{"id":255824,"date":"2026-08-19T10:58:12","date_gmt":"2026-08-19T10:58:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/255824\/"},"modified":"2026-08-19T10:58:12","modified_gmt":"2026-08-19T10:58:12","slug":"elektrilevi-tahab-elektrivorku-10-aastaga-investeerida-ligi-kaks-miljardit-majandus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/255824\/","title":{"rendered":"Elektrilevi tahab elektriv\u00f5rku 10 aastaga investeerida ligi kaks miljardit | Majandus"},"content":{"rendered":"<p>Elektrilevi, kellele kuulub koos t\u00fctarettev\u00f5tte Imatra Elektriga 99 protsenti Eesti jaotusv\u00f5rgust, v\u00f5tab <a href=\"https:\/\/public-docs.elektrilevi.ee\/2\/11\/jaotusvorgu_arengukava_aastani_2036_3cae238ec1.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">uue arengukava\u00a0esialgses\u00a0versioonis<\/a> eesm\u00e4rgiks saavutada Eesti energiamajanduse arengukavas seatud sihid, milleks vajab Eesti jaotusv\u00f5rk j\u00e4rgneva k\u00fcmnendi jooksul ligi 1,9 miljardit eurot investeeringud.<\/p>\n<p>Selle raha jaoks aga katet praegu pole. Elektrilevi m\u00e4rkis, et praegused v\u00f5rgutasud kogu vajalikku rahastust ei taga ning lisaks 1,9 miljardile eurole vajab v\u00f5rgu kriisikindluse tugevdamine veel ligikaudu 350 miljonit eurot. Ka selle rahastamiseks praegustes v\u00f5rgutasudes katet ei ole, teatas Elektrilevi.<\/p>\n<p>Neid hiigelinvesteeringuid on aga vaja, sest Elektrilevi jaotusv\u00f5rgust on 28 protsenti j\u00f5udnud oma projekteeritud eluea l\u00f5ppu ja see protsent kasvab iga aastaga, \u00fctles Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel H\u00e4rm.<\/p>\n<p>&#8220;Meie eesm\u00e4rk on seada sellele pidur ning investeerida j\u00e4rgmisel 10 aastal v\u00f5rkudesse ligi 1,9 miljardit,&#8221; lausus ta.<\/p>\n<p>Kuna investeeringuvajadused \u00fcletavad Elektrilevi rahalist v\u00f5imekust, k\u00e4ivitab ettev\u00f5te 2027. aastal paindlikkusteenuste katseprojekti kuni viies piirkonnaalajaamas.<\/p>\n<p>Katseprojekti eesm\u00e4rk on hinnata, kas elektritarbijaid, tootjaid ja salvesteid kaasates on v\u00f5imalik osa v\u00f5rguinvesteeringuid edasi l\u00fckata v\u00f5i neist loobuda, m\u00e4rkis Elektrilevi. Eduka katseprojekti korral v\u00f5ib k\u00f5rgepingev\u00f5rgu investeeringuvajadus v\u00e4heneda 80 kuni 90 miljonit eurot.<\/p>\n<p>Investeeringud suunatakse kolme peamise eesm\u00e4rgi t\u00e4itmiseks \u2013 v\u00f5rgu l\u00e4bilaskev\u00f5ime kasvatamiseks, et v\u00f5imaldada uute tarbimis- ja tootmisv\u00f5imsuste liitumist; t\u00f6\u00f6kindluse parandamiseks, et v\u00e4hendada elektrikatkestusi, ning kriisikindluse tugevdamiseks, et v\u00f5rk peaks vastu tormidele, h\u00e4iretele ja keerulisemale julgeolekuolukorrale.<\/p>\n<p>V\u00f5rgu kriisikindluse suurendamisega seotud investeeringud suunatakse taristu kaitsele, kriisivarudele, v\u00f5rgu \u00fcmberl\u00fclituslahendustele ja saarestumisv\u00f5imekusele, et tagada elut\u00e4htsa teenuse toimepidevus ka k\u00f5ige keerulisemates olukordades.<\/p>\n<p>Ligi 67 miljonit eurot investeeringutest on suunatud infotehnoloogilise v\u00f5imekuse ja k\u00fcberturvalisuse arendamisse.