissetulekuga arenguriikides, mis asuvad \u00fcleilmse soojenemise nn eesliinil.<\/p>\n

Inimkeha reguleerib temperatuuri peamiselt higistades ja naha verevarustust suurendades. Vananedes higin\u00e4\u00e4rmete talitlus aga n\u00f5rgeneb, mist\u00f5ttu ei suuda keha end enam t\u00f5husalt jahutada. Samuti ei suuda s\u00fcda enam endistviisi verd naha pinnale pumbata. Seet\u00f5ttu muutub \u00e4\u00e4rmuslik palavus eakatele eluohtlikuks juba tunduvalt v\u00e4iksema temperatuuri ja \u00f5huniiskuse juures kui noortele.<\/p>\n

T\u00e4psema ohuhinnangu saamiseks katsetasid uue uuringu autorid inimeste kuumataluvust spetsiaalsetes kliimakambrites. T\u00f6\u00f6r\u00fchm j\u00e4lgis noori, keskealisi ja eakaid j\u00e4rjest kuumemates ning niiskemates oludes. Uurijad m\u00e4\u00e4rasid igale vanuser\u00fchmale n-\u00f6 kriitilise piiri ehk m\u00e4rja termomeetri temperatuuri, millest alates ei suuda keha enam soojustasakaalu hoida. Kui piir \u00fcletatakse, hakkab inimese kehatemperatuur ohtlikult t\u00f5usma.<\/p>\n

J\u00e4rgmiseks k\u00f5rvutas t\u00f6\u00f6r\u00fchm laboris m\u00f5\u00f5detud bioloogilisi n\u00e4itajaid \u00fcleilmsete kliimaprognoosidega. V\u00f5rdlus n\u00e4itas, et senised mudelid on ohtu alahinnanud. Vanusega seotud piirm\u00e4\u00e4rade lisamine arvutimudelitesse kasvatas ohustatud elanike arvu mitu korda. Talumatut kuumastressi kogevate inimeste hulk osutus seni arvatust lausa kaheksa korda suuremaks. K\u00f5ige suuremas ohus riskir\u00fchma moodustavadki eesk\u00e4tt vanemaealised.<\/p>\n

Mida enam planeet soojeneb, seda sagedamini ja rohkemates piirkondades tuleb ette talumatut kuumust. Iga lisanduva soojakraadi kohta lisandub miljard inimest, kes kannatavad \u00e4\u00e4rmusliku kuumastressi k\u00e4es v\u00e4hemalt 180 tundi aastas. Seegi koorem r\u00e4sib enim just eakaid.<\/p>\n

Hoop p\u00f5llumajandusele<\/p>\n

Kuumus ei jaotu planeedil \u00fchtlaselt, vaid tabab eelk\u00f5ige troopikat ja subtroopikat. Eriti r\u00e4nka seisu satuvad tihedalt asustatud alad, n\u00e4iteks Induse-Gangese madalik ja P\u00e4rsia lahe rannik. Sealsed vanemaealised peavad tulevikus taluma v\u00e4ga pikki kuumalaineid, mis kurnavad nende elundeid \u00fcle taluvuspiiri.<\/p>\n

Kolmekraadise \u00fcleilmse soojenemise korral muutub elukeskkond L\u00f5una-Aasias suvekuudel osaliselt talumatuks. P\u00e4rsia lahe \u00e4\u00e4res ja L\u00f5una-Aasias ootab eakaid mussoonperioodil kuumastress, mis ei anna j\u00e4rele \u00f6\u00f6l ega p\u00e4eval. Mudelid n\u00e4itavad, et selline olukord v\u00f5ib kesta lausa kolm kuud j\u00e4rjest, ilma et \u00f6\u00f6 tooks leevendavat jahedust.<\/p>\n

Pidev bioloogiline kurnatus teeb \u00f5ues viibimise ja f\u00fc\u00fcsilise t\u00f6\u00f6 v\u00f5imatuks. See t\u00e4hendab suurt kahju p\u00f5llumajandusele ja toidutootmisele, sest ainu\u00fcksi Induse-Gangese tasandiku saak toidab \u00e4ra \u00fcle poole miljardi inimese. Elamiseks k\u00f5lbmatu keskkond sunnib tulevikus aga inimesi jahedamatele aladele r\u00e4ndama v\u00f5i pidevalt siseruumides p\u00fcsima. Uuringu autorite hinnangul v\u00f5ivad sellised ilmastikuolud vallandada uusi \u00fclemaailmseid humanitaarkriise.<\/p>\n

Olukord on eriti ohtlik vaesemates riikides, sh Indias, Pakistanis, Bangladeshis, Myanmaris ja Nigeris. Neis riikides elab \u00fcle poole elanikkonnast sageli allpool ametlikku vaesuspiiri, mist\u00f5ttu pole peredel jahutusseeadmete jaoks raha. Vaesuse t\u00f5ttu j\u00e4\u00e4vad h\u00e4tta ka riigiasutused, mis ei suuda abistada k\u00fcmneid miljoneid ohus olevaid eakaid.<\/p>\n

Uues uuringus kasutatud arvutimudelil on omad piirangud. Katsetes osalenud vabatahtlikud p\u00e4rinesid Maa kesklaiuskraadidelt ega olnud troopilise leitsakuga kohanenud. Kuna p\u00fcsivalt palavas ja niiskes kliimas elavad inimesed on oma oludega aklimatiseerunud, v\u00f5ib nende taluvusl\u00e4vi olla tegelikkuses pisut k\u00f5rgem.<\/p>\n

Selle arvessev\u00f5tmiseks kohandas t\u00f6\u00f6r\u00fchm sooja kliimaga alade elanike taluvusl\u00e4vendit poole kraadi v\u00f5rra k\u00f5rgemaks. Oht kohalike tervisele j\u00e4i isegi p\u00e4rast seda t\u00e4psustust suureks. Teisis\u00f5nu ei korva mistahes oludega kohanemine vananemisest tingitud bioloogilist allak\u00e4iku kunagi t\u00e4ielikult.<\/p>\n

Uuringu leidude valguses soovitavad autorid omavalitsustel planeeringud ja riskianal\u00fc\u00fcsid p\u00f5hjalikult \u00fcle vaadata. Linnades tuleb uurijate s\u00f5nul laiendada rohetaristut, rajada eakatele avalikke jahutuskeskusi ja tagada elektriv\u00f5rkude t\u00f5rgeteta t\u00f6\u00f6. K\u00f5ige olulisem on t\u00f6\u00f6r\u00fchma s\u00f5nul aga pidurdada planeedi j\u00e4tkuvat soojenemist.<\/p>\n

Teadust\u00f6\u00f6 ilmus ajakirjas Lancet Planetary Health<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Soojenev kliima ohustab vanemaealisi m\u00e4rksa enam, kui senised arvutimudelid n\u00e4itasid. USA teadlaste v\u00e4rske teadust\u00f6\u00f6 osutab, et eakad kogevad…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":255691,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,2644,37,33,35,34,36,31,32,21,4330,15928,99932,88118,28,29,95,19,25,99931,99933,23,24,22,20,33293,17429,30,92,93,94],"class_list":["post-255690","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-eakad","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kliima-soojenemine","tag-kliimamuutus","tag-kliimasuremus","tag-kuum-ilm","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-temperatuur-soojenemine","tag-tervisemoju","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vanemaealised","tag-vanurid","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117121265567790771","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/255690","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=255690"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/255690\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/255691"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=255690"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=255690"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=255690"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}