Ma t\u00e4nan presidenti, presidendi noore kultuuritegelase preemia rahastajat Enn Kunilat ja kultuurirahastu n\u00f5ukogu. See on suur ja ootamatu au. Ja et see on mulle antud teatrit\u00f6\u00f6de eest, siis pean \u00fclioluliseks r\u00f5hutada, et teatris ei tee midagi \u00fcksi; ma olen saanud teha neid asju, mida olen teinud, ainult t\u00e4nu sellele, et mu k\u00f5rval on olnud kolleegid ja s\u00f5brad, kel on samad huvid, kes on tahtnud m\u00e4ngida sama m\u00e4ngu, mis mina. See on teie preemia sama palju kui minu oma. Ilma teieta on t\u00e4itsa v\u00f5imatu. Paneme edasi!<\/p>\n
Ma m\u00f5istan, et on meeletu privileeg kasvada perekonnas, \u00fchiskonnas, keskkonnas, kus on v\u00f5imalik tegeleda sellega, mis huvitab, \u00f5ppida meelep\u00e4rast eriala, end loominguliselt v\u00e4ljendada ja sellest ka elatuda.<\/p>\n
Ma olen saanud kogu oma teatritee jooksul teha peaaegu ainult neid t\u00f6id, mis mind on p\u00e4riselt k\u00f6itnud, teha neid koos vaimustavate inimestega ja t\u00e4nu institutsionaalsele toele on mul v\u00f5imalik sellest vabakutselisena \u00e4ra elada. See on suur \u00f5nn ja ma olen selle eest v\u00e4ga t\u00e4nulik. Ja samal ajal m\u00f5tlen iga p\u00e4ev, kui ebakindel see k\u00f5ik on.<\/p>\n
Me elame ajas, mil on saanud valusalt selgeks, kui piiratud on ressursid, mis on meie kasutada, kui haprad on struktuurid, mis meid p\u00fcsti hoiavad, kui kergesti pudenevad humanistlikud v\u00e4\u00e4rtused, millesse me usume. Ja kui suurel m\u00e4\u00e4ral s\u00f5ltub see k\u00f5ik keskkonnast, mis meid \u00fcmbritseb.<\/p>\n
Ehkki me seda k\u00f5ike teame, tundub, et teadvustame seda hirmutavalt v\u00e4he. Ilmselt ongi see k\u00f5ik liiga hirmus, et seda teadvustada, aga kuidas teisiti?<\/p>\n
Sel suvel, kui Eesti iseseisvuse taastamisest m\u00f6\u00f6dub 35 aastat, l\u00f5\u00f5mavad Euroopas metsatulekahjud, Euroopa Liidu piirid vanguvad p\u00f5genikelaine all, meie naaberriik j\u00e4tkab tuhande kilomeetri kaugusel tsiviilisikute tapmist, maailma m\u00f5jukaima demokraatia vabalt valitud juht \u00e4hvardab riike sodiks pommitada…<\/p>\n
See k\u00f5ik on ilmselgelt seotud, v\u00f5itlus kahanevate ressursside p\u00e4rast l\u00e4heb \u00fcha julmemaks. Ja samal ajal tegeleme nii v\u00e4he sellega, et midagi p\u00e4riselt muuta. Me ei suuda Eestis vastu v\u00f5tta looduse taastumisega arvestavat metsaseadust ega \u00fcldse mingisugust kliimaseadust. Euroopa p\u00f5leb s\u00f5na otseses m\u00f5ttes, aga meie arutame ikka veel, kas kliimamuutused meid ka kuidagi puudutavad.<\/p>\n
“K\u00f5ik, mis tehakse p\u00f5genikele Euroopa piiridel, tehakse mulle; samamoodi nagu iga r\u00fcnnak minust erineva nahav\u00e4rviga inimeste vastu haavab mind.”<\/p>\n
Me oleme olnud viimased 35 aastat j\u00e4rjest vaba demokraatlik riik ja ei ole vist ikka veel aru saanud, et Eesti kuulub maailma, et see, mis puudutab muud maailma, puudutab ka Eestit. K\u00f5ik, mida tehakse teistele, tehakse meile; k\u00f5ik, mis tehakse p\u00f5genikele Euroopa piiridel, tehakse mulle; samamoodi nagu iga r\u00fcnnak minust erineva nahav\u00e4rviga inimeste vastu haavab mind; iga katse piirata minust erineva seksuaalse orientatsiooniga inimeste vabadusi piirab minu vabadust; iga labasus, mis solvab minust erineva emakeelega inimesi, solvab mind.<\/p>\n
Mul on seda kohutavalt kurb v\u00e4lja \u00f6elda, aga mul on valusalt v\u00e4he usaldust nende vastu, kes meie riiki praegu juhivad, ja suur hirm nende ees, kes j\u00e4rgmisel aastal v\u00f5imule p\u00fcrgivad. Saan aru, et maailmavaadete ja prioriteetide vaheldumine on demokraatlikus riigikorras loomulik protsess, aga olen s\u00fcgavas h\u00e4mmingus, kui v\u00e4he p\u00f6\u00f6ratakse poliitikas t\u00e4helepanu k\u00f5ige olulisemale, meid \u00fcmbritsevale keskkonnale ja selle muutumisele.<\/p>\n
