Kolmap\u00e4eval 2026. aasta presidendi noore kultuuritegelase preemia p\u00e4lvinud dramaturg Priit P\u00f5ldma t\u00f5des intervjuus ERR-ile, et tundis kohe, et ei saa raha endale j\u00e4tta ja annetab selle noorte keskkonnaorganisatsioonile Fridays for Future.<\/p>\n
Kui l\u00e4heme ajas tagasi hetke, kui saite teada, et teie olete sel aastal selle preemia p\u00e4lvinud, siis mis oli esimene emotsioon v\u00f5i mis m\u00f5tteid see tekitas?<\/p>\n
Mul oli eile \u00f5htul Viljandis esietendus ja see teade tuli t\u00e4pselt peaproovide ajal. See on t\u00f5esti suur r\u00f5\u00f5m ja au, sest mul ei olnud \u00f5rna aimu, et see v\u00f5ib mind tabada. Ma ei olnud kuidagi selle peale m\u00f5elnud.<\/p>\n
Mul oli nii palju muid asju seal Viljandis parasjagu ajada ja siis tuli kuidagi v\u00e4lja m\u00f5elda, millal ma Tallinnasse j\u00f5uan seda vastu v\u00f5tma, kuidas see k\u00f5ik l\u00e4heb… Selles m\u00f5ttes ta tabas, t\u00f5esti, keset k\u00f5ige kiiremat t\u00f6\u00f6aega.<\/p>\n
Mida selline preemia t\u00e4hendab \u00fchele noorele kultuuritegelasele, kui oluline selline m\u00e4rkamine ja tunnustamine on?<\/p>\n
Muidugi on m\u00e4rkamine ja tunnustamine olulised. Just nimelt, et see, mida mina olen koos oma s\u00f5prade-kolleegidega p\u00fc\u00fcdnud teha, et see on sellisel moel teostunud, et keegi on selles midagi \u00e4ra tundnud, midagi m\u00e4rganud, seda kogedes midagi tabanud ja see on kedagi puudutanud…<\/p>\n
Me ei tee ju keegi oma t\u00f6\u00f6d preemiate p\u00e4rast, aga kui see, mida me teeme, kellelegi l\u00e4hedale j\u00f5uab, siis see on ju v\u00e4ga suur asi.<\/p>\n
Mis see siis on, mis te olete p\u00fc\u00fcdnud oma t\u00f6\u00f6dega selle k\u00fcmne aasta jooksul teha, milleni olete tahtnud j\u00f5uda, kuidas olete tahtnud publikut puudutada?<\/p>\n
Eesm\u00e4rk on ju ikkagi tabada mingit elus olemise tunnet praeguses ajas. Kui hetkiti \u00f5nnestub millelegi pihta saada, siis on ju \u00fclih\u00e4sti l\u00e4inud. Enamasti l\u00e4heb ikka natuke m\u00f6\u00f6da.<\/p>\n
Kuidas s\u00fcndis otsus, et preemiaraha l\u00e4heb annetusena Fridays for Future’ile?<\/p>\n
Suhteliselt esimesel \u00f5htul, kui Rasmus Puur mulle helistas ja seda teatas. Mul oli kohe see tunne, ka kuidagi praeguses ajas, kus me oleme, et ma ei saa seda raha endale v\u00f5tta. Meil on praegu nii palju olulisemaid, vajalikumaid, valusamaid teemasid, kuhu on palju rohkem raha vaja ja mis on otseselt seotud ka sellega, et kultuur saaks kesta ja meie saaks oma t\u00f6\u00f6d teha.<\/p>\n
Kui mulle langes s\u00fclle selline summa, millega ma ei olnud kuidagi arvestanud, siis mul oli kohe see esimene impulss, et ma tahan selle m\u00f5nele keskkonna\u00fchendusele anda ka just nimelt selleks, et kultuuri, keskkonna ja looduskaitse tihedat seost kuidagi teadvustada.<\/p>\n
Siis ma r\u00e4\u00e4kisin erinevate tuttavatega, kes on keskkonnaalal tegevad ja tundus igatpidi k\u00f5ige \u00f5igem, et noore kultuuritegelase preemia l\u00e4heb noorte keskkonna\u00fchendusele.<\/p>\n
Kui lihtne \u00fcldse on praegu kultuuritegelasel hakkama saada just rahalises m\u00f5ttes? Kui preemiasumma annetasite, siis v\u00f5iks arvata, et ei ole hullu.<\/p>\n
Ta on kahtlemata keeruline ja ravikindlustus vabakutselistele loovisikutele on \u00fclivajalik. Minul on olnud \u00f5nne ja t\u00f6\u00f6d. Olen saanud toetusi nii kultuurkapitalilt kui veel m\u00f5nelt fondilt, mul on t\u00f5esti vedanud, ma saan hakkama. Aga loovisikute ja eriti vabakutseliste loovisikute \u00e4raelamise teema on muidugi v\u00e4ga suur k\u00fcsimus.<\/p>\n