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3773827\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3773827h359dt24.png\"\/>Tipun\u00f5udluse kasvu prognoos. Autor\/allikas: Elektrilevi<\/p>\n<p>Vajadus p\u00f5hineb elektritarbimise kasvu prognoosil<\/p>\n<p>Investeeringute vajaduse prognoos p\u00f5hineb omakorda prognoosil: kui jaotusv\u00f5rgu tipun\u00f5udlus on viimastel aastatel p\u00fcsinud 1250 ja 1450 megavati vahel, siis prognoosi j\u00e4rgi kasvab see j\u00e4rgmise k\u00fcmne aasta jooksul 20 kuni 30 protsenti, ulatudes 2036. aastaks umbes 1788 megavatini.<\/p>\n<p>Elektritarbimise prognoosi taga on omakorda eeldus, et tarbimise kasvule avaldavad suurimat m\u00f5ju transpordi elektrifitseerimine, energiasalvestuslahenduste kasutuselev\u00f5tt, t\u00f6\u00f6stuse areng ja hoonete \u00fcleminek elektrik\u00fcttele. Suurim m\u00f5ju on elektritranspordi osakaalu kasvul: 10 aasta p\u00e4rast on prognoosi j\u00e4rgi elektritranspordi tipun\u00f5udlus 125 megavatti suurem kui praegu.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3773824\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3773824hc770t24.png\"\/>Tipun\u00f5udluse kasvu jagunemine. Autor\/allikas: Elektrilevi<\/p>\n<p>&#8220;Teiseks oluliseks kasvuteguriks on energiasalvestuslahenduste kasutuselev\u00f5tt, mille m\u00f5ju hindame ligikaudu 94 megavatile. Sellele j\u00e4rgnevad t\u00f6\u00f6stuse areng (47 megavatti), hoonete elektriline k\u00fcte (31 megavatti) ning muud tarbimise kasvust tulenevad m\u00f5jud (16 megavatti). Kokku annab see ligikaudu 313 megavatti t\u00e4iendavat tipukoormust perioodil 2026\u20132036, mis vastab \u00fcldisele prognoositud tipun\u00f5udluse kasvule,&#8221; m\u00e4rgitakse arengukavas.<\/p>\n<p>Samuti n\u00f5uab elektriv\u00f5rku investeerimist andmekeskuste kasvav turg.<\/p>\n<p>&#8220;Kui paljud Euroopa v\u00f5rgud ei pea enam suurte andmekeskuste mahtudele vastu, siis t\u00e4na targalt investeerides suudame selle probleemi tekkimise Eestis \u00e4ra hoida,&#8221; \u00fctles H\u00e4rm.<\/p>\n<p>V\u00f5rguinvesteeringute vajaduse taga on ka kiiret kasvu n\u00e4idanud hajatootmine: kui aastat tagasi oli v\u00f5rguga \u00fchendatud hajatootjate ehk peamiselt p\u00e4ikeseenergia tootjate koguv\u00f5imsus 35 megavatti, siis 2025. aasta l\u00f5puks oli see kasvanud \u00fcle tuhande megavati.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" data-photo-id=\"3773815\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/08\/3773815h22b3t24.png\"\/>Praegust ja tulevaste muutuste m\u00f5ju elektriv\u00f5rgule eri piirkondades. Autor\/allikas: Elektrilevi<\/p>\n<p>Hajatootmise kiire kasv on toonud kaasa olukorra, kus soodsatel tingimustel esineb tunde, mil hajatootmise mahud saavad \u00fcletada tarbimismahte ja elektrienergia liigub harjumusp\u00e4ratult jaotusv\u00f5rgust p\u00f5hiv\u00f5rgu suunas.<\/p>\n<p>Samuti kasvab kiiresti jaotusv\u00f5rguga \u00fchendatud salvestite hulk. Kui varem oli salvestite maht sisuliselt olematu, siis 2025. aasta l\u00f5pu seisuga on jaotusv\u00f5rku \u00fchendatud salvesteid 74 megavati eest. Ka see on suurendanud hajatootjate v\u00f5imekust kasutada toodetud elektrienergiat omatarbeks ilma seda v\u00f5rku suunamata.<\/p>\n<p>Osa investeeringutest on seotud konkreetsete ohutust\u00e4htaegadega. Madalpinge paljasjuhtmed asendatakse ohutumate lahendustega hiljemalt 2030. aasta l\u00f5puks, Tallinna 1930. kuni 1960. aastatel ehitatud vana pinges\u00fcsteem uuendatakse t\u00e4ielikult 2029. aasta l\u00f5puks ning ligikaudu 11 300 maandamata raudbetoonmasti korrastatakse 2036. aasta l\u00f5puks, m\u00e4rkis Elektrilevi.