Ma usun t\u00e4iesti, et valijad on oma otsustes vabad, kuid samal ajal tundub mulle, et inimeste ebakindlust on praegu teadlikult \u00e4ra kasutatud, inimesi on hirmutatud ja \u00fcksteise vastu \u00fcles \u00e4ssitatud, l\u00fchiajaliste mugavuslubadustega pimestatud.<\/p>\n
Keset suurt ressursside kriisi, mis avaldub nii aina s\u00fcvenevas julgeolekukriisis kui ka aina l\u00e4hemale j\u00f5udvas demokraatiakriisis, paistab selline asjade seis enam kui ohtlik. R\u00e4\u00e4kimata autentsuse kriisist, vaimse ruumi lamestumisest, mille on viimase paari aasta jooksul kaasa toonud tehisarulahenduste m\u00f5\u00f5dutu vohamine. Jah, ma olen n\u00f5us, et peame uusi tehnoloogiaid tundma \u00f5ppima ja enda h\u00fcvanguks kasutama, aga praegune tormijooks tehisaru suunas tundub mulle v\u00e4ga hirmutav, arvestades selle m\u00f5ju nii loodusele kui ka kultuurile.<\/p>\n
Ja ometi ma loodan. Loodan, et mulle ja mu s\u00f5pradele, meie p\u00f5lvkonnale, j\u00e4\u00e4b kogu meie eluaja jooksul vabadus tegeleda endale s\u00fcdamel\u00e4hedase erialaga, et mu s\u00f5prade lastel, kes on juba s\u00fcndinud, ja v\u00f5ib-olla \u00fchel p\u00e4eval ka minu lastel on v\u00f5imalik elada maailmas, kus valitseb rahu ja \u00fcksteise hoidmine, kus jagub eluks vajalikke ressursse ning kus saab tegeleda oma kutsumusega. Ma v\u00e4ga-v\u00e4ga loodan. Aga kui ma vaatan praeguseid poliitilisi valikuid, siis ei suuda ma loota nii palju, kui tahaks.<\/p>\n
Aga et lootust oleks pisut rohkem, siis annetan ma noore kultuuritegelase preemiaraha neile noortele, kes seisavad igap\u00e4evaselt praeguse ja tulevase elukeskkonna eest \u2013 noorte keskkonna\u00fchendusele Fridays For Future Eesti.<\/p>\n
Nende peamised kulud on seotud keskkonnaalaste kohtuasjadega, et vaidlustada p\u00f5levkivi\u00f5litehase t\u00f6\u00f6tamiseks antud luba ja mitte suurendada p\u00f5levkivi kaevandusmahtusid. M\u00f5lema kohtuasja eesm\u00e4rk on hoida Eesti elukeskkonda puhtamana ja v\u00e4hendada inimtegevuse m\u00f5ju kliimamuutustele.<\/p>\n
Minu meelest on traagiline, et Eesti noored peavad oma tuleviku nimel omaenda riigiga kohut k\u00e4ima, aga nagu \u00fctles \u00fchenduse Fridays For Future Eesti liige Kertu Birgit Anton: iga keskkonna-kohtuasja tegelik eesm\u00e4rk on see, et \u00fchtegi keskkonna-kohtuasja ei peaks enam algatama, et me riik m\u00f5istaks, et peab j\u00e4rgima oma p\u00f5hiseaduslikku kohust kasutada loodusvarasid ja loodusressursse s\u00e4\u00e4stlikult. Ainult siis, kui meil on elamist v\u00f5imaldav keskkond, on v\u00f5imalik ka Eesti kultuuri olemasolu.<\/p>\n
Elu on habras. Hoiame seda.<\/p>\n
Kommentaar p\u00f5hineb Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia \u00fcleandmisel 19. augustil 2026 peetud k\u00f5nel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ma t\u00e4nan presidenti, presidendi noore kultuuritegelase preemia rahastajat Enn Kunilat ja kultuurirahastu n\u00f5ukogu. See on suur ja ootamatu…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":255891,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,99985,304,2354,20553,15882,140,99978,17425,177,99986],"class_list":["post-255890","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-fridays-for-future-estonia","tag-keskkond","tag-kliimamuutused","tag-kliimaseadus","tag-looduskaitse","tag-meelelahutus","tag-noore-kultuuritegelase-preemia","tag-priit-poldma","tag-teater","tag-vabariigi-presidendi-kultuurirahastu"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/117122118947421823","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/255890","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=255890"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/255890\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/255891"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=255890"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=255890"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=255890"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}