<\/p>\n<p>Suur osa k\u00f5rgepingev\u00f5rgu arendusest toimub koost\u00f6\u00f6s p\u00f5hiv\u00f5rguettev\u00f5tjaga Elering. \u00dchise arengukava &#8220;Eesti elektriv\u00f5rgu arengukava aastani 2040&#8221; raames realiseeritakse \u00fcle 80 objekti, mille kogumaksumus Elektrilevile on ligikaudu 418 miljonit eurot. Sellega kasvab v\u00f5rgu l\u00e4bilaskev\u00f5ime ligikaudu 1200 megavati v\u00f5rra.<\/p>\n<p>Aastatel 2010 kuni 2025 on ilmastikukindlate liinide osakaal Elektrilevi v\u00f5rgus kasvanud 43 protsendilt 77,5 protsendini ning rikete arv v\u00e4henenud ligi kolm korda.<\/p>\n<p>Elektrilevi esitas uue arengukava avalikule konsultatsioonile. Arengukava\u202f l\u00f5plik versioon valmib neljanda kvartali alguses.<\/p>\n<p>Elektrilevi on Eesti suurim elektri jaotusv\u00f5rguettev\u00f5te. Koos t\u00fctarettev\u00f5ttega Imatra Elekter katab ettev\u00f5tte teeninduspiirkond ligi 99 protsenti Eesti pindalast. Elektrilevi v\u00f5rguga on \u00fchendatud 536 000 klienti ja 727 000 tarbimiskohta.<\/p>\n<p>Elektrilevi v\u00f5rku l\u00e4bis 2025. aastal 6644 gigavatt-tundi elektrienergiat, mis on v\u00f5rgu<br \/>suurust arvestades teiste Euroopa riikidega v\u00f5rreldes suhteliselt v\u00e4ike kogus. Eesti v\u00e4ikese asustustiheduse t\u00f5ttu paikneb suur osa v\u00f5rgust piirkonnas, kus on v\u00e4he kliente ja v\u00e4he tarbimist. 60 protsenti v\u00f5rgu mahust teenindab ligikaudu 10 protsenti klientidest ning selle kaudu edastatakse vaid viis protsenti jaotusv\u00f5rku l\u00e4bivast energiast.<\/p>\n<p>Elektriv\u00f5rgu tarbimise m\u00f5istes on suure m\u00f5juga ettev\u00f5tted, eelk\u00f5ige t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tted: 0,2 protsenti Elektrilevi klientidest tarbib kokku 50 protsenti kogu v\u00f5rku l\u00e4bivast elektrienergiast. Samal ajal moodustavad korterites ja eramutes elavad erakliendid 98 protsenti klientide arvust, kuid tarbivad ainult 25 protsenti kogu v\u00f5rku l\u00e4bivast energiast.<\/p>\n<p>2025. aasta l\u00f5pu seisuga on Elektrilevil kokku 64 513 kilomeetrit liine, h\u00f5lmates nii madal-, kesk- kui ka k\u00f5rgepingeliine, ning 26 101 alajaama koos 30 008 trafoga.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Elektrilevi, kellele kuulub koos t\u00fctarettev\u00f5tte Imatra Elektriga 99 protsenti Eesti jaotusv\u00f5rgust, v\u00f5tab uue arengukava\u00a0esialgses\u00a0versioonis eesm\u00e4rgiks saavutada Eesti energiamajanduse&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":255825,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,849,20161,34,36,7165],"class_list":["post-255824","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elektrilevi","tag-elektrivork","tag-estonia","tag-estonian","tag-investeeringud"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117121824509576682","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/255824","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=255824"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/255824\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/255825"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=255824"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=255824"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=255824"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}